NordenBladet – Eesti hümn „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm” on laul, millel on Eesti rahva südames eriline koht. Hümni sõnade ja muusika taga seisavad kaks tuntud autorit. Kes need inimesed on ja kuidas sündis Eesti hümni tänapäeval tuntud versioon?
Kes kirjutas Eesti hümni sõnad?
Eesti hümni sõnade autor on Johann Voldemar Jannsen, eestlasest luuletaja, kirjanik ja ajakirjanik, kes oli aktiivne rahvusliku ärkamisaja üks tähtsamaid tegelasi. Jannsen kirjutas hümni eestikeelsed sõnad 1869. aastal, et need kõlaksid uhkelt esimesel üldlaulupeol Tartus. Tema sõnad peegeldasid sügavat armastust ja pühendumist Eesti rahvale ja maale ning tekitasid kuulajates tugeva rahvusliku tunde.
Jannseni loodud sõnad, mis algavad ridadega „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm, kui kaunis oled sa!”, väljendavad kodumaa ilu ja tähendust. Need sõnad on püsima jäänud tänaseni ja neid kasutatakse ametlikul Eesti hümnil.
Kelle looming on Eesti hümni muusika?
Eesti hümni muusika pärineb Fredrik Paciuselt, soome heliloojalt, kes lõi algselt selle meloodia Soome rahvuslaulu „Maamme” jaoks 1848. aastal. Meloodia oli rahvusvaheliselt tuntud juba enne, kui see sai osaks Eesti hümnist. Kuna Eesti ja Soome rahvaste ajaloos ja rahvuslikus ärkamises on palju ühist, kohandas Jannsen Paciuse muusikale eestikeelsed sõnad.
Kas Eesti ja Soome hümnid on täpselt samad?
Ehkki Eesti ja Soome hümnid kasutavad sama meloodiat, on nende sõnad erinevad. Soome hümn „Maamme” ja Eesti hümn „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm” on küll oma viisi poolest sarnased, kuid kummalgi on oma rahvuslik tähendus ja sõnastus, mis kõnetavad eraldi Soome ja Eesti rahvast.
Millal sai Eesti hümn ametlikuks?
Kuigi „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm” esitati esmakordselt avalikult 1869. aasta Tartu laulupeol, sai see ametlikult Eesti hümniks alles pärast Eesti Vabariigi iseseisvumist 1918. aastal. Hümnist sai iseseisvunud Eesti sümbol, mis kõlas kõikidel riiklikel ja pidulikel üritustel, kuid kaotati avalikust kasutusest Nõukogude okupatsiooni ajal.
Pärast Eesti iseseisvuse taastamist 1991. aastatal sai „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm” taas Eesti Vabariigi ametlikuks hümniks ja on sellest ajast saati olnud oluline osa Eesti rahvuslikust identiteedist.
Kuidas on Eesti hümni ajalugu seotud rahvusliku ärkamisajaga?
Eesti hümni sõnade ja muusika ühendamine peegeldab Eesti rahvusliku ärkamisaja olulisi sündmusi ja väärtusi. Laul esindab eestlaste vabaduse ja identiteedi püsimajäämise soovi, kandes endas austust Eesti rahva ja maa vastu. See sümboliseerib ühtsust, vabadust ja järjepidevust, olles Eesti rahvale kallis ja inspireeriv sümbol.
Eesti hümni „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm” sõnade autor on Johann Voldemar Jannsen ja muusika looja Fredrik Pacius. Kuigi Pacius kirjutas muusika algselt Soome rahvuslaulule, on Eesti hümn oma eestikeelsete sõnade ja rahvusliku tähenduse poolest unikaalne. Eesti hümn on ajaproovile vastu pidanud ja jäänud Eesti iseseisvuse ja rahvusliku identiteedi tugevaks sümboliks.
Rohkem infot Eesti hümni kohta leiad SIIT
Avafoto: Laulupeolised Tallinna Lauluväljakul. Eesti hümni “Mu isamaa, mu õnn ja rõõm” esitatakse üldlaulupeo raames tavaliselt kaks korda (NordenBladet)