NordenBladet – Naiste pikem eluiga võrreldes meestega on universaalne nähtus, mis on levinud peaaegu kõigis maailma kultuurides ja ühiskondades. Teadlased ja arstid on uurinud seda erinevust aastakümneid, tuues esile mitmeid bioloogilisi, käitumuslikke ja sotsiaalseid tegureid, mis aitavad selgitada, miks naised elavad kauem kui mehed.

Bioloogilised tegurid

Hormonaalsed erinevused: Üks peamisi bioloogilisi põhjuseid, miks naised elavad kauem, on seotud hormoonidega. Östrogeen, naissuguhormoon, pakub südamele kaitsvaid omadusi. See aitab säilitada veresoonte elastsust ja vähendab “halva” LDL-kolesterooli taset, mis on seotud südame-veresoonkonnahaiguste väiksema riskiga. Meessuguhormoon testosteroon seevastu on seotud agressiivsema käitumise ja suurema riski võtva käitumisega, mis võib suurendada vigastuste ja enneaegse surma tõenäosust.

Geneetilised erinevused: Naised omavad kahte X-kromosoomi, samas kui meestel on üks X- ja üks Y-kromosoom. X-kromosoom sisaldab palju geene, mis on seotud immuunsüsteemi toimimisega. Kahe X-kromosoomiga naised saavad võimalikest mutatsioonidest hoolimata ühelt X-kromosoomilt ikkagi terveid geene, mis võib tugevdada nende immuunsüsteemi ja pakkuda suuremat kaitset haiguste vastu.

Käitumuslikud ja sotsiaalsed tegurid

Terviseteadlikkus ja meditsiiniline abi otsimine: Statistika näitab, et naised pöörduvad sagedamini arsti poole ja osalevad regulaarselt tervisekontrollides. Varajane haiguste avastamine ja ravi parandab prognoosi ja võib pikendada eluiga. Mehed, seevastu, on tihti vähem valmis terviseprobleemidega tegelema, mis võib viia haiguste hilisema diagnoosimiseni ja halvemate ravitulemusteni.

Riskikäitumine: Mehed osalevad sagedamini riskantsetes tegevustes, näiteks ekstreemspordis, kiires sõitmises ja füüsilistes tülides, mis suurendavad vigastuste ja surma tõenäosust. Alkoholitarbimine ja suitsetamine on samuti levinumad meeste seas, mis toob kaasa suurema riski mitmete krooniliste haiguste, nagu maksahaiguste ja kopsuvähi, tekkeks.

Sotsiaalne tugi ja suhted: Naised on tavaliselt sotsiaalselt paremini seotud ja neil on tugevamad tugivõrgustikud. Sotsiaalne tugi on seotud parema vaimse tervise ja väiksema stressitasemega, mis võib pikendada eluiga. Mehed võivad olla sotsiaalselt isoleeritumad, mis suurendab depressiooni ja muude vaimse tervise probleemide riski.

Tervislikud harjumused ja eluviis

Toitumine ja füüsiline aktiivsus: Uuringud näitavad, et naised järgivad sagedamini tervislikku toitumist ja on füüsiliselt aktiivsemad kui mehed. Tervislik toitumine ja regulaarne füüsiline aktiivsus on seotud väiksema krooniliste haiguste, nagu diabeet ja südamehaigused, riskiga ning aitavad kaasa pikemale elueale.

Stressi haldamine: Naised kasutavad tõenäolisemalt tõhusaid stressi juhtimise tehnikaid, nagu meditatsioon, jooga ja rääkimine lähedastega, mis võivad vähendada stressi negatiivset mõju tervisele. Krooniline stress on seotud paljude terviseprobleemidega, sealhulgas südame-veresoonkonnahaiguste, immuunsüsteemi nõrgenemise ja vaimsete häiretega.


Graafik: Naiste ja meeste eluea erinevused on pikka aega huvitanud teadlasi, demograafe ja tervishoiueksperte. Statistika näitab järjekindlalt, et naised elavad enamikus maailma riikides kauem kui mehed. Selle fenomeni põhjuseid saab jaotada kolme peamisse kategooriasse: bioloogilised tegurid, käitumuslikud ja sotsiaalsed tegurid ning tervislikud harjumused ja eluviisid. Kuigi bioloogilised eelised mängivad olulist rolli, on meeste ja naiste erinevad elustiilivalikud ja sotsiaalsed normid samuti määrava tähtsusega. Tervishoiupoliitika ja -praktikad, mis keskenduvad meeste riskikäitumise vähendamisele ja tervislikemate harjumuste edendamisele, võivad aidata vähendada soolisi erinevusi elueas. (NordenBladet)

Statistilised andmed ja uuringud

Statistika kinnitab, et naised elavad keskmiselt kauem kui mehed. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel on naiste oodatav eluiga globaalselt umbes 74,2 aastat, samas kui meeste oodatav eluiga on 69,8 aastat. See erinevus on eriti märgatav kõrgelt arenenud riikides, kus tervishoiusüsteemid ja elutingimused on paremad.

Ameerika Ühendriikides läbi viidud uuringud on näidanud, et naised elavad keskmiselt umbes viis aastat kauem kui mehed. Eestis on see vahe samuti märgatav: Statistikaameti andmetel oli 2022. aastal meeste oodatav eluiga Eestis 74,4 aastat ja naiste oodatav eluiga 82,1 aastat.

Naiste pikem eluiga võrreldes meestega on keeruline ja mitmetahuline nähtus, mida mõjutavad bioloogilised, käitumuslikud ja sotsiaalsed tegurid. Kuigi geneetika ja hormonaalsed erinevused mängivad olulist rolli, ei saa alahinnata ka elustiili, tervisekäitumise ja sotsiaalsete suhete mõju.

Avafoto: NordenBladet digiarhiiv