NordenBladet — Neljapäeval, 23. novembril lõppesid 1. jalaväebrigaadi õhutõrjepataljoni nooremallohvitseri erialakursuse laskmised, kus sõdurid harjutasid õhu- ja maasihtmärkide hävitamist.
“Kõik protseduurid kulgesid plaanipäraselt – sõdurid said esimest korda kahuriga õhusihtmärke lasta ja see tuli neil väga hästi välja. Samuti oli näha, et õpitu on meelde jäänud, sest liikumine oli sujuv ja tõrkeid eemaldati kiiresti,” ütles õhutõrjepataljoni ülem kolonelleitnant Kristjan Leimann.
Kaks päeva kestnud laskeharjutused algasid kaitseväe keskpolügoonil maasihtmärkide laskmisega ja lõppesid Rutjal mudellennukite ning multirootor-droonide mõjutamisega. Laskmistel osalesid ka suurtükiväepataljoni sõdurid, kes lasid liikursuurtüki abirelvast, raskekuulipildujast Browning M2. Kokku tabati kaht lennukit ja viit drooni.
Õhutõrjekahuri ZU-23-2 meeskond on seitsmeliikmeline, sealhulgas meeskonna ülem, sihtur, seadur, kaks laadurit, sidemees ja autojuht. Laskmiste käigus sai iga meeskonnaliige proovida erinevaid rolle.
„Sihturi ametikoht oli eriti põnev – tajusid kahuri kiirust. Pean tõdema, et droonide ja mudellennukite tabamine oli tõsine väljakutse, sest need on meie potentsiaalsetest sihtmärkidest kümneid kordi väiksemad,“ ütles reamees Daniel Laht.
Õhutõrjepataljoni nooremallohvitseri erialakursuse eesmärk on õpetada juhtima oma määratud eriala jao- või meeskonnasuuruse üksust õhutõrjepataljonis või allutatuna teisele üksusele. Õhutõrjekahuri erialaõppes õpib sõdur lahinguülesandeid täitma koostöös teiste õhutõrjepataljoni allüksustega või toetava allüksusena, olles õhutõrje kahuripatarei jao- või meeskonnaülem.
Õhutõrjepataljon on 1. jalaväebrigaadi struktuuriüksus, mis tegeleb õhuseire ja maalt õhurünnakute tõrjumisega. Kaitseväe õhutõrje kasutab maapealseid relvasüsteeme, nagu raketid ja kahurid, ning edastab ülevaate õhuruumis toimuvast radarite ja muude seadmete abil.