Eesti: Kaitseväe Akadeemia tähistas täna oma sajandat juubelit

„Kaitseväe Akadeemia, nagu iga teise kõrgkooli peamine jõud ongi see, et siin saavad vahetult kokku õppejõudude elu- ja lahingkogemus ning õppurite nooruslik loovenergia,“ ütles Eesti Vabariigi president Alar Karis aktusel peetud kõnes. „Mäletan oma rektoriaegadest, et seda sümbioosi hästi hoides, teinetest täiendades ja mitte piirates, ongi võimalik uudse tarkuse sünd. Sellest sünnibki see tarkus ja nutikus, mis teevad väikse riigi sõjaliselt tugevaks.“

„Soovin teile tänase päeva puhul edu ja jõudu meie kaitseväe vaimu edasikandmisel. Olgu Kaitseväe Akadeemia ka järgmise saja aasta pärast Eesti ohvitser- ja allohvitserkonna loovuse, harituse ja tõhususe allikas,“ lisas Vabariigi president Alar Karis.

Lisaks presidendile pidas aktusel kõne Kaitseväe Akadeemia ülem brigaadikindral Vahur Karus. „Kaitseväe Akadeemia on andnud Eesti riigile ainsa juhte kasvatava kõrgkooli,“ ütles Kaitseväe Akadeemia ülem brigaadikindral Vahur Karus. „Jah, mitte ainult kaitseväele, vaid kogu ühiskonnale. Kuna juhtimine on oma olemuselt universaalne, siis kasvavad siin koolis kadettide, õppurite ja aspirantide seas tulevased kindralid, riigimehed- ja naised, ministrid, presidendid. Me anname oma noortele kamraadidele harituse ja väärikuse, arendame nende loovust ja avarat maailmavaadet ning suuname neid tõhususele. See on meie kui Kaitseväe Akadeemia õppetöö põhiline suund.“

Aktusel anti üle Kaitseväe Akadeemia teenetemärk neljale kavalerile. Teenetemärgi pälvisid kokku kuus kavaleri – proua Reet Hendrikson, proua Liina-Mai Tooding, proua Tiina Uudeberg, kapten Hele-Reet Lille, kolonel Riivo Valge ja major Kersti Vennik. Lisaks tunnustati ka 2022/2023. õppeaasta parimaid õppureid.

Päeva esimeses pooles toimusid ühistegevused, kus akadeemia töötajad ja õppurid said panna end proovile mälumängus, orienteerumises ning relvast laskmises. Traditsiooniks kujunenud ühistegevuste eesmärgiks on väljaspool vahetut õppetegevust suurendada akadeemia isikkooseisu kuuluvustunnet läbi kamraadlikku võtme.

Viimastel aastatel on päeva aktiivsemat poolt ettevalmistanud ja läbi viinud õppurkorpuse isikkoosseis, et anda kadettidele juba õpingute ajal võimalus saada mitmekülgset juhtimiskogemust. Käesoleval aastal olid tegevuste läbiviijateks on Kaitseväe Akadeemia õppurkorpuse 26. maaväe ja 13. õhuväe põhikursuste kadetid.

1. oktoobril 1920. aastal läks sõjakool üle sõjaministri käskkirjaga kinnitatud rahuaegsele programmile ja korraldusele ning samal päeval alustas seal õpinguid esimene rahuaegne kursus. 1. oktoobril 1923 hakkas kehtima valitsuse kinnitatud ühendasutuse koosseis ning 1. oktoobril 1927 valituse kinnitatud põhimõte, et sõjakooli astumise eeldus on eelnev sõduriteenistus. 1. oktoobril 1928 rakendus ohvitseride ettevalmistamise seadus.

Pärast Eesti taasiseseisvumist taasloodi kool 1998. aastal Vabariigi Valitsuse määruse nr 52 alusel, kandes nime Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused. 2019. aastal nimetati kool ümber Kaitseväe Akadeemiaks.

Kaitseväe Akadeemia on Eesti ainus riigikaitseline kõrgkool, kus koolitatakse ohvitsere ja allohvitsere kaitseväele ja Kaitseliidule. Lisaks pakub Kaitseväe Akadeemia sõjaväelist täiendkoolitust ja korraldab riigikaitsega seotud teadus-ja arendustegevust.