NordenBladet — Riigikogu sai nädala alguses toimunud istungil riigikontrolör Janar Holmilt ülevaate riigi vara kasutamisest ja säilimisest 2021.–2022. aastal ning Eesti tervishoiu suundumustest.
Riigi majandusaasta aruande auditit tutvustades ütles Holm, et möödunud aasta riigi raamatupidamise aastaaruanne on olulises osas õige ehk see kajastab õigesti ja õiglaselt riigi finantsseisundit, majandustulemust ja rahavooge. Auditis on üks märkus, mis käib Kaitseväe põhivara kajastamise kohta, kus on riigikontrolöri sõnul probleemid kestnud mitu aastat.
Holm rõhutas, et eelarvega ei seata täitevvõimule väga selgelt ette, kuidas ja milleks raha kasutada. „Kui raha kasutamise otstarve ja piirid pole selgelt teada, ei ole võimalik kuigi sisukalt hinnata, kas valitsus ja tema asutused on järginud riigieelarve raha kasutamisel Riigikogu tahet. Seda probleemi on läbi ajaloo rõhutanud kõik riigikontrolörid,“ märkis ta.
Positiivsena tõi Holm välja, et 2022. aasta riigieelarve baasseaduse muutmise tulemusena muudeti 2022. aasta riigieelarve seaduses avanev pilt detailsemaks. „Nii andis Riigikogu täitevvõimule riigi raha kasutamisel senisest natuke selgemad piirid. See on mõistlik suund, et Riigikogu saab tagasi talle kuuluvat otsustusõigust ja -kohustust,“ sõnas riigikontrolör.
Holmi sõnul on probleem tegevuspõhine eelarve, kuivõrd Eesti riigieelarve ei ole olemuselt tegevuspõhine. „Kuni tegevuspõhises eelarvestamises pole selgeid kokkuleppeid, konkreetseid eesmärke ega tulemuste kasutajaid, on kindel, et tehakse väga palju tööd, mida mitte kellelegi ei ole lõpuks tarvis. See ei ole kindlasti mõistlik ressursikasutus,“ toonitas ta.
Eesti tervishoiu ja selle suundumuste ülevaatest kõneldes ütles Holm, et Eesti inimesed peavad olema valmis selleks, et tervishoiuteenused ei ole kõikjal riigis harjumuspäraselt, ühetaoliselt ja ühtlase kvaliteediga kättesaadavad. Ta viitas, et selle probleemi peamine põhjus on tervishoiutöötajate nappus, mis on küll aastaid teada olnud, ent järjest süvenenud.
„Nende aastate jooksul ei ole puudust olnud asjalikest ja põhjalikest tervishoiuvaldkonna probleemide analüüsidest ning probleemide lahendamisele suunatud arengukavadest. Puudu on olnud kokkulepitud eesmärkide rakendamise oskusest, võimekusest ja julgusest teha otsuseid,“ lausus riigikontrolör. Naasmine harjumuspäraselt kättesaadava raviteenuse juurde ei ole tema hinnangul niipea võimalik, kuna personaliprobleemidele ei ole kiiret lahendust.
Kokkuvõttes rõhutas Holm, et riigil on tuumikülesanded, mille toimimisest sõltub inimeste elu. „Oluline on, et kõikvõimalike uute imepäraste ja kulukate tegevuste väljamõtlemise kõrval jaguks meil tähelepanu ka aastaid lahendust oodanud teada-tuntud probleemidele. Need vanad probleemid ootavad jätkuvalt lahendusi, ootavad otsuseid. Kui me ise ei otsusta, teeb elu meie eest need otsused ise ja siis ei ole meil enam suurt midagi kaasa rääkida.“
Läbirääkimistel võtsid sõna Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Helmen Kütt, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Peeter Ernits, Isamaa fraktsiooni nimel Aivar Kokk, Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel Margit Sutrop ja Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Viktor Vassiljev.
Esimese lugemise läbis üks eelnõu
Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Riigi 2021. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine“ eelnõuga (686 OE) kinnitatav koondaruanne annab ülevaate riigieelarves seatud eesmärkide saavutamisest, riigi finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest. Riigi 2021. aasta majandusaasta koondaruanne koosneb tegevusaruandest, riigi konsolideeritud ja konsolideerimata raamatupidamise aastaaruandest ning informatsioonist kohalike omavalitsuste, avaliku sektori ja valitsussektori kohta. Koondaruande juurde kuulub ka Riigikontrolli kontrolliaruanne.
Ühe eelnõu esimene lugemine jäi pooleli
Istungi tööaja lõppemise tõttu jäi pooleli kaheksa Riigikogu liikme algatatud tubakaseaduse muutmise seaduse eelnõu (654 SE) esimene lugemine.
Eelnõuga reguleeritakse tubakavaba huuletubaka kasutamine ja korrigeeritakse teisi sätteid, et tagada toodete ohutus ning tarbijatele nõuetekohaste ja kvaliteetsete toodete kättesaadavus. Algatajate sõnul aitavad muudatused vähendada ka igapäevast passiivset suitsetamist ning viia Eesti Euroopa tubakasurmade kolmandast kohast allapoole.
Muu hulgas luuakse eelnõuga tarbijatele võimalus soetada laboratoorselt kontrollitud maitsestatud elektroonilise sigareti vedelikke, keelatakse müüa tubakatooteid ja tubakatootega seonduvaid tooteid, mille pakenditel on kujutatud multifilmitegelasi või mänguasju, ning sätestatakse uued reeglid riigisisesele kaugmüügile, et tagada suitsetajatele paremad võimalused vähem kahjulike toodete abil suitsetamisest loobuda.