NordenBladet — Riigikogu kuulas ära peaministri ülevaate riigi pikaajalise arengustrateegia ja riigihalduse ministri ülevaate avaliku teenistuse mulluse aruande kohta ning menetles kaks eelnõu.

Peaminister Kaja Kallas ütles 2022. aasta pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ elluviimise ülevaates, et eelmisel kevadel siinsamas saalis Riigikogu poolt vastuvõetud riigi pikaajalise arengustrateegia “Eesti 2035” raames lepiti kokku Eesti riigile ja rahvale pikaajalised sihid ja nendeni jõudmiseks vajalikud muutused. „See on Vabariigi Valitsuse ja Riigikogu koostööd toetav strateegia, mille elluviimisel on Riigikogul väga oluline roll,“ rõhutas peaminister.

“Eesti 2035” strateegias seatud sihid annavad hea orientiiri, mis aitab erinevate kriiside-muutuste keskel ka suunda hoida. „Ja just nimelt nende muutuste tõttu tuleb aeg-ajalt sihtideni jõudmise teekonda ka kohandada. Seetõttu uuendabki Vabariigi Valitsus igal kevadel “Eesti 2035” strateegia tegevuskava, mis hõlmab nii elluviimiseks kavandatud reforme kui ka olulisemaid muudatusi,“ selgitas Kallas.

Ta lisas, et sihtide poole liikumist aitab andmepõhiselt hinnata riigi keskseid mõõdikuid koondav Statistikaameti lahendus Tõetamm. Praegu näitab see, et osade eesmärkide poole liikumine edeneb üsna jõudsalt, näiteks tööjõu tootlikkus, teadus- ja arendustegevusele kulude osakaal sisemajanduse kogutoodangust, konkurentsivõime kasv. Siiski osade eesmärkide saavutamisel teevad statistika ja trendid murelikuks. Ta tõi oma ülevaates välja olulisemad arengud “Eesti 2035” strateegia viie võrdväärselt olulise sihi lõikes.

Need sihid on, et Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed, et Eestis oleks avatud, hooliv ja koostöömeelne ühiskond, et majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik inimese ja looduse suhtes, et elukeskkond oleks kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne, et Eestis on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimkeskne riigivalitsemine.

Kallas ütles, et elukeskkonna osas seab “Eesti 2035” sihiks, et see oleks kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne. Viimastel andmetel oli 84,5% Eesti elanikest oma elukeskkonnaga rahul. Siiski on elukeskkonnaga seotud kaks näitajat, mille paranemisse on vaja panustada: hoonete energiatõhusus ja säästlikud liikumisviisid. Elamute ja mitteelamute energiatarve on viimastel andmetel püsinud 16,5 teravatt-tunni juures. Siht on langetada 14,5 teravatt-tunnile. Elamumajanduse energiatõhususe parandamise vajaduse on eriti teravalt esile tõstnud kallinenud energiahinnad. Järgmisel aastal makstakse 75 miljonit eurot korterelamute renoveerimistoetusi. Hoonete renoveerimine on üks olulisemaid energiasäästu viise, mille abil on võimalik vähendada hoonete energiatarbimist umbes poole võrra, vähendada küttearveid, aga parandada märgatavalt ka hoonete sisekliimat.

Strateegias on seatud ka siht suurendada säästlikke liikumisviise nii, et ühistranspordiga, jalgrattaga või jalgsi liikujate osakaal oleks 55% töölkäijatest. Kahjuks langes see eelmisel aastal 33,9%-ni. Hea meel on näha, et mitmed piirkonnad on järjest enam tähelepanu pööramas jalgsi ja rattaga turvaliselt liiklemise soodustamisele ja ühistranspordi edendamisse.

Kallas märkis, et strateegia elluviimise suhteliselt lühikese aja jooksul avaldunud kriisid on küll mõnevõrra vähendanud elanike turvatunnet, aga see siiski püsib jätkuvalt kõrgel. Sellel aastal hindas 90% elanikke Eestit turvaliseks riigiks, kus elada.

Läbirääkimistel võtsid sõna Kersti Sarapuu (K), Reili Rand (SDE), Margit Sutrop (RE), Aivar Kokk (I) ja Peeter Ernits (EKRE).

Riigihalduse minister Riina Solman andis ülevaate avaliku teenistuse 2021. aasta aruandest.

Solman selgitas, et avalikus sektoris tervikuna töötas 2021. aastal 133 744 töötajat, mis 2021. aastal kasvas 0,4 protsendipunkti võrra. Võrreldes aga 2012. aastaga on avaliku sektori töötajate arv vähenenud 5487 inimese võrra ehk 4%. Avaliku sektori hulka kuuluvad kõik riigi või kohaliku omavalitsuse osaliselt või täielikult omandis olevad ettevõtted ja asutused koos oma töötajaskonnaga. Avaliku sektori töötajatest 90% on valitsussektoris, kuhu alla kuuluvad keskvalitsus, kohaliku omavalitsuse sektor ja sotsiaalkindlustusfondid. Valitsussektori alla kuuluvad näiteks riigi ja kohaliku omavalitsuse ametiasutused, koolid, haiglad ja kultuuriasutused, aga ka erinevad äriühingud ja sihtasutused ehk need avaliku sektori üksused, kes ei ole turutootjad ja keda finantseeritakse peamiselt riiklikest kohustuslikest maksetest kogutud eelarvest.

Solman märkis, et avalik teenistus hõlmab valitsussektori asutustest vaid riigi ja kohaliku omavalitsuse ametiasutusi, kus teostatakse avaliku võimu, näiteks ministeeriumid, ametid, inspektsioonid, linna‑ ja vallaasutused. 2021. aastal moodustas avalik teenistus 2,9% Eesti tööealisest elanikkonnast. See näitaja on aastate lõikes püsinud 3% lähedal. Avalik teenistus moodustab 28 420 teenistujaga 21,3% kogu avaliku sektori töötajaskonnast. 10 aastaga ehk võrreldes 2012. aastaga on avalike teenistujate arv vähenenud 3,2%. Viimastel aastatel on aga teenistujate arv pigem kasvanud, kuna rinda on tulnud pista erinevate kriisidega. 2021. aastal suurenes avalik teenistus 53 teenistuja võrra ehk 0,2%. Riigi ametiasutustes suurenes avalike teenistujate arv 88 inimese võrra ehk 0,4%. Kohalikes omavalitsustes vähenes inimeste arv 34 võrra ehk –0,6%.

Avaliku teenistuse töötajaskonnast 22 922 oli teenistuses riigi ametiasutustes ja 5502 inimest kohalike omavalitsuste ametiasutustes. Üle kolmandiku ehk 37% avalikust teenistusest moodustasid eriteenistujad, keda oli 2021. aastal 10 437. Eriteenistujateks on näiteks politseiametnikud, päästeteenistujad, vanglaametnikud ja kaitseväelased. Eriteenistujate arv suurenes 0,2% võrra ehk pluss 21 eriteenistujat.

Varasematel aastatel on palgakasv olnud kiirem kui Eesti keskmise brutokuupalga kasv, kuid koroonakriisi mõjudest tulenevalt on 2021. aastal palgakasv oluliselt aeglustunud. Kui kõrvutada riigi palgauuringus osalenud asutuste palgataset erasektori palgatasemega, oli 2021. aasta riigiasutuste kuu põhipalga keskmine mahajäämus mediaanist 14,4%, sealhulgas tippspetsialistidel ja esmatasandi juhtidel keskmiselt –19,6% . Kui soovime, et avalikus teenistuses töötaks kvalifitseeritud tööjõud, kes panustaks maksimaalselt avalike teenuste arendamisse, tuleb tagada, et avaliku teenistuse palgad ei jääks erasektoriga konkureerivate ametikohtade palgatasemetest märkimisväärselt maha.

„Koostöös asutuste juhtidega otsime pidevalt uusi võimalusi, kuidas riigikorraldust ja tegevusi optimeerida ning maksumaksja raha riigi toimimiseks kõige tulemuslikumalt kasutada. Pean jätkuvalt oluliseks e-riigi arendamist ja infotehnoloogiliste lahenduste laiemat kasutamist avalike teenuste pakkumisel,“ ütles Solman. Tema sõnul on samas selge, et kõiki teenuseid arvutid kunagi asendada ei saa ja tuleb üle vaadata senised protsessid, leida efektiivsemaid võimalusi või kriitiliselt hinnata nende vajadust tervikuna. Üha enam tuleb tegeleda valdkondade üleste teemadega, nagu on rohepoliitika ja digipööre, samuti sotsiaalvaldkond ja tervishoid. See tähendab asutuste ülest suuremat koostööd ja valmisolekut paindlikuks tööülesannete jagamiseks.

Läbirääkimistel võtsid sõna Indrek Saar (SDE), Heiki Hepner (I) ja Tarmo Tamm (K).

Riigikogu lõpetas kahe eelnõu esimese lugemise

Keskerakonna fraktsiooni algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (668 SE) soovitakse tõsta uuest aastast koolilõuna miinimummaksumus õpilase kohta ühelt eurolt 1,5 eurole päevas.

Algatajate sõnul ei ole kõrge inflatsiooni ja kiire hinnatõusu tõttu seniste summade eest võimalik koolitoidu kvaliteeti hoida. Toetuse alammäära suurendamine aitab nende sõnul tagada, et koolilõuna oleks tervislik ja maitsev ning õpilastele jätkuvalt tasuta kättesaadav. Viimati tõstis riik koolitoidu toetust 2018. aastal.

Läbirääkimistel võtsid sõna Ivari Padar (SDE), Helle-Moonika Helme (EKRE) ja Marko Šorin (K).

Majanduskomisjoni algatatud elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu (740 SE) annab kohalike omavalitsuste ametiasutustele ja nende hallatavatele asutustele võimaluse osta elektrimüüjalt kuni 2026. aasta 30. aprillini elektrit Konkurentsiameti reguleeritud hinnaga ehk universaalteenusena.

Kui valla ja linna ametiasutused saavad osta elektrienergiat universaalteenuse hinnaga piiramatult, siis nende hallatavatel asutustel on mahupiirang aastas kuni ühe gigavatt-tunni ulatuses. Universaalteenuse kasutamiseks tuleb asutusel sõlmida universaalteenuse müüjaga uus hankeleping. Olemasoleva lepingu ennetähtaegse lõpetamise puhul tuleb vajadusel tasuda lepingut sõlmides kokku lepitud leppetrahv.

Riigikogu on juba varem kehtestanud universaalteenuse regulatsiooni kodutarbijatele ning mikro- ja väikeettevõtjatele, füüsilisest isikust ettevõtjatele, mittetulundusühingutele, sihtasutustele ja isikutele, kes vahendavad elektrit universaalteenuse tarbijaile.

Läbirääkimistel võtsid sõna Taavi Aas (K), Ivari Padar SDE), Andrus Seeme (RE), Heiki Hepner (I) ja Siim Pohlak (EKRE).

Vabas mikrofonis võtsid sõna Mihhail Stalnuhhin ja Tarmo Kruusimäe.

Istung lõppes kell 19.19.