NordenBladet — Riigikogu vabastas veeldatud maagaasi (LNG) taasgaasistamiseks kuluva maagaasi aktsiisist. Vastu võeti üks otsus, esimese lugemise läbis kaks, teise üks seaduseelnõu.
Rahanduskomisjoni algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seadusega (675 SE) vabastatakse veeldatud maagaasi (LNG) taasgaasistamiseks kuluv maagaas aktsiisist, nagu on vabastatud maagaas, mida kasutatakse maagaasivõrgu töös hoidmiseks. Maagaasivõrgu töös hoidmiseks kasutatakse osa maagaasist selle soojendamiseks, vältimaks rõhu alandamisel regulaatorjaamade seadmete külmumist. See osa maagaasist tarbijani ei jõua ja seda ei maksustata. Samal põhimõttel ja võrdse kohtlemise tagamiseks laiendatakse seadusega maagaasi aktsiisivabastust LNG taasgaasistamisele, sealhulgas LNG ujuvterminalis.
Seaduse vastuvõtmist toetas 72 Riigikogu liiget.
Riigikogu võttis vastu ühe otsuse
Keskkonnakomisjoni esitatud Riigikogu otsuse „Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus nõukogu liikmete tagasikutsumine ja uute liikmete nimetamine“ eelnõu (733 OE) kohaselt kutsutakse Keskkonnainvesteeringute Keskuse nõukogust tagasi Annely Akkermann, Igor Kravtšenko ja Tõnis Mölder ning nimetatakse nõukogu liikmeteks Riigikogu liikmed Kaido Höövelson, Erkki Keldo ja Üllar Saaremäe. Eelnõu arutatakse ühel lugemisel.
Otsuse poolt hääletas 47 Riigikogu liiget.
Teine lugemise läbis üks eelnõu
Valitsuse algatatud põllumajandusloomade aretuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (624 SE) muudetakse selgemaks aretusprogrammiga seotud sätted, et vältida seaduse kitsa tõlgendamise võimalust. Muudatused aitavad paremini mõista, et aretusprogrammi sisu kirjeldamisel peab arvestama ka asjakohaseid nõudeid ja nende rikkumise korral on võimalik aretusprogrammi heakskiitmisest keelduda. Muudatused on tehnilist laadi, uusi nõudeid eelnõuga aretusühingutele ei seata.
Läbirääkimistel võttis sõna Peeter Ernits (EKRE).
Esimese lugemise läbis kaks eelnõu
Valitsuse algatatud pühade ja tähtpäevade seaduse ning Eesti lipu seaduse muutmise seaduse eelnõu (635 SE) muudab riiklikuks tähtpäevaks ja lipupäevaks eesti kirjanduse päeva, mida hakatakse tähistama kirjaniku Anton Hansen Tammsaare sünnipäeval, 30. jaanuaril. Uue tähtpäeva eesmärk on pöörata tähelepanu eesti kirjanduse ja kirjanike rollile Eesti kultuuris ja ühiskonnas ning innustada inimesi eestikeelset kirjandust rohkem lugema.
Teise muudatusena kuulutatakse eelnõu kohaselt lipupäevadeks üldlaulupeo, üldtantsupeo ja noorte laulu- ja tantsupeo toimumise päevad, et näidata laulu- ja tantsupeo liikumise üleriigilist ulatust ja tähendust, avaldada austust kõigile, kes on laulu- ja tantsupeo traditsiooni 150 aasta jooksul hoidnud, ja tunnustada neid, kes traditsiooni edasi kannavad. Lipupäevadel heiskavad Eesti lipu riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud.
Läbirääkimistel võtsid fraktsioonide nimel sõna Jaak Juske (SDE), Margit Sutrop (RE), Riho Breivel (EKRE), Üllar Saaremäe (I), Marko Šorin (KE).
Keskerakonna fraktsiooni algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõuga (652 SE) soovitakse langetada pliivaba bensiini ja diislikütuse, sealhulgas eriotstarbelise diislikütuse aktsiisimäärad järgmise aasta algusest Euroopa Liidu miinimumtasemele. Samale tasemele alaneks eelnõu järgi ka nende kütuste komponentide aktsiisimäärad, samuti soovitakse korrigeerida diislikütusega võrreldavate kütuste aktsiisimäärasid. Muudatuste eesmärk on ohjeldada inflatsiooni, alandada kütusehindu ja parandada inimeste toimetulekut.
Läbirääkimistel võtsid sõna Siin Pohlak (EKRE) ja Taavi Aas (KE).