Põhjamaade kohtute töö digitaliseerimine tugevdab õigusriiki

NordenBladet — Ehkki õigussüsteemid on olemuslikult konservatiivsed, on Põhjamaade kohtud viimase kümnendi jooksul järk-järgult oma töökorraldust ajakohastanud ja hakanud kasutama digitehnoloogiat. Taanil on kohtute töö digitaliseerimisel teiste Põhjamaade ees edumaa, kuid ka neil on palju õppida Balti riikidelt Eestilt ja Lätilt, kes käivitasid digiülemineku iseseisvumise järel 1990ndate alguses.

Põhjamaade Ministrite Nõukogu rahastatud ja kirjastatud uue aruande autorid on Lõuna-Taani Ülikooli õigusteaduse professor Frederik Waage ja Hanne Marie Motzfeldt ning aruanne analüüsib tehnoloogia arengut ja praegust digitaliseerumismäära Põhjamaade ja Balti riikide kohtutes tsiviil-, kriminaal- ja haldusõiguse kaasuste lahendamisel. 5. mail Eestis Tallinna Ringkonnakohtus toimunud aruande „Kohtute töö digitaliseerimine“ tutvustusüritusel kirjeldas Waage:

„Võrreldes muude haldusülesannetega, mis on üldplaanis digitaliseeritud, jäi kohtuistungite ja kohtute töö korraldus pikki aastaid üldistest digiülemineku trendidest puutumata. Balti riikidega võrreldes tagasihoidlik digitehnoloogia kasutamine on eriti omane Põhjamaadele. Nõukogude Liidu lagunemisele järgnenud aastatel kasutasid Eesti, Läti ja Leedu nutikalt ära ainulaadset võimalust lõimida digitehnoloogia oma vast üles ehitatud asutuste töösse. Põhjamaadel ei olnud digirevolutsiooni algusaegadel loomulikult vaja oma asutusi nullist üles ehitada.“

Eesti kui eestvedaja

Aruandes osutatakse erilist tähelepanu kaasuste haldamise veebikeskkondadele, mis raamistavad eri viisidel seda, milline on osapoolte kohtusse jõudmise teekond. Eesmärk on anda keskmisele kohtute töös osalejale – kohtunikele, advokaatidele ja tugitöötajatele – lühiülevaade digiülemineku hetkeseisust kaheksa analüüsitud riigi kohtutes.

Iga riiki hinnatakse skaalal ühest seitsmeni. 2021. aasta detsembri seisuga kõige arenenuma kohtusüsteemi taristuga riik saab hindeks seitsme, kõige vähem arenenud taristuga riik ühe. Aruanne toob Eesti välja „selge digiarengu eestvedajana“, kuid ka Läti mainitakse ära.

Aruande tutvustusüritusel osales ka Eesti Justiitsministeeriumi kohtute talituse juhataja Kaidi Lippus. Tema sõnul on Eesti areng olnud väljakutseterohke ja lõppsihini ei ole veel jõutud:

„Usun siiralt, et digiüleminek aitab õigusriiki tugevdada ning on õigussüsteemi ja õigusalase koostöö parandamisel võtmesõna. Kuna Vene Föderatsioon alustas 24. veebruaril Euroopas sõda, pean avaliku sektori digitaliseerimist ka julgeolekutagatiseks ja riigi kohustuseks oma kodanike ees.“

Tõhusam töö

Digiüleminek arvatakse kohtute tööd kiirendavat. Tõhusam töö aitab aga kaasa usaldusväärsuse suurendamisele. Tähtaegadest peetakse hoolsamalt kinni, kulud on väiksemad ja paljud keerulised toimingud on võimalik automatiseerida. See tähendab omakorda, et tuleb muuta sajanditepikkusi harjumusi – ja see on tõeline katsumus.

Islandi Ülikooli kaasprofessor Kristin Benediktsdóttir jagas oma mõtteid kõige madalama hinde saanud riigi – Islandi – olukorra kohta:

„Islandi kohtud on digitaliseerimisest huvitatud. Kuigi õigussüsteem ja Justiitsministeerium töötavad digitehnoloogia laiema rakendamise nimel – eriti Eesti ja Taani eeskuju järgides –, on väikese riigi jaoks oluline kaalutluskoht ka kaasnev kulu. Kaua tehtud, kaunikene!“

Uppsala Ülikooli kaasprofessor Eva Storskrubb loodab, et aruanne soodustab digiarengu lõimimist kohtute töösse veelgi:

„Aruande koostamise algatus on kiiduväärt ja see dokument on nii akadeemilises kui ka praktilises kontekstis kasulik alustööriist. Peale selle loodan, et see julgustab süvitsi võrdlema nendele probleemidele lähenemist Põhjamaades ja Balti riikides.“

Benediktsdóttir ja Storskrubb olid projektiga seotud nõuandvas rollis ning liitusid üritusega teemat silmas pidades väga kohaselt – virtuaalselt.

Pandeemia mõju

Uuringus analüüsiti ka COVID-19 pandeemia võimalikku mõju, sest sel perioodil kasutati digitehnoloogiat varasemast rohkem. Kuigi COVID-19 järel ei ilmnenud olulisi muutusi, korraldatakse nüüd rohkem veebikoosolekuid, näiteks Zoomi või Teamsi vahendusel. Aruandele toetudes võib arvata, et selline trend jätkub vähemalt mingil määral ka tulevikus.

Aruannet tutvustati Tallinnas toimunud hübriidkonverentsil, mis lõppes aruteluringidega.

Loe ingliskeelset raportit “Digitalization at the Courts” siithttps://www.norden.org/en/publication/digitalization-courts

 

 

Allikas: Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT



Reklaam:







Tippkvaliteediga loodussõbralik Skandinaavia luksuskosmeetika - ElishevaShoshana.com

Copyright © NordenBladet 2008-2022 All Rights Reserved.
Skandinaavia / Põhjamaade uudised ja info eesti keeles.
Scandinavian / Nordic news and info in Estonian.
Nordic News Service