Ida-Virumaal asuv krüptoraha kaevandamisega tegeleva ettevõtte Nordcoin Mining juht Hermes Brambat ütleb, et nende tarbimine on ligikaudu 1,5 MW ja nendega võrreldavaid ettevõtteid võib Eestis olla kümme. Võrdluseks on kogu Eesti tipptarbimine külmal talvekuul ligikaudu 1500 MW, ehk krüptokaevandime kokku moodustab sellest ühe protsendi.
Kui kriitikud ütlevad, et nii kuluv elekter läheb kõik raisku, siis Brambat sellega ei nõustu.
“Võib-olla mõningates riikides nagu näiteks Kasahstan on võrk üle koormatud ja inimeste igapäevaelule hakkas see reaalselt probleeme tekitama, kuna nad ei saanud enam energiat oma koju. Probleem on neis riikides illegaalne kaevandamine ja kogu kohalik asjaajamine. Siin on kaevandamine rohkem fänni ja nišiteema. Enamus krüptoraha kaevandajaid kollivad riikidesse nagu Ukraina, Gruusia ja Venemaa. Eestis energiakriisi valguses sealt tonti otsida ei tasu,” rääkis Brambat.
Kaevandamine on vajalik, et krüptoraha toimiks – kasvõi selleks, et turvaliselt virtuaalseid münte vahetada. Siiski ütlevad kriitikud, et nii tarbitud elekter läheb raisku.
Brambat lisas, et mure ei ole mitte suures tarbimises, vaid saastavas tootmises. Kui Bitcoin on tuntuim krüptovaluuta, on virtuaalvääringuid rohkem. Energiakulu kokku hoidmiseks põhinevad osad krüptovaluutad proof of stake ehk panuse tõenduse mehhanismil.