NordenBladet — Täna kogunes esimest korda Haridus- ja Teadusministeeriumi eestvedamisel töörühm, mille ülesandeks on novembri lõpuks koostada eestikeelse hariduse tegevuskava. Töörühm tugineb oma tegevuses eesti keele arengukava eesmärgile minna haridussüsteemis eesti õppekeelele üle 2035. aastaks.
Töörühma moodustamisel lähtuti sellest, et tagada teema käsitlemisel võimalikult mitmekülgne asjatundlikkus. Töörühma kuuluvad nii lasteaedade, koolide, ülikoolide kui katusorganisatsioonide esindajad, kes puutuvad oma igapäevatöös kokku nii eesti kui muu emakeelega laste ning noorte eesti keele ja eesti keeles õppimise toetamisega.
„Praktikute tänane kokkusaamine on üks oluline samm sisuliste otsuste tegemisel teel eestikeelse õppe poole,“ sõnas minister Liina Kersna. „Töörühma liikmete tugevuseks on praktilised kogemused senistest edulugudest ja kitsaskohtadest ning nad on sillaks suhtlemisel lasteaedade, koolide, lapsevanemate ja kogukondadega tervikuna.“
„Tänastes aruteludes rõhutati mitmel korral, et alushariduses laotavast vundamendist sõltub õpilase edukus edaspidisel haridusteel,“ ütles töörühma juht, ministeeriumi asekantsler Kristi Vinter-Nemvalts. „Peame eestikeelses õppes pingsalt silmas pidama järjepidevust, et õpilase õpiteed oleks toetamas pädevad õpetajad, õppematerjalid ja ka huvitegevus.“
Esimesel, sissejuhataval kohtumisel, kaardistati erilist tähelepanu nõudvate teemade ring, mis ulatub õpetajate ettevalmistusest piirkondlike eripäradeni. Töörühm hakkab kokku saama regulaarselt, alaeesmärgid ning täpsemad edasised sammud lepitakse kokku järgmiste kohtumiste käigus. Ühtlasi hakkab töögrupp kaasama tegevuskava juurde erinevate ekspertgruppide ja koostööpartnerite vahetut tagasisidet ning ekspertiisi.