NordenBladet — Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse kaks eelnõu. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni 17. septembri algatatud sotsiaalmaksuseaduse ja töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (244 SE).

Eelnõu näeb ette hüvitada töötajale esimesed kaheksa haiguspäeva riigi ja tööandjate koostöös selliselt, et 40 protsenti haigestunud inimese keskmisest töötasust hüvitab Haigekassa ja ülejäänud 40 protsenti tööandja. Sealt edasi üheksandast päevast kannab kulud sarnaselt kehtiva regulatsiooniga Haigekassa.

Seletuskirjas põhjendatakse, et haiguspäevade hüvitamine esimesed kaheksa päeva aitab tagada, et isik ei lähe tööle, kui ta on haigestunud või nakkusega kokku puutunud, vaid viibib kodus. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Eesti Reformierakonna fraktsiooni 16. septembril esitatud Riigikogu otsuse “Ettepanek Vabariigi Valitsusele Eesti alus- ja koolihariduse ühtseks ja eestikeelseks muutmiseks” eelnõu (243 OE).

Eelnõu teeb valitsusele ettepaneku korraldada Eesti alus- ning koolihariduse muutmine ühtseks ja eestikeelseks, mis kindlustaks ühiskonna sidususe ja tagaks, olenemata noorte emakeelest, nende konkurentsivõime ning võrdse ligipääsu hariduses ja tööturul. Kindlustades muukeelsetele õpilastele nende emakeele- ja kultuuriõppe.

Üleminek ühtsele alusharidusele on korraldatud 2024. aastaks, mis on eelduseks üleminekule ühtsele eestikeelsele kooliharidusele 2030. aastaks.

Seletuskirjas märgitakse, et esimese sammuna tuleb 2024. aastaks ühtsele eestikeelsele õppele viia alusharidus. Erinevate riikide kogemused ja paljud uurimused näitavad, et keeleõpe on kõige tõhusam lasteaiaeas, kus keel omandatakse mängeldes lühikese ajaga. Sellele järgneks loogilise sammuna üleminek täielikult eestikeelsele üldharidusele. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.

Riigikogu juhatus kinnitas Viktoria Ladõnskaja-Kubitsa lahkumise rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjoni liikme kohalt ja kinnitas Tarmo Kruusimäe asumise nimetatud probleemkomisjoni liikme kohale.