NordenBladet — Õiguskomisjon kuulas täna ära justiitsminister Raivo Aegi selgitused seoses koroonaviiruse leviku leevendamisega seotud valitsuse meetmete pakettiga ja otsustas konsensuslikult saata eelnõu esimesele lugemisele esmaspäeval.

Komisjoni esimees Jaanus Karilaid ütles, et tegemist on väga mahuka eelnõuga, mis seoses eriolukorra kehtestamisega tähendab 33 seaduse parandamist ja täpsustamist.

Tema sõnul on mitmed muudatused seotud tõendite ja lubade tähtaja pikenemisega kuni eriolukorra lõpuni. Nii näiteks ei peatu juhtimisõigus, kui eriolukorra ajal ei ole läbitud tervisekontroll.

Karilaidi sõnul on seaduste muutine vajalik, et lihtsustada ühiskonna praktilist toimimist eriolukorra ajal. „Eesmärk on kaasata võimalikult palju erinevaid sihtrühmi ja kasutada riigi ja ühiskondlikke ressursse efektiivselt ja õiguslikult korrektselt,“ ütles Karilaid. „Muudatused on vajalikud, et tagada eriolukorra ajal õiglane kohtupidamine ja kontaktivaba asjaajamine riigiga.“

Komisjoni aseesimees Toomas Kivimägi nentis, et tegemist on kobareelnõuga, mis pole õigusloome hea tava, ent eriolukorda silmas pidades on see mõistetav. Tema sõnul on kohatu, et eelnõuga on liidetud rida seadusemuudatusi, millel pole mingit seost eriolukorraga.

„Kui eriolukorraga seotud muudatused on suures osas põhjendatud, siis küsitavusi tekitab praktiliselt lausaline pankrotiavalduste vastuvõtmise peatamine, mis kindlasti kahjustab võlausaldajate huve. See peaks olema suunatum ja täpsem,“ ütles Kivimägi. „Ootamatu ja kummaline on ka toitutöötlejate puhul tervistõendi nõudest loobumine, täpsemini selle asendamine töötaja kirjaliku kinnitusega, ajal kus meie kõige suurem probleem on viirus.“  Ka delikaatsete isikuandmetele juurdepääsu laiendmaine pole tema sõnul piisavalt põhjendatud.

Abipolitseiniku seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus eelnõuga (170 SE) muudetakse kokku 33 erinevat seadust. Kavandatavad muudatused puudutavad näiteks abipolitseinikele, kaitseväelastele ja kaitseliitlastele täiendavate volituste andmist ja nende ühtlustamist eriolukorra ajal. Eelnõu sisaldab ka kohtumenetlust reguleerivaid sätteid, mistõttu on eelnõu seadusena vastuvõtmiseks vajalik Riigikogu kooseisu poolthäälte enamus.

Eelnõu jõustub seadusena põhiosas esimesel võimalusel ehk Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval. Riigisaladuse seadust ning elektroonilise side seadust puudutavad sätted rakendatakse ettepaneku kohaselt tagasiulatuvalt alates 1. märtsist või alates eriolukorra väljakuulutamisest.

 

Allikas: Eesti Riigikogu