NordenBladet — Isegi kui lepingusse on kirjutatud, et eluasemetoetus läheb üürileandja arvele, võib üürnik selle ikka enda kätte saada. Paljud üürileandjad on hädas, sest raha ei laeku enam Kelalt (sotsiaalkindlustusamet) nende arvele. Üürnikel on võimalus toetust endal kasutada ja seda tehakse, kui tekib rahapuudus, vahendab Iltalehti.
Kela jaoks on eluasemetoetuse saamine taotleja õigus. Üürniku ja üürileandja vaheline leping Kelat millekski ei kohusta. Seetõttu võib juhtuda, et toetuse saaja läheb Kela esindusse ja laseb toetuse enda arvele kanda.
Eluasemetoetust võib saada nii üürikorterite kui eraomanduses korterite jaoks. Toetuse suurus sõltub omavalitsusest ning selle suurus on 80 protsenti eluasemekulude ja omavastutuse vahest. Näiteks Pori linnas on korteri üür 590 eurot, toimetulekutoetus 572 eurot ja toetuse saaja enda makstav omavastutus 18 eurot.
Poris on lihtne korterit üürida, sest linnas on 500 vaba üürikorterit. Üürileandjad üürivad heameelega kortereid toimetulekutoetuse saajatele, kuna see on kindel sissetulek. Samas ei garanteeri seegi raha saamist, sest toetuse saaja võib lasta toetuse enda arve kanda ja seda raha kasutada.
Kelast selgitati, et kui üürnik pole kahe järjestikuse kuu jooksul üüri maksnud, võib üürileandja lasta Kelal toetuse kanda enda arvele. Enne seda kuulab Kela ära ka toetuse saaja selgituse, nii et see protsess võib kesta mitu kuud. Juhtub ka seda, et Kela maksab üüri mitu korda, algul toetuse saajale ja siis veel teist korda üürileandjale.
Kela maksis 2018. aastal Soomes eluasemetoetusi kokku summas 2,1 miljardit eurot. Pensionäride osa sellest oli 600 miljonit ja ülejäänutel 1,5 miljardit eurot.
Avafoto: Pexels