NordenBladet — Riigikogu Kantselei algatatud ideekonkursile Toompea lossi juures asuvasse Kuberneri aeda sobiva monumendi rajamiseks laekus tähtajaks 15 konkursitööd.
Täna kogunenud žürii tutvus esitatud võistlustöödega, valis esimehe ja leppis kokku edasises töökorralduses. Žürii tutvub laekunud konkursitöödega ja koguneb uuesti 13. detsembril.
Žürii esimeheks sai muinsuskaitse eritingimuste autor arhitektuuriajaloolane Mart Kalm. Üheksaliikmelisse žüriisse kuuluvad veel Riigikogu kultuurikomisjoni esimees Aadu Must, Eesti Kunstiakadeemia teadur Ingrid Ruudi, Tartu Ülikooli Eesti lähiajaloo professor Tõnu-Andrus Tannberg, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti linnadisainer Urmas Kaldaru, Eesti Kujurite Ühenduse skulptor Leena Kuutma, Eesti Kujurite Ühenduse skulptor Aili Vahtrapuu, maastikuarhitekt Kersti Lootus ja Riigikogu Kantselei esindajana kantselei majandusosakonna juhataja Argo Koppel.
„Kui tööd avasime, vaatas meile vastu rikkalik valik väga erinevaid lähenemisi,“ ütles žürii esimees Mart Kalm. „Esindatud olid paljud Eesti kujutamise klišeed: kaart, lõvid, mütoloogia, sinimustvalge, Linda ja Kalev,“ lausus Kalm, kelle hinnangul jäi puudu arhitektuursetest töödest. „Esmapilgul tundub, et tööde seas on rohkem parki sobituvat dekoratiivkunsti kui omariikluse õnnestunud mõtestamist.“
Konkursi auhinnafond on 20 000 eurot. Võidutöö auhind on 10 000, teise koha auhind 6000 ja kolmanda koha auhind 4000 eurot. Monumendi hinnanguline maksusmus on kuni 160 000 eurot. Võidutöö autoriga alustatakse projekteerimisläbirääkimisi, projekti lõplik maksumus selgub pärast projekteerimistingimuste kinnitamist.
Riigikogu Kantselei kuulutas monumendi ideekonkursi välja seoses Kuberneri aia renoveerimisega. Kui Kuberneri aia maastikuarhitektuuriline osa valmib kava kohaselt järgmisel aastal, siis monumendi eeldatav valmimisaeg on 2019. aastal.
Kuberneri aeda planeeriti juba 1935. aastal kuju, mida sinna aga enne sõda ei paigutatud. 1950. aastal avati seal Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu esimehe Johannes Lauristini graniitalusel portreebüst, mis umbes 1990. aastal eemaldati. Monumendi graniidist alus on siiani säilinud, kuid kuju asemel on sellel betoonvaas.
Allikas: Eesti Riigikogu