NordenBladet — Riigikogu Kantselei kuulutas välja ideekonkursi, et rajada Toompea lossi juures asuvasse Kuberneri aeda sinna sobiv monument. Tulevane monument peab olema omariikluse-teemaline, sobima asukohaga, kõnetama Eestis elavaid inimesi ja olema ka turistidele arusaadav.

Riigikogu Kantselei majandusosakonna juhataja Argo Koppeli sõnul kuulutatakse ideekonkurss välja seoses Kuberneri aia taastamisega. „Maastikuarhitektuuriline lahendus selleks on juba olemas, nüüd soovime ideekonkursil leida ka Kuberneri aeda sobiva monumendi,“ ütles Koppel.

„Monumendi kavandamisel peaksid loomeinimesed lähtuma omariikluse teemast ja arvestama, et monument peab sobima ajaloolise asukohaga, mõjuma esinduslikult ja kaasaegsena,“ ütles Koppel.

Koppeli sõnul peab loodav lahendus kõnetama Eestis elavaid inimesi ja olema ka turistidele arusaadav. Kunstilisele väljenduslaadile ega materjalile ei seata tema sõnul muid nõudeid kui see, et monument võib olla kuni viie meetri kõrgune ja peaks olema võimalikult ilmastikukindel.

Kui Kuberneri aia maastikuarhitektuuriline osa valmib kava kohaselt järgmisel aastal, siis monumendi eeldatav valmimise aeg on 2019. aastal.

Monumendi ideekonkursi žürii on kümneliikmeline. Sinna kuuluvad Riigikogu kultuurikomisjoni, Arhitektide Liidu, Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu, Teaduste Akadeemia, Tallinna Linnavalitsuse ja Riigikogu Kantselei esindaja ning kaks Eesti Kujurite Ühenduse esindajat. Lisaks kuuluvad žüriisse arhitektuuriajaloolane Mart Kalm ja maastikuarhitekt Kersti Lootus, kes koostas Kuberneri aia taastamise maastikuarhitektuurilise osa. Žürii esimesel koosolekul valivad žürii liikmed endi seast esimehe.

Ideekonkursi auhinnafond on 20 000 eurot. Võidutöö auhind on 10 000, teise koha auhind 6000 ja kolmanda koha auhind 4000 eurot. Monumendi hinnanguline maksumus on kuni 160 000 eurot. Ideekonkursi tingimustega saab tutvuda riigihanked.riik.ee lehel. Tööde esitamise tähtaeg on 21. november.

Kuberneri aeda planeeriti juba 1935. aastal kuju, mida sinna aga enne sõda ei paigutatud. 1950. aastal avati seal Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu esimehe Johannes Lauristini graniitalusel portreebüst, mis umbes 1990. aastal eemaldati. Monumendi graniidist alus on siiani säilinud, kuid kuju asemel on sellel betoonvaas.

Videolugu monumendi ideekonkursi väljakuulutamisest.

 

 

Allikas: Eesti Riigikogu