NordenBladet – Paistab, et olen 24-tunnisest mini-puhkusest Viljandisse tekitamas juba romaani! Juba vol5 – endalegi tundub veidi imelik. Kaua ma heietan teile sellest, mis ĂŒhe vĂ”i teise metsatuka taga paistis vĂ”i mis tundeid ĂŒks vĂ”i teine pĂ”llulapp minus tekitas. Hahaa. Lihtsalt, see oli emotsionaalselt mulle suurem, tĂ€htsam ja olulisem sĂŒndmus kui nĂ€iteks Los Angeleses 10+ miljoni eurose kinnisvara ost. Nagu olen varem juba öelnud – raha ja tunded on tĂ€iesti erinevat elu elavad emotsioonid!
Suureneva ea, kogemuste ja lĂ€bielatuga soovivad inimesed ka suuremat selgust – eriti sellest, mis oli minevikus. Minu vanem Ă”de on vĂ”tnud endale sĂŒdameasjaks kaevuda nii sĂŒgavale minevikku kui vĂ”imalik – seetĂ”ttu on ta kaasanud tasemel isikuloo uurijaid ja spetsialiste, et kokku panna pĂ”hjalik sugupuu. Hetkel on ta koostanud ja uurinud isa-poolselt sugupuud nii pĂ”hjalikult, et see on Eestis ĂŒks pĂ”hjalikumalt uurituid ja kirja panduid infoallikaid minevikust, mis Geni lehel ka avalikult saadaval. TĂ€nu Ă”e suguvĂ”sa uuringutele oleme avastanud ĂŒllatavaid sugulussidemeid – nĂ€iteks Eestis ĂŒks tuntumaid, rikkamaid ja minu erialal (meedias) silmatorkavamaid mehi – Hans H. Luik, kes on suisa paar pĂ”lve tagasi nĂ”bu! Samuti ei teadnud me varem, et poliitikud HelmeÂŽd on meie sugulased. Inimesed suhtlevad ja tunnevad reeglina vaid kĂ”ige lĂ€hedasemat lĂ€hisugupuud ning ega tegelikult pole vahet ka, eks kĂ”ik on lĂ”puks kauges plaanis kellegi sugulased, nĂ”od vĂ”i hĂ”imlased, ent siiski on vĂ€ga turgutav teada, mismoodi ja kuidas sugupuu on hargnenud.
NĂ€iteks ajaleht Postimees avaldas hiljuti loo, et teadaolev Eesti vanimaks elanud inimene oli Maria Tomson (sĂŒndinud Maria Geelman, 27. detsember 1853 Aru vald, Tartumaa â 26. aprill 1966 Holstre), kes elas 112 aastat, kolm kuud ja 29 pĂ€eva.
Mina ĂŒtleks selle kohta, et neil on puudulik info.. Ka meie suguvĂ”sas elati 112-aastaseks – selle kohta on ametlikud kiriku-raamatute sissekanded. Suure-Jaani kihelkonnast pĂ€rit (Jaska mĂ”isa alla kuulunud) Pojo talu peremees Tohver sĂŒndis 1607 ja suri 23.01.1719. Kuhu tahan aga oma jutuga jĂ”uda? Ikka sinna: Kes minevikku ei mĂ€leta, see elab tulevikuta – Juhan LiivÂŽi kuldsed sĂ”nad. VĂ€ga huvitav on avastada eelkĂ€ijaid, kellest varem Ă”rna-aimugi polnud.
Ent jĂ€tkan oma viimase puhkuseteemalise sissekandega. Ăöbisime Viljandis Intsu kĂŒlas MĂ€nniku Metsatalus. Meile meeldis seal vĂ€ga, kohe vĂ€ga ning soovitan seda kohta kĂ”igile kogu sĂŒdamest! Kui tavaliselt hotelli sisse registreerid, siis tehakse passikoopia, tuleb tĂ€ita hunnik pabereid – seal vĂ”eti raha (vaid 20 eur öö eest per nĂ€gu!) ja sellega asi piirdus! Nii lihtne, kerge ja selline suur usaldus ööbijate suhtes. Nii meeldiv! Olen siiani sellest kohast lummatud ning tĂ”enĂ€oliselt juba jĂ€rgmisel nĂ€dalal lĂ€hen sinna taas – seekord juba kahe Ă”ega – nii noorema kui vanemaga!!!
Nagu teate, juhtusid minu ĂŒhepĂ€evase puhkuse ajal kummalised, ootamatud ja mitmes mĂ”ttes ka enneolematud sĂŒndmused, millele ĂŒhest vastust ning seletust on raske leida. Iga pĂ€ev ei kohta inimesed kummitusi, iga koht ei kummita ning iga inimene ei tunneta vaime… See on midagi, millele alles otsin vastust. Hetkel saan teile öelda, et meie suguvĂ”sas on seda palju juhtunud ning liiga palju isegi, et see mingit pidi isegi ebaharilk tunduks. Minu esivanemate seas on olnud vĂ€ga palju n-ö looduse inimesi – inimesi, kes on loodust lugenud kui avatud raamatut – seda igas vĂ”imalikus mĂ”ttes. Inimesed, kes tunnetavad looduse vĂ”nkeid, kes loevad looduse mĂ€rke ja hingavad ĂŒhes rĂŒtmis loodusega on vĂ€ga vĂ”imsad – neil on enneolematu vĂ€gi ja vĂ”imed. Ma ei nimetaks seda nĂ”idumiseks ega selgeltnĂ€gemikesks, aga reaalselt on see oma olemuselt ja tulemustelt nendest nimetatud ĂŒleloomulikest vĂ”imetest veel vĂ”imsamad ja tugevamad. Nende teadmiste ja oskustega on vĂ”imalik nii ravida, nĂ€ha sĂŒndmusi ette kui lugeda vĂ€lja tĂ€hendusi juba juhtunust. Ent rÀÀkides personaalselt endast, siis, mina olen sellest eemale hoidnud – nii selgeltnĂ€gemisest, looduse tunnetamisest kui energiate tunnetamisest – teadlikult! Ent nii kui ennast n-ö vabaks lasen, hakkavad asjad juhtuma. Mulle pole midagi enneolematut unenĂ€gude mĂ”istmine ja tĂ”lgendamine, kohtade ja energiate tunnetamine, mineviku “peeglisse” vaatamine. Pöördusin peale möödunud nĂ€dala sĂŒndmusi isegi Rabi poole, et leida juhtunule selgemat vastust. VĂ”in teile öelda, et selle vastuse ka sain – see pole sugugi negatiivne, ent piisavalt ootamatu mu jaoks ning ma ei tunne hetkel veel, et suudan-tahan seda suurema lugejaskonnaga jagada. Iga asi omal ajal! Pean seda teadmist ise veel mĂ”nda aega seedima!
Aga teeme sellele puhkuse-kirjeldusele siinkohal lĂ”pu. Hommikul oli mul autol kumm katki ning see on piisav mĂ€rk selleks, et hetkel ma teile Viljandi seiklustest rohkem ei pajata. Autoabi, mis oli poole tunniga kohal, vahetas autol kummi ning kriitiline olukord oli lahendatud. KĂ€isime peale seda veel Ramsis, Heimtalis, Puiatus, Matsimaal ja KĂ”pus ning sĂ”itsime tagasi Viljandisse. Tegime Viljandi kohvikus koogid-kohvid ning sĂ”itsime tagasi koju. Olin 24- tunnise puhkusega kogenud rohkem kui nĂ€dalase vĂ€ljasĂ”iduga. Kavatsen enda tarvis ka tulevikus tihedamini aega leida – selleks, et teha hĂ€sti tööd, tuleb osata ka puhata – isegi kui see puhkus kestab vaid 24 tundi!