NordenBladet – 21. mail on tähistatakse Eestis looduskaitsepäeva! See päev on pühendatud looduse hoidmisele, kaitsmisele ja keskkonnateadlikkuse tõstmisele. See päev kutsub üles märkama meie looduslikku mitmekesisust, hindama seda kui rahvuslikku rikkust ning tegutsema selle nimel, et säilitada looduskeskkond ka tulevastele põlvedele.

Looduskaitsepäev on saanud kindla koha meie ühiskondlikus kalendris, olles sümboliks eestlaste sügavale loodusearmastusele ja keskkonnahoiu traditsioonidele.

Kuidas ja millal sai looduskaitsepäev Eestis alguse?

Looduskaitsepäeva tähistamise traditsioon Eestis ulatub tagasi 1950. aastatesse. Esimene looduskaitsepäev korraldati 1957. aastal, toonase Eesti NSV looduskaitse komisjoni eestvedamisel. Päeva eesmärk oli algselt peamiselt loodushoiuteadlikkuse suurendamine koolides ning üldsuse kaasamine looduse kaitse tegevustesse.

Tollal keskenduti looduslike väärtuste tutvustamisele, matkapäevadele ja loodusobjektide korrastamisele. Aja jooksul on päeva tähendus süvenenud – muutudes rohkem laiemaks keskkonnateadlikkuse, elurikkuse ja vastutustundliku käitumise edendamise päevaks.

Allikad:
Keskkonnaministeerium (Kliimaministeerium): Looduskaitse ja selle ajalugu Eestis
Eesti Loodusmuuseum: Looduskaitse tähendus ja areng

Looduskaitse Eestis – ülevaade

Eesti on Euroopa mõistes erandlikult rikka loodusega riik: meil on üle 50% maapinnast kaetud metsaga, sadu rabasid ja soid, tuhandeid kilomeetreid rannajoont ning väga suur liikide mitmekesisus.

Eestis on looduskaitse all:

  • Üle 4 000 kaitstava looduse üksuse (nt rahvuspargid, maastikukaitsealad, hoiualad, püsielupaigad)

  • 6 rahvusparki, sh Lahemaa, Soomaa, Matsalu jt

  • Rohkem kui 600 kaitsealust liiki (nt lendorav, suur-konnakotkas, käpalised)

Looduskaitsepäeva kaudu tuuakse esile nende väärtuste säilitamise vajadus.

Allikad:
EELIS andmebaas (Keskkonnaagentuur): Kaitstavad loodusobjektid
Eesti Rahvusraamatukogu keskkonnaandmed

21. mai – miks just see kuupäev?

Eestis on looduskaitsepäeva tähistatud mitmel kuupäeval, kuid alates 2000. aastatest on see kinnistunud 21. maile. Valik langeb kokku rahvusvahelise looduskaitsehooaja algusega ning kevadise looduse tärkamisega, mil elurikkus on kõige nähtavam.

Sama kuupäeva läheduses (22. mai) tähistatakse ka ÜRO poolt välja kuulutatud rahvusvahelist bioloogilise mitmekesisuse päeva, mis annab looduskaitsepäevale ka globaalse mõõtme.

Kuidas looduskaitsepäeva tänapäeval tähistatakse?

Tänapäeval on looduskaitsepäev seotud paljude hariduslike ja kogukondlike ettevõtmistega:

  • Koolides ja lasteaedades korraldatakse loodusteemalisi õppepäevi ja viktoriine.

  • Rahvusparkides ja looduskeskustes toimub matku, talguid, loodusretki ja giidituure.

  • Mitmed organisatsioonid (nt RMK, Eesti Looduskaitse Selts, Keskkonnaamet) viivad läbi teavituskampaaniaid ja üritusi.

Eesti looduskaitsepäev on oluline ühiskondliku teadlikkuse kasvatamiseks, rõhutades, et igaühe panus – olgu see liigirikka niidu niitmine, pesakasti riputamine või prügi koristamine – on osa terviklikust loodushoiust.

Allikad:
Keskkonnaamet: Looduskaitsepäev 2024 programmi näitedRMK loodusegidsid ja matkapäevade info

Looduskaitse kui osa Eesti identiteedist

Eestlaste side loodusega on sügav – me elame metsade ja rabade keskel, looduse keskel toimuvad meie tähtsamad rituaalid, sh jaanipäev ja hingedepäev. Looduskaitsepäev on võimalus tuletada meelde, et loodus ei ole midagi eraldiseisvat, vaid osa meie igapäevaelust ja kultuurist.

Looduslik mitmekesisus on ohus mitte ainult kaugetes troopilistes metsades, vaid ka Eestis. Sellest arusaamine ja oma käitumise kohandamine on keskkonnateadliku ühiskonna tunnus.

21. mai – looduskaitsepäev ei ole lihtsalt kalendris märgitud tähtpäev. See on kutse märgata, väärtustada ja kaitsta elukeskkonda, mis on meile kõigile koduks. Eesti on väike, kuid looduselt suur maa – ja selle hoidmine on meie ühine vastutus. Looduskaitsepäev aitab seda meelde tuletada.

Avafoto: NordenBladet

Vaata ka:
Mida kujutab endast Taarausk? Kes oli Taara eesti mütoloogias?