NordenBladet — Riigikogu sai vastused kolmele arupärimisele.
Peaminister Kaja Kallas vastas Riigikogu liikmete Tõnis Lukase, Helir-Valdor Seederi ja Mart Maastiku esitatud arupärimisele sisserände kohta (nr 588).
Arupärijad soovisid teada, kui palju on meil juba praegu erinevate kategooriate sisserändajaid ja kas valitsuse arvates tuleks sisserännet piirata või hoopis soodustada.
Kallas selgitas, et igal aastal Vabariigi Valitsus määrab sisserände piirarvu, 2024. aastal on 1303, mis on vähem kui 2023. aastal. „Selle piirpiirarvu kehtestamise eesmärk ongi reguleerida seda, kes siia tulevad ja jäävad,“ ütles Kallas. Ta lisas, et valitsuskoalitsioon pole kokku leppinud välismaalaste seaduses kehtestatud sisserände piirarvu üldregulatsiooni muutmises. „Meil on selge eesmärk korrastada välismaalaste Eestis viibimise, elamise ja töötamise regulatsioone, aga see eelnõu ei ole kuidagi valmis ja seda pole arutatud ka valitsuse istungil,“ nentis Kallas.
Peaminister märkis, et Eesti rändepoliitika on läbi aegade lähtunud tasakaalustatuse põhimõttest: peab arvestama Eesti arenguvajadustega, peab olema suunatud rahvusriigi kestlikkusele, avaliku korra, riigi julgeoleku tagamisele – selles osas ei ole mitte midagi muutunud. „Soodustatud on olnud nende välismaalaste Eestisse tulek, kes annavad ühiskonnale kõrget lisandväärtust või kelle siinviibimine on kooskõlas avalike huvidega,“ märkis Kallas.
Peaministri sõnul on tähtajaliste elamislubade väljastamiste arvud üldjoontes olnud stabiilsed. Erandlik oli pandeemia, 2020. aasta. „Kui me võrdleme 2023. aastat 2022. aastaga, siis meil vähenes tähtajalise elamisloa taotluste esitamine põhjuste lõikes järgmiselt: töötamiseks – vähenes – 16,6%, õppimiseks 23%, pererändeks 41% – vähenes taotluste arv. Nagu ma ütlesin, on soov neid reegleid ka korrastada, et kõik oleks arusaadav,“ selgitas Kallas.
Kallas selgitas, et valitsus lähtub Riigikogus kehtestatud reeglitest. Nende sisserännet puudutavate valikute tegemisel peab arvestama, et töörändega kaasneb ka pereränne.
Kallas toonitas, et integreerumisele pöörame eraldi tähelepanu. Näiteks on meil valdkonna arengukava: sidusa Eesti arengukava. Seal on eesmärgid, tegevussuunad. Kõigi uussisserändajate teekond Eestis algab kohanemisest ja selleks on kohanemisprogramm – 2025. aastast seda pakutakse –, mis koosneb erinevatest tasuta koolitustest. Kõige tähtsam meie jaoks on loomulikult eesti keele õpe. „Seetõttu me panustamegi eesti keele õppesse, keeleõpet toetavatesse tegevustesse nii Eesti riigieelarvest kui ka rahvusvaheliste tõukefondide raha just selleks, et inimesed oleksid samas keeleruumis ja samas inforuumis, seetõttu nad saavad ka paremini integreeruda,“ ütles Kallas.
Peaminister vastas veel Riigikogu liikmete arupärimistele majutusasutuste käibemaksu erisuse kaotamise kohta (nr 289).
Arupärimisele jalgpallihallide rajamise kohta (nr 498) vastas kultuuriminister Heidy Purga.
Arupärimistele käibemaksu tõusu (nr 344), riigi infrastruktuuri alarahastamise (nr 421) ja lemmikloomaregistri (nr 594) kohta vastamine lükkus edasi. Nendele pidi vastama regionaalminister Madis Kallas.
Arupärijad võtsid menetlusest tagasi regionaalminister Madis Kallasele esitatud arupärimise regionaalse ebavõrdsuse kohta (nr 495).
Istung lõppes kell 17.33.