NordenBladet — Washingtonis toimuval NATO Parlamentaarse Assamblee (PA) transatlantilisel foorumil osaleva NATO PA Eesti delegatsiooni juhi Raimond Kaljulaidi sõnul kõlas foorumil eelkõige USA esindajatelt tugevalt sõnum, et kaitsekulutuste osas sõlmitud varasemate kokkulepete mittetäitmine eeskätt Euroopa liitlaste poolt on väga tõsine probleem, eriti arvestades järgmise aasta presidendivalimistega USAs.
Kaljulaidi sõnul viitasid mitmed USA esindajad vabariiklaste tõenäolise presidendikandidaadi Donald Trumpi pikaajalisele seisukohale ja kriitikale eelkõige Euroopa liitlaste aadressil. “Asjaolu, et siiamaani ei ole kõik NATO riigid suutnud tagada kaitsekulutuste taset kaks protsenti SKPst, on tõsine väljakutse. Seda enam, et NATO riigid on andnud olulisel määral lahingutehnikat ja ka moona Ukrainale – selle asendamine aga läheb raskelt. Venemaa on olnud sõjatööstuse käivitamisel lääneriikidest edukam. Euroopa ja ka Eesti peab neid hoiatusi NATO tuleviku suhtes võtma surmtõsiselt,“ ütles ta.
Kaljulaidi sõnul võimaldab varasemate rahastuskokkulepete mittetäitmine seada kahtluse alla USA võetud kohustused liitlaste ees kuni NATO artikkel viie kohustusteni välja. “USA poliitikutel, kes on varasemalt võetud liitlaskohustuste suhtes skeptilisemad, on väga lihtne osutada Euroopa liitlaste madalatele kaitsekulutustele ja küsida – miks peaks USA kaitsma liitlasi, kes kokkuleppeid ja lubadusi ei täida,” selgitas Kaljulaid.
NATO PA Eesti delegatsiooni liige Jüri Ratas rõhutas samuti, kui oluline on panustada vähemalt kaks protsenti SKPst kaitsekuludesse, kuigi nentis, et paljud seda jätkuvalt ei tee. Samuti tõi ta esile vajaduse tegutseda koos ja veel tugevamalt, et Venemaal ei tuleks mõttessegi ühtki NATO riiki tulevikus rünnata, ning märkis, et Ukraina toetamist tuleb jätkata, laskmata tekkida sõjaväsimusel.
USAs esmaspäevast kolmapäevani kestval NATO PA transatlantilisel foorumil arutavad poliitikakujundajad ning välis- ja kaitsepoliitika asjatundjad Atlandi-üleseid suhteid ja koostöö tugevdamist nii Vilniuse tippkohtumise järel kui ka tuleval aastal peetava Washingtoni tippkohtumise eel.
Üritusel räägitakse Venemaa algatatud sõjast Ukrainas, sealhulgas Venemaa suhtes kehtestatud sanktsioonide mõjust riigi majandusele ja sõja mõjudest Venemaale laiemalt. Arutelude keskmes on Ukraina toetamine, sealhulgas riigile sõjalise abi andmine ning Ukraina majanduse ja sõjajärgse ülesehituse toetamine. Samuti arutatakse foorumil Rootsi kaitseministri Pål Jonsoni osalusel Rootsi tulevast rolli alliansis ning arenguid Lähis-Idas ja Aasias.