NordenBladet — 1. novembril ilmus Eesti Haridusteaduste Ajakirja (EHA) uus erinumber, mille fookuses on mitmekeelne ja mitmekultuuriline haridus.

Erinumbri avab USA haridusteadlane ja õpetajakoolitaja Kara Brown, andes ülevaate lingvistilisest ökoloogiast seostatult mitmekeelse haridusega. Avaartikli fookusesse on seatud kõrgharidus, transkeelsus ning keeleliste õiguste jätkusuutlikkus.

Järgmistes artiklites analüüsitakse, kuidas õpetaja arusaamad ja enesetõhusus aitavad kaasa toimetulekule mitmekultuurilises ja -keelelises klassis. Mari-Liis Nummerti,  Halliki Harro-Loiti ja Mari-Liisa Parderi artiklis kirjeldatakse, millised on õpetajate kogemused kultuuridevaheliste väärtuste aruteludest, mida nad korraldasid TÜ eetikakeskuses loodud mängu „Väärtuste avastajad“ toel. Karolin Mäe ja Meril Ümarik uurisid, mis mõjutab mitmekultuurilises klassis õpetavate põhikooli õpetajate enesetõhusust ja kuidas see omakorda mõjutab õpetaja tegevusi.

Aktuaalse sisendi rändetaustaga õpilaste hariduskorraldusse tänasel päeval Eestis annab Fran McGinnity, Aisling Murray ja Merike Darmody uurimus Iirimaa kogemusest sisserändajatega.

Kahesuunalisele keelekümblusele Eesti lasteaedades on pühendatud kaks artiklit. Natalja Gusjuk, Maire Tuul ja Tiia Õun analüüsivad nelja esimese lasteaiarühma vanemate ootusi, kogemusi ja hinnanguid programmi tulemuslikkusele. Kara Brown lisab sama mudeli rakendumisele Eestis USA teadlase vaatenurga.

Kogumiku kolm järgmist artiklit keskenduvad täiskasvanud keeleõppijale. Birute Klaas-Lang tutvustab täiskasvanute keeleõppemeetodeid Soomes, Saksamaal ja Norras. Mare Kitsnik, Linda Palts ja Monika Urb kirjeldavad arendusuuringut, mille käigus valmis A-2 keeletaseme õppijatele lisalugemiseks sobivate blogistiilis tekstide kogumik. Katrin Saar, Terje Loogus ja Krista Uibu uurisid saksa keelt B1-tasemel õppiva noore suhtumist kursusel rakendatud fiktiivse identiteedi meetodisse.

Erinumbri viimases artiklis kirjeldavad Marika Padrik, Virve-Anneli Vihman ja Olga Fil testi väljatöötamist, mis võimaldaks hinnata keeleoskuse asemel laste keeletöötlusvõimet ja seeläbi keelepuuet kakskeelsetel lastel.

Kogumik sisaldab kolme raamatututvustust. Karmen Trasberg analüüsib Fred Dervini ja Andreas Jacobssoni raamatut „Teacher Education for Critical and Reflexive Interculturality“ (2021), mille autorid avavad mitmekultuurilise hariduse rahvusvahelist konteksti. Birute Klaas-Lang tutvustab Helena Metslangi käsiraamatut „Juhend iseseisvaks keeleõppeks. Õpioskused ja keelekeskkond“ (2021), mille eesmärk on kujundada aktiivset ja ennast juhtivat täiskasvanud keeleõppijat. Käsiraamatu „Mitmekeelne erivajadusega õpilane koolis“ (autorid Merit Hallap ja Marika Padrik, 2020) sihtrühmaks on õpetajad, kelle klassis või rühmas õpib laps, kes omandab eesti keelt teise keelena, kuid vajab kaaslastega võrreldes suuremat tuge.

Erinumbri toimetajad on Tartu Ülikooli logopeedia kaasprofessor Marika Padrik, hariduskorralduse lektor Karmen Trasberg ja Tallinna Ülikooli emeriitprofessor Krista Kerge. Järgmine erinumber ilmub 2023. aasta maikuus, teemaks kaasav haridus.

Eesti Haridusteaduste Ajakiri on eelretsenseeritav rahvusvahelise toimetuskolleegiumiga eestikeelne teadusajakiri (ETIS-e klassifikatsioon 1.2), mida annavad koostöös välja Tartu Ülikool ja Tallinna Ülikool. Ajakiri ilmub Tartu Ülikooli kirjastuse väljaandena vaba juurdepääsuga kirjastamiskeskkonnas Open Journal Systems. Ajakirja veebiväljaande ja info kaastöölistele leiab aadressilt eha.ut.ee.

Lisateave:
Marika Padrik, Tartu Ülikooli logopeedia kaasprofessor, marika.padrik@ut.ee
Karmen Trasberg, Tartu Ülikooli hariduskorralduse lektor, karmen.trasberg@ut.ee
Krista Kerge, Tallinna Ülikooli emeriitprofessor, krista.kerge@tlu.ee