NordenBladet – Haigekassa makstavat täiskasvanute hambaravihüvitist kasutavad pigem suurema sissetulekuga inimesed ja samal ajal pole 42 protsenti täiskasvanutest, enamjaolt väiksema sissetulekuga inimesed, käinud viimase viie aasta jooksul kordagi hambaarsti juures, mistõttu soovitab riigikontroll hüvitise tingimustes arvestada ka inimese sissetulekuid.
Riigikontrolli avaldatud auditist ilmnes, et keskmiselt 95 protsenti toimetulekutoetuse saajatest ei käinud toetuse saamise ajal hambaarsti juures.
“Haigekassa hambaravihüvitist kasutavad pigem suurema sissetulekuga inimesed, kellel on parem suutervis ja kelle ravivajadus on väiksem. Ehk lühidalt, olukord on vastupidine sellele, mida rahvatervise seisukohalt oleks tarvis saavutada,” selgitas riigikontrolli peakontrolör Ines Metsalu-Nurminen. “Suurim hüvitise kasutajate osakaal on nende seas, kelle sissetulek on Eesti keskmine või üle selle.”
Hüvitise saamise praegused tingimused jätavad suurema ravivajadusega inimesed hätta, leiab riigikontroll. Auditiaruanne toob välja, et isegi soodustingimustel hüvitis ei muuda hambaravi kättesaadavust paremaks, sest suure ravivajadusega inimeste kaitse suurte tervishoiukulude eest jääb väga väikeseks ja mõjutuks. Hambaravis on inimeste endi kulud suured, viimastel andmetel ligi kolm korda suuremad kui tervishoius üldiselt. Inimesel, kes on suure ravivajadusega ja peab arsti külastama korduvalt, ulatub kogu omaosalus 70–85 protsendini.
Sotsiaalministeerium tahab tõsta töötute hambaravihüvitist
Riigikontroll soovitab sotsiaalministeeriumil ja haigekassal muuta hüvitise saamise tingimusi nii, et hüvitise suurus ja tingimused arvestaksid iga inimese sissetulekut ja tervishoiukulusid. Eesmärk on, et hüvitis jõuaks eeskätt väiksemat sissetulekut teenivate inimesteni.
Sotsiaalministeerium tuli hiljuti välja teatega, et tulevast aastast saavad soodustingimustel hüvitist kasutada ka töötud ja toimetulekutoetuse saajad. “See on samm õiges suunas, aga hüvitise tingimused vajavad siiski põhimõttelisemat ümberkorraldamist,” leidis peakontrolör Ines Metsalu-Nurminen.
Riigikontroll leiab, et hüvitatavate teenuste valikus peaks olema suurem rõhk ennetusel, sest see aitaks haigusi vältida või neid varakult avastada. Ehkki hüvitis hõlmab esmavajalikke hambaraviteenuseid, keskenduvad hüvitatavad teenused praegu rohkem olemasolevate terviseprobleemide ravimisele ehk tagajärgedega tegelemisele.
Hüvitise jõustumise järel 2017. aasta teises pooles oli haigekassal probleeme leida hambaraviasutusi, kes sõlmiks nendega lepingu ja kelle juures saaksid inimesed hüvitist kasutada. Kuigi nüüd on hüvitist võimalik kasutada enamikus omavalitsustes, on hüvitise kättesaadavus, arvestades lepingu sõlminud asutuste hambaarstide arvu ja omavalitsuse elanike suhet, ebaühtlane. See suhtarv on kahes kolmandikus omavalitsustes väiksem, kui on soovitanud Maailma Terviseorganisatsioon (WHO).
Riigikontroll märkas, et haigekassa ei ole järginud täielikult tervishoiuteenuste piirhindade muutmise juhendit. Haigekassa ei ole kogunud infot, kui palju kulub tegelikult osa teenuste osutamiseks vajalikke ressursse. Riigikontrolli hinnangul tuleks haigekassal otsida hambaraviteenuste hinnastamiseks vajalike andmete kogumiseks muid võimalusi.
Haigekassa on riigikontrolli järeldustega suuremas osas nõus ning tõi oma kommentaaris välja, et mitu esitatud ettepanekut on juba töös.
Haigekassa esmatasandi teenuste osakonna juhataja Külli Friedemanni sõnul on haigekassa nõus, et hambaravi peaks olema riigi poolt veelgi rohkem toetatud, kuid hambaravihüvitis on selleks vaid üks võimalus. “Oleme riigikontrollile andnud tagasiside, et hambaravis pakutavaid hüvitisi peaks auditeerima tervikuna, sest hambaravihüvitis on vaid üks riigi poolt rahastatav hambaravi toetus,” lisas Friedemann.
Auditis viidati, et väiksemates piirkondades ei ole hambaravihüvitis piisavalt kättesaadav. “Maapiirkondades on väljakutseks pigem hambaarsti olemasolu, sest paljudel inimestel ei ole head transpordivõimalust, mis aitaks neil hambaarstile pääseda. Kuid siin saaksid kohalikud omavalitsused inimesi transpordiga aidata, sest ka perearstiteenused on koos esmavajaliku hambaraviga koondunud pigem keskustesse,” ütles Friedemann.
Kuidas saab hambaravihüvitist?
Täiskasvanute hambaravihüvitist saavad kasutada kõik vähemalt 19-aastased ravikindlustusega inimesed kuni 40 eurot aastas ning patsiendi omaosaluse määr on 50 protsenti.
Soodustingimustel (kuni 85 eurot aastas, omaosalus 15 protsenti) saavad hüvitist kasutada rasedad, alla üheaastase lapse emad, pensioniealised, osalise või puuduva töövõimega ning suurenenud hambaravi vajadusega inimesed.
Uuest aastast on hematoloogilistele ja onkoloogilistele patsientidele, kellel on haiguses tõttu suurenenud hambaravi vajadus, ravi tasuta ning lastele on samuti hambaravi jätkuvalt haigekassa toel.
Hüvitist saab kasutada raviasutuses, mis on sõlminud haigekassaga vastava lepingu. Hüvitis on mitterahaline ehk patsient ei saa raha enda kätte, vaid see liigub haigekassalt otse teenuseosutajale.
Vaata, kas hambaarst või hambaravi asutus milles käid on sõlminud Haigekassaga lepingu. Haigekassa hambaravi partnereid näete SIIT.
Avafoto: Hambaravi hüvitist vajaks enim väiksema sissetulekuga inimesed, kel on uuringute järgi suutervisega kõige rohkem probleeme. Kõige kehvem ligipääs hambaravile on toimetulekutoetust saavatel inimestel, kelle sissetulek on madalaim. (Pexels)
Allikad: Riigikontroll, Haigekassa.ee
Vaata ka:
KAS kardad hambaarsti külastusi? Julgeksid proovida selleks puhuks mõeldud rahustit?
UURING: Eesti laste suutervis vajab suuremat tähelepanu