NordenBladet — Eelmise aasta aprillis algas projekt, mille käigus uurivad Tartu Ülikooli majandusteaduskonna teadlased, kuidas siduda kliendi liikumisteekond ja asukoht kaupluses, ostukäitumine ning varasem ostuajalugu reaalajas toimivaks soovitussüsteemiks.
Turunduse dotsent Andres Kuusik rääkis, et projektiga soovivad nad uuendada jaekaubandust. „Kui inimesed tulevad kauplusesse ja võtavad puldi, millega oma oste skaneerida, siis see pult võiks tulevikus hakata nendega suhtlema. Näiteks võiks see anda soovitusi selle järgi, kus ostja parasjagu asub ja milliseid oste ta on varem teinud,“ selgitas Kuusik.
Et see tulevikus nõnda läheks, tegi Kuusiku meeskond kauplustes pilgujälgimisuuringuid, et hinnata klientide ostukäitumist. Samuti katsetati ostjate käiguteede kaardistamiseks poesisest positsioneerimissüsteemi ja analüüsiti klientide ostuajalugu.
Tavaliselt analüüsitakse kliente kliendikaardi alusel. Kuusiku sõnul on selle andmed aga piiratud. Näiteks ei tule kaardilt välja, kui kaua inimene tooteid valib või millises järjekorras ta kaupu poes vaatab.
Kaua aega Coopi turundusdirektorina töötanud Andres Lember tõdes, et oleme iga päev ümbritsetud sadade reklaamisõnumitega, aga 99% neist pole meie jaoks olulised. „Seetõttu on tulemuseks üleküllastumine, müra ja saaste. Nii nagu saab rääkida valgusreostusest, saab rääkida ka reklaamireostusest. Reklaam peab olema asjakohane ja õiges kohas. See on kõige suurem kunst,“ sõnas ta.
Projekt kestab selle aasta aprilli lõpuni.
Vaata lähemalt videost:
Mis on neuroturundus?
Neuroturundus on turunduse viis, mille kavandamisel kasutatakse kognitiivne neuroteaduse teooriaid ja mõõtmistehnikaid turunduseesmärkide täitmiseks.
Kognitiivse teaduse alla kuulub palju erinevaid alavaldkondi, näiteks psühholoogia ja neuroteadus, ka lingvistika ja programmeerimine, ning kõikidest nendest valdkondadest on võimalik teadmisi ammutada, et tarbijat paremini mõista ning tema reaktsioone (nii positiivseid kui ka negatiivseid) paremini mõõta.
Neurouuringud suudavad tarbijate käitumist ennustada kuni 85%.
Traditsioonilistes turu-uuringutes on tarbija käest küsitud, mida ta mõtleb ja soovib, kuid neurouuringutega on võimalik jõuda tarbija alateadvuseni. Alateadvus aga mõjutab meie ostuotsuseid tunduvalt rohkem kui teadlik kaalutlemine.
Neutroturunduse plussid:
Neuroturundus toob lisaks välisele mõjurile välja ka sisemise mõjutaja (expressions vs. impressions).
Näiteks KitKati šokolaadi reklaamis, kus humoorikad noormehed söövad šokolaadi, saab tarbija end nendega samastada. Väline mõjuavaldaja (impression) on seega samastumine. Samal ajal mõjutab tarbijat (expression) hoopis enam see, et reklaamitegelased rääkisid suu täis ning tarbijal oli võimalik kuulda šokolaadi krõmpsumist.
Neuroturundus ei kritiseeri tavaturundust, vaid täiendab seda.
Kui seni on olnud arvamus, et lapsed ning loomad muudavad reklaami efektiivseks, siis neuroturunduse USA-s tehtud uuringud on näidanud, et laps võib jääda hoopis tähelepanuta, kui reklaami/ajakirja esikaanel on noor ema koos lapsega ning tuntud lauljanna galakleidis. Naiste võrdlusmoment on tarbija jaoks informatiivsem ning mõjukam kui laps samal reklaamil.
Neuroturundus paljastab ka poliitiliselt ebakorrektsed reaktsioonid.
Kui tarbijate fookusgrupiuuringutes väidetakse üht, siis neurouuringud tõestavad teist: näiteks naised usaldavad reklaamis rohkem meeste häält ning mehed enamasti naise häält.
Avafoto: Pexels