NordenBladet — Eile alanud viies ÜRO keskkonnaassamblee keskendub üleüldise globaalse looduskeskkonna parandamisele. Seekordne assamblee toimub Norra juhtimisel, kuid asepresidendi roll on eestlase käes.
“COVID-19 pandeemia ajal toimuv virtuaalne keskkonnaassamblee sessioon annab võimaluse riikidel fookusesse seada digi- ja rohepöörde kasulikkust kestliku arengu edendamisel,“ alustab Ado Lõhmus. „Eesti toetab igati ÜRO keskkonnaprogrammi püüdlusi ÜRO riikide digipöörde võimekuse kasvatamisel. Seetõttu jätkame Eesti juhitud neljanda assamblee tulemuste järjepidevat rakendamist, kutsudes üles riike liituma globaalse keskkonnaandmete alliansiga.“
Digitaalsete lahenduste tähtsust rõhutas oma videopöördumises ka keskkonnaminister Tõnis Mölder. „Just see on võti, kuidas pandeemiajärgselt taas jalgele tõusta. Samuti on oluline väärtustada looduspõhiseid lahendusi, mille ülevõtmine meie igapäevaellu aitaks oluliselt kaasa bioloogilise mitmekesisuse säilimisele, inimeste heaolule ja kliimamuutuste leevendamisele.“
Täna hommikul alanud ÜRO keskkonnaassamblee 5. kõrgetasemelisel kohtumisel esindab Eestit kantsler Meelis Münt. „Lisaks rohelistele ja digitaalsetele tehnoloogiate tähtsuse rõhutamisele anname tänavusel assambleel edasi ka enda kinnituse liikuda kliimaneutraalse majanduse suunas. Samuti esitleme Eesti algatatud globaalsete keskkonnaandmete strateegiat. Selle koostamise rääkis Eesti läbi enda ÜRO keskkonnaassamblee 4. sessiooni eesistumise ajal ja meie ootus on, et ÜRO tolle 2025. aastaks esitab.“
Eesti juhitud assamblee jätkuks lisab Lõhmus, et kohtumisel näeb ka edasiminekut mereplasti vähendamiseks globaalse kokkuleppe suunas. „Teadupärast leppisid 2019. aastal riigid meie juhtimisel kokku ühekordsete plasttoodete olulise vähendamise eesmärgis.“
ÜRO keskkonnaassamblee (edaspidi UNEA, laiendatult United Nations Environment Assembly) on lisaks ÜRO Peaassambleele kõigi 193 liikmesriigi universaalse osalusega ülemaailmne organisatsioon, mille raames keskkonnaministrid kogunevad, et otsustada keskkonnavaldkonna prioriteetide ja arengusuundade üle.
UNEA-5 kohtumise peateemaks on Strengthening Actions for Nature to Achieve the Sustainable Development Goals. ÜRO on kuulutanud kogu 2021. aastast algava kümnendi ökosüsteemide taastamise kümnendiks ning tänavune assamblee tollele ka tugineb. Selle sihiks on rõhutada tugevamat ühiskondlikku ja ülemaailmset tegutsemist keskkonnaseisundi kaitsmiseks ja taastamiseks, rõhutada üle keskkonnaseisundi ja inimeste heaolu sidusus ja omavaheline koosmõju ning tõsta esile sealhulgas looduspõhiste lahenduste potentsiaali tehnoloogilise innovatsiooni kõrval. Kohtumisel tutvustavad liikmesriigid ja sidusrühmad oma edukaid lähenemisviise ja nende realiseerimist, mis aitavad kaasa ÜRO 2030 tegevuskava ja selle kestliku arengu eesmärkide saavutamisele.
UNEA raames kokku lepitud tegevusi viib ellu ÜRO Keskkonnaprogramm (edaspidi UNEP, laiendatult United Nations Environment Programme), mis on selleks juba 1972. aastal ÜRO poolt asutatud rahvusvaheline organisatsioon ja olulisim eestseisja maailma keskkonnaga seotud väljakutsete lahendamises. UNEP põhieesmärk on edendada riikidevahelist koostööd ÜRO 2030 tegevuskava ja selle kestliku arengu eesmärkide keskkonnaga seotud tegevuste ülemaailmseks elluviimiseks.
UNEA koguneb traditsiooniliselt igal paaritul aastal Nairobis. Tingitud COVID-19 pandeemiast toimub 2021. aastal UNEA viies kõrgetasemeline kohtumine ehk esimene istung 22.–23. veebruaril virtuaalselt. Kohtumine keskendub seekord vaid kiireloomulistele ja menetluslikele otsustele. Sisulised läbirääkimised resolutsioonide ja põhjalikumate suuniste osas on edasi lükatud 2022. aasta veebruarisse, mil istung jätkub ja toimub teine ja viimane UNEA-5 istung.
„Lühidalt öeldes kulmineerub praegune virtuaalne kohtumine 2022. aastal assamblee viienda sessiooni lõppkohtumisega, mis annab lisa-aasta tulemuste edukaks vormistamiseks,” lõpetab Lõhmus.