NordenBladet – Mulgi Kultuuri Instituut on välja kuulutanud esimese mulgikeelsete laulude võistluse. Konkursi eesmärk on saada uusi mulgikeelseid omaloomingulisi laule, mida saab kasutada Mulgi pidudel, laste folklooripäevadel ja igasugustel omakultuuri üritustel. Samuti aitab see täiendada Mulgimaa kooride, ansamblite, solistide ja teiste kollektiivide repertuaari mulgikeelsete lauludega.

“Uute mulgikeelsete laulude võistlusega soovime tõmmata tähelepanu mulgi keelele* ning selle kasutusvõimalustele nüüdisajal, et oleks kaasaegse sisuga mulgikeelset loomingut. Ootatame erinevas žanris laule (koorilaulud, lastelaulud, temaatilised laulud jms), mis peavad olema mulgi keeles. Kui on vaja, aitame laulu sõnad mulgi keelde tõlkida või keelt korrigeerida,” sõnas Mulgi Kultuuri Instituudi juhataja Ave Grenberg.

Uute mulgikeelsete laulude võistluse statuut

Mulgi Kultuuri Instituut (MKI) kuulutab välja uute mulgikeelsete laulude võistluse.

Konkursi tingimused:

  • Võistlusele on oodatud mulgikeelsed omaloomingulised uued laulud, mis võivad olla nii tänapäevased kui ka pärimuslikud, teema-, stiili- ega žanripiiranguid ei ole. Oodatud on nt koorilaulud, soololaulud, temaatilised laulud jne.
  • Laul peab olema mulgikeelne – vajadusel aitavad mulgi keele spetsialistid tekste mulgi keelde tõlkida või keeleliselt parandada.
  • Võistlusest võivad osa võtta kõik laululoojad.
  • Võistlusele võib saata mitu lugu.
  • Iga laulu puhul tuleb kirja panna viis, sõnad ja akordimärgid või välja kirjutada klaverisaade.
  • Võistlusel osalemisega annab autor kinnituse, et lauluga ei rikuta mis tahes kolmandate isikute varalisi ega isiklikke autoriõigusi ning nõusoleku laulu reprodutseerimiseks, eksponeerimiseks, levitamiseks, edastamiseks ja avalikuks esitamiseks ehk avaldamiseks ning üldsusele kättesaadavaks tegemiseks.
  • Autorid annavad tähtajatult varalised õigused tasuta üle (loovutavad) MKI-le valitud laulud reprodutseerimiseks, eksponeerimiseks, levitamiseks, edastamiseks ja avalikuks esitamiseks ehk avaldamiseks ning üldsusele kättesaadavaks tegemiseks helikandjal ja/või trükistes, sotsiaalmeedias, veebilehtedel, väljaannetes, youtube`is, raadios ja televisioonis või kaabellevivõrgu, satelliidi ja muude tehnikavahendite vahendusel.
  • Esitada tuleb andmed laulu pealkirja ja autori(te) kohta (ees- ja perekonnanimi, isikukood, e-posti aadress ning kontakttelefon).
  • Info esitaja(te) kohta (nimed, pillid).
  • Konkursil osalemiseks tuleb saata helilooming Mulgi Kultuuri Instituudile märgusõna all „Mulgi laul“  salvestusena e-posti aadressile mki@mulgimaa.ee või postiga Kulla Leerimaja, Mulgi vald, 69509 Viljandi maakond, märgusõna „Mulgi laul“.

Võistlusele esitatud lauludest valib professionaalne viieliikmeline žürii välja parimad laulud. MKI teavitab valituks osutunud laulu autoreid edastatud kontaktandmetel. Kolme parimat laululoojat autasustatakse oktoobris Mulgi lipu päevale pühendatud kontserdil 2020. aastal. Žürii otsus on lõplik ja ei ole edasivaidlustatav.

Tähtajad:
31. august 2020 – mulgikeelsete laulude võistlusele esitamise tähtaeg.
28. september 2020 – teavitatakse kõiki võistlusel osalejaid kontserdil osalemisest.
Oktoober –  Mulgi lipu päevale pühendatud kontsert.

Nõu ja abi mulgi keele küsimustes: Kristi Ilves, kristi2205@gmail.com, tel 5344 8176, Alli Laande alli.laande@gmail.com, tel 523 9232.

___________________________________________

* Mulgi keel (mulgi ja teistes lõunaeesti keeltes mulgi kiil´) on lõunaeesti keelte hulka kuuluv Eesti põline piirkondlik keel ehk regionaalkeel. Teiste käsitluste järgi on mulkide keel lõunaeesti keele või eesti keele lõunaeesti murderühma Mulgi murre.

2011. aasta rahvaloenduse andmetel on mulgi keelel 9698 kõnelejat peamiselt Lõuna-Eestis Mulgimaal (Helme, Karksi, Halliste, Tarvastu ja Paistu kihelkond), mis jaguneb tänapäeval Viljandi ja Valga maakonna vahel.

Mulgi keele ja kultuuri arendamiseks on loodud Mulgi Kultuuri Instituut. Mulkide Seltsi (tegutsenud 1934–1940 ja alates 1989. aastast) toetusel ilmus 2004 mulgi keele lugemik “Mulgi keelen ja meelen”, mille autorid on Silvi Väljal ja Lembit Eelmäe. Ilmunud on mitmeid heliplaate mulgikeelsete laulude (nt Anu Tauli “Tähe tüdär”, “Engi aig”, “Vikerkaart otsman”) ja luulega. 2012–2014 on Mulgi Kultuuri Instituut välja andnud kolm mulgikeelset töövihikut. Ilmunud on mulgikeelne Mulgi laste laulu- ja mänguvihk (2014) ja Mulgikeelne kõnelemisraamat koos CDga Kärt ja Märt Mulgimaa reisu pääl (2016), autor Alli Laande. 2016. aasta sügisel anti välja ka mulgikeelne “Mütäs Mati luu”.

Alates 2005. aastast on ERR Vikerraadios eetris igal nädalal mulgikeelsed uudised.

Mulgi Kultuuri Instituut annab alates 2008. aastast neli korda aastas välja mulgikeelset ajalehte Üitsainus Mulgimaa.

Mulgi keel on tuntud eelkõige luulekeelena. Rikkalikku mulgikeelset luuleloomingut on käsitletud eesti murdeluule või lõunaeesti kirjanduse kontekstis. Eeskätt romaanikirjanikuna tuntud Nikolai Baturin luuletab mulgi keeles. Mulgi kirjandusest kõneldes peab vanematest kirjanikest kindlasti mainima Juhan Kunderit, August Kitzbergi ja Hendrik Adamsoni. Mulgikeelseid luuleraamatuid on kirjutanud Lembit Eelmäe.

Uurali keelkonna kõigile keeltele omaselt on mulgi keel soovõrdne, selles puudub grammatiliselt sugu.

Avafoto: Mulgimaa.ee