NordenBladet — Eesti kõrgkoolide vilistlasuuringust selgub, et üheksa vilistlast kümnest on rahul nii kõrgkooli ja eriala valikuga kui ka kooli füüsilise keskkonnaga. Kolm neljandikku vilistlastest leiavad, et nende praegune töökoht on õpitud erialaga väga lähedalt või suurel määral seotud.

Läbitud õpe vastas kolmveerandi vilistlaste ootustele ning umbes kaks kolmandikku kasutavad õpingute käigus omandatud oskusi oma töös väga sageli.

Haridus- ja Teadusministeeriumi kõrgharidusosakonna asejuhataja Sigrid Vaheri sõnul näitavad tulemused, et vilistlased on Eestis omandatud kõrgharidusega rahul ning saavad tööturul hästi hakkama. „Samas tuleb tõdeda, et enda konkurentsivõimet tööturul hindavad madalamalt doktoriõppe vilistlased ning loodusteaduste, matemaatika ja statistika valdkonna lõpetanud,“ ütles Vaher. Ta lisas, et vilistlasuuringu tulemused kinnitavad üliõpilaskonna muutumist. „Kui kümme aastat tagasi töötas nii enne õpingute algust kui ka õpingute ajal alla poole üliõpilastest, siis nüüdseks on neid ligi kolm viiendikku,“ märkis Vaher. „Kui enamasti peetakse töötamist õpinguid takistavaks teguriks, siis uuringu andmed näitavad, et üha enam üliõpilasi töötab erialasel tööl ja seda juba enne õppima asumist. See osutab, et kõrgkoolid peavad olema valmis järjest enam vastama töötava üliõpilase ootustele.“

Õpingute ajal töötas üle kolme neljandiku vilistlastest, sealhulgas 80% Eesti ning 62% välisvilistlastest. Võrreldes varasemate uuringutega on oluliselt kasvanud nende tudengite osakaal, kes töötasid nii enne õpingute algust kui ka õpingute ajal, ulatudes 57 protsendini. 2009. aasta andmetel töötas nii enne õppima asumist kui ka õpingute ajal alla poole ehk 45% vilistlastest.

Lõpetamisjärgselt iseloomustab Eesti kõrgkoolide vilistlasi kõrge tööhõive määr – 89%. Välismaal töötab 7% kõigist ja 5% Eesti vilistlastest. Umbes pooled välismaal viibivatest Eesti vilistlastest plaanivad lähitulevikus Eestisse naasta. Välisvilistlastest umbes poole töötavad välismaal ja pooled Eestis. Eestis töötavatest välisvilistlastest 42% plaanivad jääda Eestisse vähemalt kümneks aastaks ning 19% kuni viieks aastaks.

Kolmel juhul neljast on tehtav töö ja õpitud eriala omavahel seotud. Õpingutele vastava töökohaga vilistlasi on kõige rohkem IKT, hariduse ning tervise ja heaolu valdkondade vilistlaste seas. Võrreldes 2015. aastaga on enim kasvanud erialast tööd tegevate doktoriõppe vilistlaste osakaal – 58% vs 73%.

Praeguse töökoha leidmise juures pidasid vilistlased kõige olulisemaks erialaseid teadmisi, oskust teoreetilisi teadmisi praktikas rakendada ning eesti ja inglise keele oskust. Vähem oluliseks peeti karjääriteenuseid, välismaa kogemust ja lõputöö teemat.

Taustainfo

  • Uuringu viis koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga läbi  Ernst & Young Baltic AS.
  • Veebipõhine ankeetküsitlus tehti 2016.-2018. aastal Eestis kõrgharidusõpingud lõpetanud vilistlaste seas. Kokku analüüsiti viie tuhande vilistlase vastuseid.
  • Uuringu eesmärk oli anda ülevaade vilistlaste õpingutega seotud taustast, lõpetamisjärgsest tegevusest, toimetulekust tööturul ning omandatud pädevustest ja rahulolust õpingutega, samuti anda kõrgkoolidele tagasisidet õppetöö kvaliteedi kohta.
  • Sarnaseid vilistlasuuringuid on tehtud Eestis iga kolme aasta järel, kõiki kõrgkoole hõlmava uuringuga alustati 2009. aastal.