NordenBladet — Riigikogu võttis vastu seaduse, mis lähtub väljakuulutatud eriolukorrast ning eriolukorra lahendamisel üles kerkinud probleemidest. Valitsuse algatatud abipolitseiniku seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (COVID-19 haigust põhjustava viiruse SARS-Cov-2 levikuga seotud meetmed) (170 SE) poolt hääletas 54 ja vastu oli 40 Riigikogu liiget.

Vastuvõetud seadusega muudetakse 33 seadust, mille sisu on oma olemuselt kolme liiki.  Esiteks, eriolukorra ajaks sätestatud erandid eri valdkondade lubade kehtivuse ja eri liiki menetluste kestuse ja tähtaegade osas. Teiseks, eriolukorra ajaks sätestatud erandid eri asutuste ja isikute pädevuse ja ülesannete laiendamiseks. Kolmandaks, eriolukorra jaoks vajalikud, kuid sealjuures sisult püsiva loomuga muudatused.

Mitmete seaduste muutmisega nähakse eriolukorra ajaks ette ajutised erandid erinevates valdkondades kehtivate tervise- ja koolitustõendite pikendamisele. Olemasolevate tegevuslitsentside ja lubade kehtivusele leevendatakse ajutiselt kvalifikatsiooninõuded mõnedel erialadel ning lihtsustatakse mõningaid menetlusnõudeid ja -tähtaegu. Tegemist on üksnes eriolukorra ajaks sätestatud leevendustega, mis võimaldavad, et eriolukorra ajal teatud teenuste osutamine, menetluste toimimine ning töö tegemine ei katkeks.

Seaduses on esitatud ka sisulisi muudatusi eriolukorra lahendamise hõlbustamiseks. Korra tagamiseks ning abipolitseinike ja kaitseliitlaste paremaks kaasamiseks on ühtlustatud nende pädevusi koos politseiga korrakaitseliste ülesannete täitmisel. Sealjuures on abipolitseinike ja kaitseliitlaste korrakaitseliste meetmete kasutamist eriolukorra ajal laiendatud. Mõnedele riigiasutustele on antud eriolukorra ajaks juurde pädevusi ja kaalutlusõigust, muudetud on kohalike omavalitsuste lubatud netovõla koormust ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite korda. Täpsustatud on andmetöötluse ja üldsuse teavitamise reegleid.

Seaduses on muudatusi, mis on ajendatud eriolukorrast, kuid millel on siiski püsiv iseloom ning mis jäävad kehtima ka tavaolukorras. Nendeks on eelkõige muudatused, mis võimaldavad õigusemõistmisel menetlustoiminguid teha distantsilt. Püsivalt on pandud ette muuta välismaalasi puudutavaid õigusakte.

Läbirääkimistel võtsid sõna Toomas Kivimägi (RE), Heljo Pikhof (SDE) ja Priit Sibul (I).

Kivimägi ütles, et Reformierakonna fraktsioon hääletas seaduse vastuvõtmise vastu välismaalasi puudutavate seadusesätete, välistööjõu piirangute rakendamise ning pankrotiseaduse muudatuste pärast. Ta lisas, et seaduses on rida muudatusi, millel puudub igasugune puutumus eriolukorraga.

Pikhof ütles läbirääkimistel, et soovitud on kiirkorras menetleda nii sisulisi küsimusi, mis vajalikud eriolukorra lahendamise hõlbustamiseks, kui ka tuua tagaukse kaudu sisse sätteid, mis eriolukorra lahendamisega kuidagi seotud ei ole ning mis vajaks põhjalikku süvenemist ja parlamentaarset arutelu. Pikhof avaldas siiski heameelt, et seadusest jäid välja hädaolukorra seaduse muutmise punktid isikuandmete töötlemiseks eriolukorras ja andmekogu andmete töötlemise kohta.

Sibul nimetas seadust erakordseks, sest sellega muudeti enam kui 30 seadust. Tema sõnul ei ole seadus õigustehniliselt parim, aga selle põhjuseks on olnud eriolukorrast tulenev ajanappus. Paljude kompromisside tulemusena pidas Isamaa Sibula sõnul võimalikuks selle eelnõu seadusena vastuvõtmist toetada.

Riigikogus läbis teise lugemise üks eelnõu.

Valitsuse algatatud maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse ning tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (124 SE) eesmärk on sätestada õiguslik alus põllumajandusliku vähese tähtsusega abi kõrgema ülempiiri rakendamiseks Eestis.

Eelnõuga luuakse Eesti põllumajandustootjatele võimalus saada põllumajanduslikku vähese tähtsusega abi Euroopa Liidu õigusega lubatud maksimaalses määras ehk 25 000 eurot senise 20 000 euro asemel. Samuti, et Eesti riik saaks kasutada maksimaalset võimalikku põllumajandusliku vähese tähtsusega abi kogusummat ehk 13,7 miljonit eurot senise 11,4 miljoni euro asemel kolme eelarveaasta kohta.

Peaminister Jüri Ratas vastas Riigikogu liikmete Raimond Kaljulaidi, Lauri Läänemetsa, Ivari Padari, Helmen Küti, Indrek Saare, Heljo Pikhofi, Jaak Juske, Riina Sikkuti, Jevgeni Ossinovski ja Katri Raiki esitatud arupärimisele Ida-Virumaa tuleviku kohta.

Arupärijad soovisid teada, millised on Eesti lähemad kliimaeesmärgid ja millises ajagraafikus toimub Eesti Energia uue õlitehase rajamine. Samuti tunti huvi, kas Euroopa Komisjoni poolt liikmesriikidele seisukoha võtmiseks saadetud õiglase ülemineku mehhanismi kava järgi on abikõlbulik Ida-Virumaa või laiemalt kogu Eesti?

Peaminister Ratas kinnitas arupärimisele vastates, et Ida-Virumaa on valitsuse jaoks väga oluline. Kliimaeesmärkide kohta ütles Ratas, et Eesti on seadnud endale sihiks vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside koguheidet 70 protsenti võrreldes aasta 1990 tasemega, mis tähendab, et 2030. aastaks Eesti kasvuhoonegaaside heite vähendamist ligikaudsele tasemele 12 miljonit tonni CO2 ekvivalendi kohta.

Uue õlitehase kohta ütles valitsusjuht, et valitsus andis 27. märtsil rahandusministrile volitused Eesti Energia omakapitali suurendamiseks rahalise sissemaksena 125 miljoni euro ulatuses. See võimaldab Eesti Energial uue Enefit 280 õlitehase rajamist ja uus õlitehas valmib tänaste plaanide kohaselt 2024. aastal.

Euroopa Liidu õiglase ülemineku mehhanismi kohta märkis Ratas, et Euroopa Komisjoni ettepaneku järgi on vaid Ida-Virumaa hetkel abikõlbulik piirkond, kuid Eesti peab eelnõu läbirääkimistel oluliseks võimalust põhjendatud juhtudel toetada õiglase ülemineku tegevusi ka väljaspool õiglase ülemineku regiooni, kui see aitab kaasa puudutatud piirkonna üleminekule.

Läbirääkimistel võtsid Ida-Virumaa tuleviku kohta sõna Mihhail Stalnuhhin (K), Katri Raik (SDE), Jevgeni Ossinovski (SDE) ja Keit Pentus-Rosimannus (RE).

Vabas mikrofonis võttis sõna Jevgeni Ossinovski.

 

Allikas: Eesti Riigikogu