Esmaspäev, september 15, 2025

OP-grupp hakkab Helsingis pakkuma autode väikerenti

By
Helena-Reet Ennet
-

OHMYGOSSIP — Soome suurim finantsgrupp, ühistupanku ühendav OP-grupp hakkab Helsingis pakkuma autode väikerenti, kus autot on võimalik mobiili kaudu rentida kasvõi minuti kaupa. Rendiauto saab võtta tänava äärest ja jätte tänavale nagu seni on toiminud jalgrattarent.

Teenuse nimi on DriveNow ja seda saab kasutada mobiiliäpi kaudu, vahendab Helsingin Sanomat. DriveNow kuulub kahe peale autofirmale BMW ja rendifirmale Sixt. Mobiiliäpi abil saab auto broneerida, avada auto uksed ning siis saab kohe sõitma hakata. Kui sõidud tehtud, saab auto jätta mõnda avalikku parklasse. Enam-vähem sellisel viisil tegutseb Helsingis juba paar autode renditeenust. OP-grupp tuleb turule DriveNow teenuse ja 150 autoga. Valikus on 9 eri malli BMW-d ja Mini Cooperit. Kümme autot on elektrilised.

OP ostab BMW-lt autod, kindlustab need ära ja kasutab olemasolevat DriveNow teenust. Maksmise ja teenuse kasutamise eest Soomes vastutab OP. OP liiklus- ja terviseteenused on uus viis teenindada ettevõtte klientidest osanikke. Neist teenustest võib pikapeale kujuneda omaette äri. OP tervisekeskuste võrgustik on laienenud üle terve Soome. Liikluse osas alustas ettevõte möödunud aasta lõpus elektriautode rentimist.

DriveNow teenus hakkas tööle täna ja autod ilmuvad tänavatele paari nädala jooksul. Tegevuspiirkond on Helsingi linn, Vantaa lennujaam, Espoo Otaniemi ja Leppävaara. Kasutamine maksab 57 senti minut. Kasutajaks registreerumine on esimesel kuul tasuta, sealt edasi 30 eurot.

Autot pole vaja tankida ega pesta, kõik kuulub minutimaksu sisse. Kindlustuse 1000-eurose omavastutuse saab alandada 350 euroni, kui maksta lisaks 1,5 eurot ühe sõidukorra kohta. Kui bensiini või elektrit napib, võib ise tankida ja saada selle eest 20 minutit tasuta lisaaega. Igas autos on tanklakaart. Muul juhul tegelevad tankimise ja laadimisega DriveNow töötajad ise.

Teenus on teistes riikides juba end õigustanud, näiteks Berliinis on kasutusel 1300 autot, ütles DriveNow Finlandi juht Timo Valtonen. Praeguses seisuga tegutseb DriveNow 11 linnas.

Helsingi linnas on teenusel sõlmitud kokkulepe elanike parkimiskohtade kasutamiseks. Kasutusel on ka muid parkimiskohti ja lennujaams eraldi tähistatud kohad.

Auto võib kasutamise ajal vahepeal seisma jätta ja siis edasi sõita. Seisuajal on tasu 30 senti minuti eest. Argipäeva öödel võib kasutusel oleva auto seisma jätta tasuta. Tulevikus saavad teenuse soomlastest kliendid kasutada teenust ka välismaal.

Aasta tagasi alustas Helsingis 30 autoga analoogne teenus GoNow. Lisaks tegutseb Ekorent, mis pakub ainult elektriautosid. Teenuse Shareit Blox Car kaudu on võimalik rendile anda oma isiklik auto. Teenus Whim ühendab sõidukaardi, autorendi ja sõidujagamisteenuse.

 


Loe kõiki OHMYGOSSIP´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Tamperes vangistati mees laste korduva seksuaalse ärakasutamise eest

By
Helena-Reet Ennet
-

OHMYGOSSIP — Pirkanmaa kohus andis loa vangistada keskealine Tampere mees, keda kahtlustatakse laste korduvas seksuaalses ärakasutamises. Politsei võttis mehe kinni esmaspäeval, vahendab Ilta-Sanomat. Politsei info kohaselt toimus laste ärakasutamine kaheksal korral Ida-Tmperes tänavusel aastal ühes privaatses kohas. Rohkem kahtlusaluseid ei ole.

Kuriteo ohvreid on mitmeid. Politsei peab võimalikuks, et ohvreid võib uurimise käigus veel juurde tulla. Laste iga ja toimunu asukohta ei avalikustata, et kaitsta lapsi ja nende lähedasi.

 


Loe kõiki OHMYGOSSIP´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Politsei eest põgenemine on Soomes igapäevaseks muutunud

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Soomes on muutunud igapäevaseks mootorsõidukitel politsei eest põgenemised ning ohtlikud tagaajamised. Politseile teeb selline asi muret. Mootorsõidukite puhul on tavaline, et nad ei peatu politsei märguande peale, vaid sõidavad edasi, vahendab Ilta-Sanomat. Tagaajamised on muutunud igapäevasteks.  See seab aga suurde ohtu ülejäänud liiklejad.

Tavapäraselt on põgenemise põhjus kas alkoholijoove või juhtimisõiguse puudumine. Samuti põgenetakse siis, kui turvavöö on lahti, midagi varustuses puudu või on oht saada kirja kolmas rikkumine.

Tähelepanuta jäetakse aga asjaolu, et peatumismärguande peale peatumata jätmine ning sellele järgnev eluohtlik kihutamine toob kaasa veelgi rangema karistuse.

Põgenejatest enamus on noored mehed. Tavaliselt on nad sõiduautos üksi. Üle poole neist on joobes olekus.

Politsei märgib, et põgenemine on ohtlik juhile endale, taga ajavale politseinikule kui ka teistele liiklejatele. Õnnetusse satub enamasti põgeneja ise.

Politseil on õigus põgenev sõiduvahend peatada kas tee peale laotatava naelmati ehk nn siiliga või autoga rammides. Samuti võib politsei jälitamisest loobuda, kui sellega kaasneb suur oht teistele liiklejatele. Kui politsei loobub jälitamisest, siis tehakse põgeneja isik kindlaks muul moel. Osal juhtudel tuleb sõiduk peatada enne, kui ta muutub ohtlikuks teistele liiklejatele.

 

Avafoto: Helsingi (OHMYGOSSIP/ Helena-Reet Ennet)

Loe kõiki OHMYGOSSIP´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Soome president Sauli Niinistö on homse Lennart Meri konverentsi peakõneleja

By
Helena-Reet Ennet
-

OHMYGOSSIP — Soome president Sauli Niinistö on Tallinnas 13. mail toimuva Lennart Meri konverentsi peakõneleja. Lisaks kohtub Niinistö Eesti presidendi Kersti Kaljulaidiga, edastab Soome presidendi kantselei.

Lennart Meri konverents käsitleb käesoleval aastal läänemaailma julgeolekuküsimusi ja nende lahendamist. Konverentsi pealkiri on Darkest Just Before the Dawn? (Kõige pimedam enne koitu?). President Niinistö käsitleb oma kõnes rahvusvahelisi julgeolekuküsimusi Soome vaatevinklist.

Lennart Meri konverents on iga-aastane välis- ja julgeolekupoliitika alane kohtumine. Konverentsi korraldab Eesti tegutsev Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus. Lisainfot leiab konverentsi veebist.

 

Avafoto: Sauli Niinistö (OHMYGOSSIP)

Loe kõiki OHMYGOSSIP´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

TEADLASED: Puukide leviala on laienenud ja lisandunud kolmas raske puugihaigus

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Puukide leviala on Soomes laienenud ning lisaks kahele olemasolevale lisandunud veel kolmas raske puugihaigus. Puukide leviala on kõvasti laienenud, selgub Turu ülikooli juures läbi viidud uuringust. Turu ülikooli uurimise aluseks olid inimeste poolt ülemöödunud suvel leitud ja saadetud puugid, vahendab Helsingin Sanomat.

Puuginäiteid tuli palju rohkem kui Turu teadlased ootasid – tervelt 19 923. Need saadi ligi 7000 inimeselt. Ligi 17 000 puugi kohta olid toodud leidmise koordinaadid. Selle järgi leiti puuke põhiliselt rannikult ja järvede äärest. Kogutud puukidest võtsid teadlased 2000 puugilt proovid. Pooled neist olid Siberist pärit laanepuugid ja pooled tavalised võsapuugid. Esimene analüüs puukidest ilmus ajakirjas Nature.

Analüüs näitab, et puugid on levinud laiemalt kui arvati, isegi Lapimaal. See tähendab, et puugid on liikunud 200-300 km põhja poole kui veel 60 aastat tagasi. Uued puugipiirkonnad on Pohjanlahti rannik ja Ida-Soome.

Puukide arvukus on samuti kasvanud. Lisaks tavalisele võsapuugile on Soome jõudnud Siberi taiga- ehk laanepuuk. Puukide arvukust suurendab kliima soojenemine, mistõttu puugid jäävad talvel ellu üha põhja pool. Puukidel on ka rohkem peremehi, kelle seljas nad elavad. Peamised peremeesloomad on hirved ja kitsed, kelle arvukus on kasvanud.

Laanepuuke oli leidudest viiendik ja nad olid levinud ühtlaselt üle kogu maa. Kõik Lapimaalt leitud puugid olid laanepuugid. Laanepuukide uued alad on Lõuna-Soome, Savo ja Põhja-Karjala.

Tavalisi võsapuuke on kõige rohkem rannikul, Lõuna- ja Põhja-Karjalas, Päijät-Hämes, Pirkanmaal, Kanta-Hämes, Kesk-Soomes ning Põhja- ja Lõuna-Savos.

Proovidest tuli välja, et Soome puugid kannavad kolme haigust. Esimesed kaks on juba varem tuntud puukentsefaliit ja borrelioos. Kolmas haigus on teatud borrelia-bakterite poolt levitatav troopilise palavikuna tuntud vahelduva palavikuga haigus. Seda haigust kandnud puuke leiti Lääne- ja Kesk-Soomest ning Pohjanmaa rannikult.

Palavikuhaigust kandnud puuke oli vähe võrreldes borrelioosi kandnud puukidega, keda oli 17%. Laanepuugid kandsid haigust veidi rohkem.

Puukentsefaliiti kandnud puuke oli vaid 1,6% kõigist puukidest. Ka entsefaliit oli levinum laanepuukide seas.

Kaheksast puugist leiti nii entsefaliidi kui borrelioosi tekitajaid. Puukentsefaliiti haigestub Soomes aastas umbes 60 inimest ja borrelioosi 6000-7000 inimest.

Puugihaiguste vastu on kõige lihtsam võidelda sobiva riietusega. Borrelioosi nakatumine toimub ööpäeva jooksul, mistõttu on abi puugi kiirest eemaldamisest. Entsefaliiti nakatumine toimub aga mõne minuti jooksul, selle haiguse vastu aitab vaktsineerimine.

 

Avafoto on illustreeriv: (OHMYGOSSIP/Mika Pulkkinen)

Loe kõiki OHMYGOSSIP´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

1...1,7751,7761,777...1,905Page 1,776 of 1,905