NordenBladet — Euroopa Liidu riikide noorteministrid arutasid täna Brüsselis, kuidas noored Euroopa tuleviku kujundamises senisest veelgi enam kaasa saaksid rääkida. Eesti pakub noorte edukamaks kaasamiseks ühe võimalusena välja nutika noorsootöö.
Ministeeriumi noorte ja välissuhete asekantsleri Madis Lepajõe sõnul suurendaks noorte osalust nende vajadustele vastavate digilahenduste kasutamine. „Nutika noorsootööga otsime uusi võimalusi noorteni jõudmiseks arenevate tehnoloogiate ja innovatsiooni kaudu. Kaasates noori nutikate lahenduste väljatöötamisse, toetame ka nende digipädevuste arengut,“ sõnas Lepajõe.
Nutikas noorsootöö on erilise tähelepanu all ka Eesti Euroopa Liidu nõukogu eesistumise ajal 2017. aasta teisel poolel, mil Eesti täidab liikmesriikide arutelude juhtimise ja poliitikate koordineerimise rolli. Sel ajal saab hoo sisse Euroopa Liidu noortestrateegia koostamine ning Eesti seisab selle eest, et kõigil Euroopa noortel oleks võimalik selles kaasa rääkida. Samuti plaanib Eesti olla aktiivne Euroopa Solidaarsuskorpuse arendamisel, mis avardab noorte võimalusi Euroopas kogemusi omandada ja panustada ühiskondlikult oluliste ülesannete lahendamisse – käia praktikal, õppimas, tööl või tegeleda vabatahtliku tegevusega.
Lisaks poliitilisele mõttevahetusele noorte kuulamise ja toetamise teemal võeti Euroopa Liidu noorteministrite nõukogus täna vastu järeldused Euroopa noortevaldkonnas pärast 2018. aastat tehtava koostöö kohta ja noorsootöö rollist noortele eluks vajalike oskuste arendamisel. Samuti kiideti heaks nõukogu resolutsioon selle kohta, kuidas toimub tulevikus dialoog noortega neid puudutavate poliitiliste otsuste tegemisel.
NordenBladet — Tänavusel hooajal väga heas hoos olnud Rootsi hokikoondis Tre Kronor krooniti eile Kölnis jäähoki 2017. aasta maailmameistriks. Kanada jäi Rootsile finaalmängus alla 1:2. Kanada koondis võttis hõbeda ja pronksile tuli Venemaa. Soome Leijonat jäi neljandaks.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Kabuli politseijuht Hassan Shah Frogh ütles täna, et soomlanna röövimise taga on Taliban. Politseijuht rääkis, et välismaalastele oli pakutud kaitset, aga nad olid sellest keeldunud.
Talibani mässulised olid laupäeva öösel toimunud rünnaku hoolikalt ette valmistanud. Selle tulemusel hukkus kaks inimest ja rööviti soomlanna, vahendab tolonews.com.
Frogh ütles, et välismaalastele oli pakutud täiendavat kaitset, aga nad olid sellest keeldunud. Politsei on seoses juhtunuga alustanud laiaulatusliku operatsiooni, et teada saada teo motiivi.
Frogh ütles, et on võimalik, et Taliban võttis sellise asja ette, et vahetada röövitu mõne vangistatud Talibani komandöri või ametniku vastu. Varem on selline asi olnud inimeste röövimise põhjus.
Röövitud naine töötas Rootsi organisatsioonis Operation Mercy, mis tegutseb Afganistanis alates 2006. aastast. Terviseministeeriumi andmetel on Operation Mercy panustanud Afganistani tervisekoolitusse vahemikus 2011-2013 enam kui 800 000 USA dollarit. Operation Mercy ei avaldanud oma koolituste kohta kunagi infot Afganistani ametkondadele.
Kabuli linnavolikogu liige Abdul Khaliq Zazai Watandost ütles, et välismaalaste mõrvamisel ja röövimisel on poliitilised, mitte kriminaalsed motiivid. Samas pole Taliban teo eest veel vastutust võtnud ega seda kommenteerinud.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
Haridus- ja Teadusministeerium ning sihtasutus Archimedes kutsuvad osalema aasta parima võõrkeelealase teo konkursil. Kandideerima on oodatud uuenduslikud keeleõppeprojektid, mis on innustanud inimesi õppima võõrkeeli.
Euroopa keeleõppe tunnuskirja tänavuse konkursi eelisteemad on „Keelerikkad koolid ja klassid: mitmekesisuse väärtustamine koolides“ ning “Keelesõbralik ühiskond — kogemusõpe”. Esimene teema keskendub formaalsele õppele üldhariduses, aga ka kutsehariduses. Kogemusõpet edendavad projektid võivad tutvustada kõigile vanuserühmadele mõeldud uuenduslikke keeleõppeviise.
Kandideerima on oodatud nii kohalikud kui rahvusvahelised keeleõppeprojektid, õppematerjalid ja -vahendid jne. Aasta võõrkeelealane tegu võib olla ka festival, õpiring, keelteklubi, võõrkeelte õppimise ja õpetamise teemaline konverents vms.
Konkurss kestab 11. juunini ja kandideerimiseks tuleb täita veebivorm sihtasutuse Archimedes kodulehel.
Euroopa keeleõppe tunnuskirja saajad valib kandidaatide hulgast välja žürii. Silmapaistvamad laureaadid saavad ka rahalise preemia. Tunnuskirjad ja preemiad antakse üle sügisel.
Tunnuskirja programmi eestvedaja on Euroopa Komisjon, Eestis koordineerivad seda sihtasutus Archimedes ning Haridus- ja Teadusministeerium.
2016. aasta parima võõrkeelealase teo tiitli pälvisid Tallinna Keskraamatukogu algatatud Skype’i raamatuklubi, Tartu Kristjan Jaak Petersoni gümnaasiumi keele- ja reaalteaduste õpet siduv õpilasvahetuse projekt ning Kadrioru Saksa gümnaasiumi muusikaga seostatud keeleõpe.
NordenBladet — Soomes on viimastel kuudel elavnenud diskussioon laste ümber, kuna Soomes on sündimus kukkunud väga madalale ning otsitakse põhjuseid, miks see nii on. Soome arstiteaduste doktor ja lastepsühhiaater Jari Sinkkonen kirjutab Helsingin Sanomate arvamusküljel, et väike, alla 3-aastane laps ei vaja niipalju lasteaeda, kui tuttavate inimeste turvalist lähedust, vahedab Eestinen.
Sinkkonen kirjutab, et Soomes põhineb arutelu alla 3-aastaste lastega seonduva üle emotsioonidel ja see on üle politiseeritud. Vastakuti on kaks arvamust: üks, modernne nägemus räägib meeste ja naiste võrdsusest, naiste õigusest tööle ning laste õigusest lasteaiale. Vananenud, patriarhaalne ja emadusmüüti kandev nägemus toetab ema jäämist koju lapsi hoidma.
Väikeste laste lasteaeda viimisel võivad olla majanduslikud ja tööelu nõudmistele vastavad põhjendused, aga laste vajadustest räägitakse ühepoolselt ja tendentslikult.
Soomes on väga levinud Rootsi arsti Bengt-Erik Anderssoni uurimused lasteaialaste kohta. Selle järgi on 30-aastased inimesed seda edukamad, mida varem on nad pandud lasteaeda. Soome värske uurimus räägib sellest, et juba kaheaastaselt lasteaeda pandud lapsed saavad tulevikus parema hariduse kui need, kes on pandud lasteaeda hiljem.
Nende uurimuste põhjal peaks siis uskuma, et kaheaastane pehme leluga mängiv jõnglane, kes tuleb toime kolmest klotsist torni ehitamisega, saab tänu lasteaia ergutavale keskkonnale parema hariduse. Peaks uskuma sedagi, et väiksest peale lasteaias olnud lapsed saavad täiskasvanuna hakkama teistest paremini, justkui nende elus ei juhtukski enam midagi peale lasteaias käimist.
Lasteaia mõjusid väikelastele on põhjalikumalt käsitletud USA ja Suurbritannia uurimuses, milles osalesid kokku 14 ülikooli teadlased. Tähtsaim avastus oli see, et vanemlusel on laste arengule palju suurem mõju kui lasteaial. Lasteaed parandas põhiliselt laste keeleoskust. Mida pikemad päevad veetis laps lasteaias, seda rohkem oli tal koolieas käitumisprobleeme.
Erinevused pole suured: uurimus ei toonud välja lasteaia kahjulikkust, aga sellest ei tulnud välja ka lasteaia sotsialiseerivat kasu.
Sõnapaar „kvaliteetne lasteaiaharidus” on seega pelk sõnakõlks, kui räägitakse 1-2-aastastest lastest. Nad ei vaja haridust, vaid tuttavate ja turvaliste inimeste lähedust, sülle võtmist ja lohutamist. Lapsel peab olema aega ja ruumi mängimiseks ja maailmaga tutvumiseks.
Iga laps on isiksus: mõni vajab vähem aega uute olukordadega kohanemiseks, teine vajab rohkem aega ja rahu.
Sõnakõlks on ka lasteaia rühma positiivsest mõjust lapse arengule. Eakaaslastel on lapse elus oluline roll, mis kasvab lapse vanusega. Vähestel kaheaastastel on välja arenenud võime enda eest seista. Ohutunne ja üksi jäämine võivad juba väikestel lastel tekitada stressi, kui täiskasvanuid on vähe või kui rühm on liiga suur ja lärmakas.
Teadmised väikelaste võimete ja vajaduste kohta on kallutatud ja teadlikult kallutatud. Mida väiksem on laps, seda väiksem on tema võime luua ja hoida paljusid samaaegseid kiindumussuhteid.
Kaheaastase ajus arvatakse olevat sada miljonit närviühendust, kõige rohkem inimese elu jooksul. Aju areng vajab palju glükoosi, aga ka turvalist koostegutsemise kogemust, rahustamist ja lõbustamist sobivas suhtes – ja võimalikult vähe stressi.
Ema ja isa eriline roll lapse maailmas ei ole müüt. Lapseootus, sünd ja varajane kasvatus on seotud paljude bioloogiliste protsessidega, mille eesmärk on suurendada ema võimet reageerida beebi sõnumitele. Oluline on ka isa lähedus – mis mõjutab oksütotsiini eritumist ning sellega aju arengut nii, et saavad tekkida pikaajalised kiindumussuhted.
Väikelapsi puudutavast arutelust on täiesti puudu üks sõna: rõõm. Keegi ei räägi sellest, et lapsega tegelemine ja tema arengu jälgimine võib tuua endaga kaasa sügavat ja kordumatut rõõmu ning rahuldust. Keskendutakse sellele, kes väikeste laste hooldamisega hakkama saab, mitte sellele, kellel selleks on eelisõigus.
