Pühapäev, september 14, 2025

Kevadtormi lõpulahingus lähevad vastamisi tankid

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Kevadtormil algasid täna varahommikul kõige tulisemad lahingud, milles vastamisi lähevad ka õppusel osalevad tankid.

Kahepäevane lõpulahing peetakse peamiselt kaitseväe keskpolügoonil ja selle ümbruses ning erineb senisest õppusest sellega, et nii ründav kui ka kaitsev pool saavad täies mahus kasutada Eesti liitlaste lahingugrupi manöövervõimet, kiirust ja tulejõudu. Rünnakus osalevad prantslaste tankid Leclerc ja brittide tankid Challenger 2 ning kaitses astuvad neile vastu sakslaste Leopard 2.

Lisaks liitlaste rasketehnikale läbivad esmakordselt nii ulatuslikus õppelahingus tuleproovi hiljuti Hollandist ostetud Scoutspataljoni lahingumasinad CV9035.

1. jalaväebrigaadi ülema kolonel Veiko-Vello Palmi sõnul tähendab keskpolügoonil niivõrd mastaapse lahingu läbiviimine brigaadi suurusele üksusele üsna piiratud raame. „Pigem on see siiski väljakutse positiivses mõttes, sest ka päriselt peame olema valmis sõdima ja võitma igasugusel alal igasugustes tingimustes,“ ütles kolonel Palm. „Senised lahingud on näidanud, et brigaadi üksuste väljaõpe on professionaalne, nad on äärmiselt motiveeritud ja täielikult valmis ennast ka rasketes lahingutes parimast küljest näitama.“

Kui eelmisel nädalal alanud õppelahingute esimeses etapis 1. jalaväebrigaad kaitses ja tinglikku vastasena ründas 2. jalaväebrigaad, siis nüüd vahetavad brigaadid oma rollid. Eilse päeva jooksul kaevus 2. jalaväebrigaad keskpolügoonil põhjalikult maasse.

„Oleme kindlustanud ja tõkestanud. Oskused, mis saadud väljaõppeperioodil, saavad siin proovile pandud,“ ütles 2. jalaväebrigaadi ülem kolonel Eero Rebo.

1. jalaväebrigaadi koosseisus ründavad täna Scoutspataljon, Kalevi jalaväepataljon ning liitlaste lahingugrupp, mida toetavad kaudtulega nii suurtükiväepataljoni kui ka liitlaste kaudtulerelvad. Õhuväe ja liitlaste õhuvahendid toetavad mõlemat brigaadi.

2. jalaväebrigaadi koosseisus võtavad keskpolügoonil kaitsepositsioonid sisse Kuperjanovi jalaväepataljon, keda toetavad Saksa soomuskompanii, Leedu ja Läti kompaniid ning Hollandi, Soome ja Saksa pioneeriüksused. Kohal on ka Vahipataljoni ajateenijatest moodustatud sõjaväepolitsei rühm.

Õppelahingute esimeses pooles osalenud Kaitseliidu malevate manööverüksused lõpulahingus ei osale.

1.jalaväebrigaadi ülem kolonel Palm tõstis eraldi esile kaitseliitlaste rolli Kevadtormil, kelle tegevusega tema brigaadi koosseisus jäi ta väga rahule.

Kaitseväele on kolmenädalane Kevadtormi õppus vajalik ajateenijatest koosnevate jalaväepataljonide väljaõppe ja tegevus hindamiseks erinevates lahinguliikides enne reservi arvamist juuni algul. Samuti harjutatakse Kevadtormil koostegevust jalaväe ja erinevate relvaliikide ning staapide, üksuste ja liitlaste vahel.

Õppuse lõpurivistus on 25. mail kaitseväe keskpolügoonil.

 

Allikas: Eesti Kaitsevägi
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Eestit külastab USA strateegilise väejuhatuse ülem

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Kaitseväe juhataja kindral Riho Terras kohtus täna kaitseväe peastaabis Ameerika Ühendriikide strateegilise väejuhatuse planeerimisosakonna ülema kindralmajor Clinton E. Crosieriga.

Eestis töövisiidil viibiv kindralmajor Crosier sai ülevaate siinse regiooni julgeolekuolukorrast ja arutas kindral Terrasega selle alaseid arenguid, samuti arutleti tõkestatud juurdepääsuga tsooni strateegia ning strateegilise tuumaheidutuse teemasid.

Töövisiidi käigus külastas kindralmajor Crosier õppust Kevadtorm ning annab loengu Balti kaitsekolledžis. Eestist suundub kindralmajor Crosier edasi Lätti.

Ameerika Ühendriikidel ja Eestil on kaitsealane koostöö kestnud aastaid. Selle raames näiteks tegi 2016. aasta võidupüha paraadil demonstratsioonlennu Võrus USA strateegilise väejuhatuse strateegiline pommitaja B-52.

USA strateegilise väejuhatuse eesmärk on koostöös riigi valitsuse ning ametkondadega ja liitlastega avastada ja ära hoida strateegilisi rünnakuid Ameerika Ühendriikidele. Väejuhatus vastutab USA tuumavõimekuse ja kosmoseoperatsioonide eest, samuti kübervaldkonna, luure ja side ning globaalse raketitõrjesüsteemi ja massihävitusrelvade vastase võitluse eest. Väejuhatuse peakorter asub Offutti õhuväebaasis Omaha linna lähedal Nebraska osariigis.

 

Allikas: Eesti Kaitsevägi
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Soome lastevolinik nõuab sisserändajate laste jälitamist

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Paljud Soome kolinud välismaalased saadavad oma lapsi ühel või teisel põhjusel kodumaale. Soome lastevolinik nõuab riigilt laste jälitamist ja Soome tagasitoomist.

Sugulased saatsid praegu 27-aastase Helsingi tüdruku Kawsari lapsena ligi kaheks aastaks Somaaliasse, et ta ei õpiks liiga palju läänelikke elukombeid, vahendab Helsingin Sanomat. Soomes üles kavanud tüdruk arvas esialgu, et läheb tavalisele puhkusereisile. Tõde selgus aga kohapeal Somaalias.

Esialgu võeti tüdruk kaasa reisile Araabia Ühendemiraatidesse Dubaisse. Seal selgus, et minnakse vaatama üht haiget sugulast Somaalias. Kohapeal Somaalias sai tüdruk teada, et ta jäetaksegi sinna. Tüdrukule ei öeldud ka seda, kuidas või kas ta pääseb üldse tagasi Soome.

Kuuendas klassis õppinud Kawsari pink jäi Vantaa koolis tühjaks. Kawsari väitel ei tundnud ükski asutus Soomes huvi, kuhu tüdruk keset kevadist õppeveerandit kadus. Ta oli elanud Soomes alates esimesest eluaastast.

Noorteorganisatsiooni Fenix Helsinki esimees Ujuni Ahmed räägib, et Soomest on nõnda välismaale lapsi saadetud juba aastakümneid. Lisaks Somaaliale on sihtriigid põhiliselt Aafrika ja Lähis-Ida riigid. Ahmedi arvates on tegemist omamoodi karistusega lapsele või noorele, mis avaldab lapsevanemate ootustele vastupidist mõju. Inimõiguste seisukohalt on tegemist aga vastu lapse tahtmist toimunud juhtumitega, mis võivad rikkuda lapse õigusi.

Tüdrukuid saadetakse ära näiteks selleks, et hoida neid eemal liiga vabameelsest Lääne kultuurist või suisa abiellumise eesmärgil. Inimõiguste liidu projektijuht Johanna Latvala märgib, et kui tüdruk hakkab kahtlema kodustes väärtushinnangutes, siis leiavad vanemad, et selle vastu aitab abielu.

Helsingi tüdruk Kawsar räägib, et teda sunniti elama Somaalias, et vältida tema läänestumist. Enne seda oli ta olnud koolis eeskujuliku käitumisega viieline õpilane. Somaalias pandi ta erakooli, kus olid koos samamoodi välismaalt tulnud lapsed.

Kawsari jutu järgi ei tea lapsevanemad Soomes, mis lastega Somaalias toimub. Nii näiteks on Somaalias välismaalt saabunud noorte hulgas tavaline alkoholi ja narkootikumide tarvitamine. Neil lastel on palju vaba aega ja nad on Somaalia mõistes väga jõukad. Välismaalt saabunud noorte suurim soov on tagasi saada oma kodumaale. Selleks kasutatakse eri võimalusi. Osa noori hakkab mässama ja tõmbab end pilve, osa teevad lihtsalt nii, nagu neilt nõutakse. Enamik noori näitleb. Osa on nõus isegi abielluma, kui see kiirendab nende tagasi saatmist.

Helsingi tüdruk Kawsar valis eeskujuliku käitumise ja mässis end üha rohkem riietesse. Kawsar veetis Somaalias kaks aastat kaks kuud ja 21 päeva. Kui ta kuulis Soome tagasi pääsemisest, oli see tema elu kõige õnnelikum päev. Soome naastes oli ta vihane ja pettunud. Ta küll lõpetas gümnaasiumi, aga ülikooli edasi ei läinud. Ta ei teadnud, mida elult tahab. Raske aeg kestis aastaid. Lõpuks õppis ta noorsootöötajaks ja juhendab nüüd Helsingis välismaalasi.

Soome lastevolinik Tuomas Kurttila peab laste saatmist välismaale lubamatuks. Ta nõuab, et välisministeeriumi ja politsei töötajad hakkaks välismaale saadetud lapsi jälitama ja Soome tagasi tooma. Kurttila väitel on teatud pikka aega, mis toimub, aga mitte midagi pole ette võetud. Koolid peaks olema aktiivsemad teada andma, kui mõni laps ootamatult ära kaob. Kurttila on asjast teavitanud eri ametkondi ja korraldab selleteemalisi arutelusid.

 


Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Suvel saab Soomest rongiga viisavabalt Venemaale sõita

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Jalgpalli MM toimub Venemaal järgmisel, 2018. aastal, aga juba sel suvel saab sõita Soomest rongiga Venemaale vaatama FIFA konföderatsioonide karikamänge. Tegemist on MM-turniiri peaprooviga, millest võtavad osa esindajad igast maailmajaost.

Soome ja Venemaa vahel sõitva Allegro-kiirrongiga saab minna käesoleval suvel karikamänge vaatama viisavabalt, edastab Soome raudtee-ettevõte VR. Piletid Allegro rongidele on 17. juunist kuni 2. juulini toimuvate mängude ajaks juba müügis.

Allegro rongiga pääseb mugavalt otse võistluspaikadesse. Matšid toimuvad Peterburis, Moskvas, Sotšis ja Kaasanis. Allegro sõidab Helsingist Peterburgi 3,5 tunniga ja pileti hind algab 39 eurost. Peterburist edasi pääseb tasuta Venemaa enda võistlusrongidega. Registreerudes mängudele FAN-ID kodulehel pääseb Venemaale viisavabalt. Viisavabadus kehtib kuni 10 päeva enne mängu, mis tähendab, et Venemaal saab viisavabalt pikemalt aega veeta.

Nii võistluspiletite ostu, FAN-ID registreerumise kui Vene võistlusrongide broneeringu saab teha internetis.

Samamoodi pääseb viisavabalt rongiga Venemaale tuleval aastal toimuva jalgpalli MM-i ajal 14.6.-15.7.2018. VR on koondanud Venemaale reisimist puudutava info eraldi leheküljele www.vr.fi/confederationcup.

 

Aasta parim eestikeelne kõrgkooliõpik on „Veterinaarhistoloogia“

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Eelmise aasta parimaks eestikeelseks kõrgkooliõpikuks valiti Marina Aunapuu „Veterinaarhistoloogia“, mis käsitleb kodu- ja lemmikloomade organismi ehitust mikroskoopilisel tasandil.

Õpik on Marina Aunapuu aastatepikkuse töö tulemus ja illustreeritud autori enda valmistatud ja pildistatud histoloogiliste preparaatidega. Erialaste mõistete puhul on autor jälginud viimast rahvusvahelist histoloogia nomenklatuuri ja leidnud ka uuematele terminitele sobivad eestikeelsed vasted. Õpik on elektrooniliselt (ePub formaadis) tasuta kättesaadav.

Eestikeelsete kõrgkooliõpikute konkursi eesmärk on tunnustada eesti teaduskeele arendamist ning eestikeelse terminoloogia rakendamist.

„Loodud eestikeelne terminoloogia kinnistub eelkõige õppimise ja õpetamise käigus ning seda toetavad eestikeelsed õppetekstid ja -ülesanded,“ ütles Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakonna juhataja Piret Kärtner. Ta lisas, et parimaks tunnistatud õpiku puhul tõsteti esile just eestikeelse terminoloogia loomist ja kinnistamist.

Eelmise aasta parima õpiku valisid välja riikliku programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ ekspertkomisjonid ja programmi  juhtkomitee. Õpik on valminud sama programmi toetusel.

Eestikeelsete kõrgkooliõpikute konkurssi korraldatakse alates 2010. aastast Haridus- ja Teadusministeeriumi eestvedamisel. Konkursile võib esitada ka kõrgkooliõpikuid, mis pole välja antud riikliku programmi raames, kuid on pälvinud akadeemilise kogukonna tähelepanu.

Varasemate aastate parimad eestikeelsed kõrgkooliõpikud

  • 2015 – „Materjalitehnika“ I-II osa, mille autorid on Priit Kulu, Jakob Kübarsepp, Andres Laansoo, Renno Veinthal Tallinna Tehnikaülikoolist ning „Immunoloogia“, mille autorid on Raivo Uibo ja autorite kollektiiv Tartu Ülikoolist.
  • 2014 – Vello Otsmaa „Betoonkonstruktsioonide arvutamine” ja tõlkeõpik „Orgaaniline keemia“, mille vastutav toimetaja on Tõnis Kanger.
  • 2013 – Arne Lepa „Inimese anatoomia“.
  • 2012 – A. Klauson, J. Metsaveer, P. Põdra, U. Raukas „Tugevusõpetus“ ja Alar Astover „Mullateadus“.
  • 2011 – Enno Reinsalu „Eesti mäendus“ ja Toivo Järvise „Veterinaarparasitoloogia“.
  • 2010 – Ain Raali „Farmakognoosia“ ja „Eesti kooli ajalugu. 2. köide“, koostajateks Endel Laul ja autorite kollektiiv.

 

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

1...1,7621,7631,764...1,905Page 1,763 of 1,905