Laupäev, september 13, 2025

Maaeluministeeriumi kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakonna juhataja asetäitja Kadi Raudsepp: Valmistoitu tootvate ettevõtete müügitulu kasvas

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Valmistoitu toodeti 2016. aastal 215 miljoni euro väärtuses. Valmistoitu tootvate ettevõtete müügitulu kasvas 251,2 miljoni euroni, mis on 4,3% rohkem kui eelneval aastal, selgub Maaeluministeeriumis koostatud valmistoitu tootvate ettevõtete 2016. aasta ülevaatest.

„Valmistoitu tootvate ettevõtete müügitulu kasvatas suurenenud nõudlus,” ütles Maaeluministeeriumi kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakonna juhataja asetäitja Kadi Raudsepp „Nõudlus suurenes nii sisetarbimise kui ka ekspordi toel. Sisetarbimise kasvu toetas kiire palgakasv ja suhteliselt madal töötuse tase ning ekspordi elavnemisele aitas kaasa oluliste kaubanduspartnerite majandusolukorra tugevnemine.”

Ettevõtete investeeringuaktiivsus kasvas. Valmistoitu tootvad ettevõtted investeerisid materiaalsesse põhivarasse 2016. aastal 7,5 miljonit eurot ehk 4,3% rohkem kui eelneval aastal. „Investeeringute suurenemist toetasid erinevad tegurid – soodsast väliskeskkonnast tulenev ettevõtjate majanduskindluse kasv, pankade madalad laenuintressid ning samuti Euroopa Liidu finantsperioodi 2014–2020 toetusmeetmete kasutamine,” ütles Raudsepp.

Valmistoitu tootvate ettevõtete kogukasum oli 2016. aastal 18 miljonit eurot ehk 17,1 protsenti väiksem kui eelmisel aastal samal ajal.  Esialgsetel andmetel loodi puhast lisandväärtust 55,5 miljonit eurot ehk 7,9% vähem kui eelmisel aastal samal ajal.

Lisandväärtus töötaja kohta ehk tööviljakus vähenes aastases võrdluses 4 protsenti. „Vaatamata tööviljakuse langusele kasvas tunnitootlikkus eelneva aastaga võrreldes 2,3%, mis näitab, et vähenenud töötundide arvuga suudeti rohkem lisandväärtust luua,” lisas Raudsepp.

Valmistoitu tootvates ettevõtetes töötas 2016. aastal keskmiselt 2484 inimest. Aastases võrdluses vähenes hõive 105 inimese võrra (4%). Statistikaameti lühiajastatistika andmetel tegutseb Eestis keskmiselt 90–100 valmistoitu tootvat ettevõtet, ligikaudu 60 protsenti valmistoitu tootvate ettevõtete müügitulust annavad neli suuremat tööstust.

Valmistoitu tootvate ettevõtete müügitulu moodustas 2016. aastal 14,3% toiduaine- ning 2,2% töötleva tööstuse müügitulust.

Valmistoitu tootvate ettevõtetena käsitletakse ülevaates valmistoitude (salatid, võileivad jne), suhkru- ja kondiitritoodete, maitseainete ja -kastmete ning eritoitude (lastetoidud, dieettoidud, gluteenivabad toidud jne) tootmisega ning kohvi ja tee töötlemisega tegelevaid ettevõtteid.

 

Allikas: Maaeluministeerium
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Eile lõppes Kevadtorm 2017 õppuse viimane faas

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet – Eile, 24.mail,  lõppes Kevadtormil õppuse viimane faas ehk taktikaline lahinguülesannete täitmine. „Eri riikide sõdurid suutsid kiirelt moodustada ühtse meeskonna ning saada hakkama keerukate ülesannetega kiirestimuutuvas õpikeskkonnas,“ ütles 2. jalaväebrigaadi ülem kolonel Eero Rebo. „Meie käsutuses olid helikopterid, tankid, soomukid ja sillamasinad, mida 2. jalaväebrigaadil igapäevaselt ei ole. Saime Kevadtormil kogemuse, kuidas paremini nende vastu sõdida.“

Õppuse viimases faasis tegi 1. jalaväebrigaadile ja NATO lahingugrupile vastutegevust 2. jalaväebrigaad, mille koosseisu kuulusid õppusel lisaks Kuperjanovi jalaväepataljonile Saksa, Läti, Leedu ja Poola kompaniisuurused üksused ning Soome ja Hollandi pioneerid.

1. jalaväebrigaadi koosseisus osalesid õppuse viimases faasis Scoutspataljon, Kalevi jalaväepataljon ning liitlaste lahingugrupp, mida toetasid kaudtulega nii suurtükiväepataljoni kui ka liitlaste kaudtulerelvad. Õhuväe ja liitlaste õhuvahendid toetasid lahingutegevuses mõlemat brigaadi.

Kolmenädalane õppus Kevadtormi üks eesmärke on ajateenijatest koosnevate jalaväepataljonide väljaõppe ja tegevus hindamine erinevates lahinguliikides enne reservi arvamist juuni algul. Samuti harjutatati Kevadtormil koostegevust jalaväe ja erinevate relvaliikide ning staapide, üksuste ja liitlaste vahel.

Üle Eesti peetud Kevadtormi lõpurivistus peetakse täna, 25. mail kaitseväe keskpolügoonil.

 

Allikas: Eesti Kaitsevägi
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

TTÜ doktoritöös uuriti raamatupidamiskeskuste loomist avalikus sektoris

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — TTÜ Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudis kaitses Kaide Tammel doktoritööd “Creating Shared Service Centers for Public Sector Accounting: The Case of Estonia” (Raamatupidamiskeskuste loomine avalikus sektoris: Eesti näide).

Doktoritöö kasvas välja rahvusvahelisest uurimisprojektist (COCOPS – Coordinating for Cohesion in the Public Sector of the Future), mida rahastas Euroopa Liidu 7. raamprogramm. Projekti raames uurisid erinevate riikide teadlased, millised on kaasaegses avalikus halduses kasutatavad praktikad ning mida on võimalik nendest õppida (vt cocops.eu).

Eestis on viimaste aastate üheks olulisemaks praktikaks tugiteenuste koondamine Riigi Tugiteenuste Keskusesse. Doktoritöö eesmärgiks oli uurida, kuidas kõiki riigiasutusi hõlmav praktika alguse sai ning kas ja mida on teistel riikidel võimalik Eesti kogemusest õppida. Valminud uurimus keskendub eelkõige ümberkorraldustele riigiraamatupidamises.

Doktoritöö juhendaja, majandusteaduskonna professor Ringa Raudla: „Nii nagu avaliku sektori reformide puhul üldiselt, võime ka raamatupidamise korralduses näha tsentraliseerimise ja detsentraliseerimise tsüklite vaheldumist. Vastukaaluks nõukogudeaegsele tsentraliseeritud arvestusele korraldati avaliku sektori raamatupidamine pärast Eesti taasiseseisvumist detsentraliseeritult. Riigiraamatupidamise konsolideerimine teenuskeskusesse tähendab sisuliselt seda, et pendel liigub taas tsentraliseerimise suunas. Meid huvitab, miks ja kuidas see pendel suunda muudab.”

Avaliku sektori teenuskeskuste üha suurenev hulk on pälvinud nii praktikute kui teadlaste tähelepanu. Erialakirjanduses käsitletakse teenuskeskust (i.k. Shared Service Center) kui uut ja traditsioonilistest organisatsioonivormidest eristuvat mudelit, mis lubab samaaegselt kulude kokkuhoiuga ka kvaliteedi tõusu.

Professor Raudla: „Sellele mudelile pandud ootused põhinevad ühest küljest klassikalisel majandusteoorial, millest tulenevalt peaks teenuskeskus aitama saavutada mastaabiefekti: erinevate asutuste tugifunktsioonide ühtlustamise ja koondamisega saab neid pakkuda teenusena, vabastades teenust kasutavad asutused (kliendid) kohustusest neid tugifunktsioone iseseisvalt arendada. Teisest küljest on teenuskeskuse mudeli puhul väga oluline kliendikesksus, mis peaks tagama teenuste pakkumise vastavalt kliendi vajadustele.“

Kuigi kulude kokkuhoid on peamine põhjus, miks teenuskeskusi luuakse, ei ole siiani selge, kas ja kuidas aitab teenuskeskustele üleminek valitsemiskulusid kärpida. Eesti juhtumi analüüs näitab, et teenuskeskuse loomisel ei lähtuta selle teoreetilisest mudelist, mistõttu ei pruugi teenuskeskus talle pandud ootusi täita. Eesti juhtum ei ole ainulaadne ning samale probleemile on tähelepanu juhtinud ka teiste riikide teadlased. Eesti kogemustest õppida soovijatel tuleb arvestada sellega, et teenuskeskuste loomisel on võimalik kasutada erinevaid strateegiaid ning Eesti kontekstis töötavaid strateegiaid võib olla keeruline või võimatu kasutada teistes riikides.

Doktoritöö juhendaja oli TTÜ Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi professor Ringa Raudla, ringa.raudla@ttu.ee

Oponendid olid professorid Penelope Tuck (Birminghami Ülikool, Suurbritannia) ja Koen Verhoest (Antwerpeni Ülikool, Belgia)

Doktoritöö on avaldatud raamatukogu digikogus aadressil https://digi.lib.ttu.ee/i/?7400

 

Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Eile algas Tartumaa koolide riigikaitselaager

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet – Eile, 24.mail, algas Tartumaa koolide riigikaitselaager, kus ligi 400 õpilast omandavad kõrgema sõjakooli kadettide juhendamisel riigikaitseõpetuse praktilisi oskusi.

„Meie anname õpilastele riigikaitseõpetuse alased praktilised oskused, mida nad saavad ka edaspidi igapäevaelus kasutada,“ ütles laagri ülema asetäitja maaväe põhikursuse 2. õppeaasta kadett Taavi Oja. „On oluline, et laagrilised ka siinset aega üheskoos naudiksid ning neile jääks mugavustsoonist välja astumisest hea mälestus.“

Kolm päeva kestvas riigikaitselaagris osalevad õpilased saavad teadmisi meditsiinist, topograafiast ja sidest ning õpivad, kuidas välitingimustes valmistada toitu, püstitada varjualust, varjatult läheneda, moondada ja varjuda ning teha erinevaid sõlmi. Lisaks saavad nad kadettide juhendamisel kätt proovida lasketiirus. Omandatud teadmised ja oskused proovile õpilased proovile panna reedel peetaval orienteerumisvõistlusel, kus tuleb kontrollpunktides täita erinevaid ülesandeid.

„Kõige rohkem ootan laskeharjutust, aga muidu meeldib kõik. Ei taha veel mõeldagi, et pean vormi tagasi andma,“ ütles laagris osalev Tartu kutsehariduskeskuse õpilane Kajar Kurvits, kes on end juba vabatahtlikult ka ajateenistusse kirja pannud.

Tartumaa koolide riigikaitselaager lõpeb reedel lõpurivistusega.

Laagris osaleb ligi 400 õpilast Tartu Jaan Poska gümnaasiumist, Miina Härma gümnaasiumist, Hugo Treffneri gümnaasiumist, Tartu Annelinna gümnaasiumist, Rõngu keskkoolist, Elva gümnaasiumist, Tartu kutsehariduskeskusest, Tartu Tamme gümnaasiumist, Tartu Herbert Masingu gümnaasiumist ja Ülenurme gümnaasiumist.

Laagri viivad läbi Tartumaa riigikaitseõpetajad ja kõrgema sõjakooli maaväe põhikursuse 2. õppeaasta kadetid. Laagri korraldamine annab kadettidele teadmised ja oskused riigikaitseõpetuse tundide ja välilaagrite planeerimiseks ning läbiviimiseks. Samuti arendab praktiline kogemus nende kui sõjaväeliste juhtide planeerimise, organiseerimise, eestvedamise ja õpetamise oskuseid.

 

Allikas: Eesti Kaitsevägi
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Maaeluminister Tarmo Tamm Maltal: põllumajanduspoliitikal on oluline osa kliimamuutustega toimetulekus

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — „Esmatähtis on tagada ühise põllumajanduspoliitika ajakohasus ning praeguste väljakutsetega tegelemine, kindlasti tuleb meil suurendada põllumajanduspoliitika panust kliimamuutustega toimetulekuks“, sõnas maaeluminister Tarmo Tamm 21.-23. mail toimunud Euroopa Liidu põllumajandusministrite mitteametlikul kohtumisel Maltal.

„Põllumajandusel on tähtis roll kliimaprobleemide lahendamisel. Oluline on toetada teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni, et võimaldada põllumeestel panustada kliimamuutustega hakkama saamisesse ning luua võimekus kliimamuutuste tagajärjel tekkivate negatiivsete mõjudega toimetulekuks,“ rõhutas Tamm.

Oma kõnes tänas Tarmo Tamm Maltat suurepärase koostöö ja pühendumuse eest eesistujana ja andis kõikidele ministritele üle kutse tulla 3.-5. septembril Tallinnas toimuvale mitteametlikule põllumajandus- ja kalandusministrite kohtumisele.

Eesistuja Malta juhitud arupidamine annab väärtusliku panuse ühise põllumajanduspoliitika tuleviku aruteludesse, kus on olulise kohal põllumajanduse keskkonna ja kliimaga seotud väljakutsetega toimetulek.

23. mai 2017. toimunud mitteametliku põllumajandus- ja kalandusnõukogu istungi ametlik arutlusteema oli „Kliimamuutused ning veeressursid ELis: põllumajandust puudutavad väljakutsed“. Maaeluministrit saatsid nõukogu istungil Maaeluministeeriumi kantsler Illar Lemetti, põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Marko Gorban ja kalanduspoliitika ja välissuhete asekantsler Olavi Petron.

 

Allikas: Maaeluministeerium
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

1...1,7611,7621,763...1,905Page 1,762 of 1,905