Laupäev, september 13, 2025

Soome liiklus- ja kommunikatsiooniminister Anne Berner: Soome võtab 5G mobiilside kasutusele juba 2019. aastal

NordenBladet — Soomes võetakse järgmise põlvkonna 5G mobiilside kasutusele juba 2019. aastal. Uue põlvkonna mobiilside võimaldab võtta kasutusele uusi teenuseid ja laiendada ettevõtete võimalusi. Soome valitsus tahab 5G arendamisel olla maailmas esirinnas, edastas liiklus- ja kommunikatsiooniminister Anne Berner.

Berner ütles, et mobiilside eeldab tavaliste valgusoptiliste kaabelvõrkude arendamist ja selles osas on kavas riigil senisest rohkem panustada.

Uue põlvkonna 5G mobiilside töötab sagedusalas 3400-3800 MHz ja Soomes saaks selle kasutusele võtta 2019. aastal. Sageduse kasutusõigused saab välja jagada 2018. aastal. Laiemalt võetakse 5G võrgusd maailmas kasutusele 2020. aastal.

 

 


Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Tänane Koivisto matus muudab Helsingis liikluskorraldust

NordenBladet — President Mauno Koivisto matus muudab neljapäeva, 25. mai pealelõunal Helsingi kesklinnas liikluskorraldust. Mälestusteenistus peetakse Toomkirikus, kust matuserong liigub läbi linna presidendilossi kaudu Hietaniemi kalmistule, edastas Helsingi linnavalitsus. Matuserongi teekonnal piiratakse Helsingi kesklinnas täielikult autoliiklus.

Tänavad on suletud kella 14-16 vahel, teesulud võivad tekitada ummikuid. Seetõttu soovitatakse vältida liiklemist Toomkiriku ja Hietaniemi kalmistu vahelisel alal.

Matustele eelneb linna kaunistamine, mistõttu on võidakse linnas esmaspäeval ja teisipäeval autosid teisaldada. Parkimise keeld kehtib tänavatel teisipäevast kuni neljapäevani.

Matused võivad ajutiselt piirata ka kergliiklust. Ühistranspordi kohta saab täpsemat teavet transpordiettevõtte veebist aadressil www.hsl.fi.

 


Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Soome 100: Põhjamaade riigipead saabuvad 1. juunil Soome

NordenBladet — Põhjamaade riigipead saabuvad seoses Soome 100. aastapäevaga 1. juunil Soome. Külalisi võõrustavad Soome president Sauli Niinistö ja proua Jenni Haukio, edastab Soome 100 portaal.

Soome saabuvad külalistena Taani kuninganna Margareeta II, Rootsi kuningas Karl XVI Gustaf ja kuninganna Silvia, Norra kuningas Harald V ja kuninganna Sonja ning Islandi president Guðni Thorlacius Jóhannesson ja abikaasa Eliza Jean Reid.

Tseremoonia algab presidendilossi ees kell 10.30. Pärast tseremooniat tervitavad presidendipaarid ja kuninglikud kõrgused rahvast presidendilossi rõdul. Inimesed saavad jälgida külaliste saabumist Kauppatoril ja Pohjoisesplanadil.

Pärast seda liiguvad külalised kella 11.20 ajal hea ilma korral jalgsi mööda Pohjoisesplanadi raekotta. Lisaks jälgivad külalised raekoja rõdult Kauppatoril toimuvat Koko Suomi tanssii (Kogu Soome tantsib) üritust, mille käigus tantsitakse tänavatantsu.

 

 


Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Soome järv “Littoistenjärvi” on pärast keemilist töötlemist ja fosfori eemaldamist selge nagu Vahemeri

NordenBladet — Soome järv on pärast keemilist töötlemist ja sealt fosfori eemaldamist selge nagu Vahemeri. Järve pihustati möödunud nädalal ligi 200 tonni puhastavaid kemikaale. Littoistenjärvi fosforisisaldus on pärast töötlemist vähenenud 95 protsenti, vahendab Helsingin Sanomat.

Vesi on töötlemise järel selge nagu akvaariumis. Vesi peaks veelgi selgemaks muutuma pärast seda, kui selle ph-tase tõuseb. Kaarina ja Lieto vahel asuva Littoistenjärvi olukord on seoses sinivetikatega olnud viimastel aastatel eriti hull. Järve olukord oli viimase 100 aasta kõige hullem. Selliseid sinivetika poolt reostatud järvi on Soomes kokku vähemalt 300.

Järves on varem korraldatud puhastavat kalapüüki ja lisatud hapnikku, aga sellest pole abi olnud. Lõpuks otsustati järve valada 200 tonni polüalumiiniumkloriidi. Kemikaal seob endaga fosfori ja see valgub settena järve põhja. Muutus on lausa uskumatu. Nüüd on oodata järves põhjataimestiku kasvu. Varem polnud see võimalik ja järves oli palju surnud tsoone, kuna valgus ei paistnud järve põhja.

Kemikaal põhjustas teatud määral kalade hukku. Kaldalt koguti kokku umbes 1800 kilo surnud kalu. Surnud kalade puhul oli samuti positiivne üllatus, kuna kõik surnud kalad olid latikad. Latikate hukkumine peaks järve puhastamisele kaasa aitama, kuna puhastamiseks on vaja järvest eemalda veel sellest kümme korda suurem kogus kalu. Järves oli mõni aeg pärast töötlemist keelatud ujuda, aga nüüd on seal turvaline ujuda.

Littoistenjärvi keemine puhastus maksis kokku ligi 200 000 eurot. Soomes on sarnaselt keemiliselt töödeldud ligi 50 järve.

 


Loe kõiki OHMYGOSSIP´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Eesti Lehtse loomapiinamise juhtum jõudis Soome ajakirjandusse

NordenBladet — Eestis avalikkust šokeerinud Lehtse loomapiinamise juhtum, kus naine nööri otsas haiget koera järele vedas, jõudis otsaga Soome ajakirjandusse, kui sellest kirjutas Iltalehti. Iltalehti on pannud loo juures avaldatud videole märke, et see pole nõrganärvilistele.

Iltalehti märgib, et selleks ei pea olema loomaarst, et aru saada, et loom on eriti halvas olukorras. Video avalikustas Eesti Loomakaitse Seltsi juht Heiki Valner. Valner ütles Iltalehtile, et Lehtse inimesed võtsid temaga ühendust juba 6 nädalat tagasi. Naine oli pidanud koeri juba aastaid ja kohelnud neid halvasti. Lehtse inimesed olid asja kohta teatanud politseisse ja mujale, aga midagi ei muutunud. Loomakaitse seltsi esindajad läksid kohale ja tegid samuti avalduse politseile, aga midagi ei juhtunud. Seejärel otsustati asi avalikustada meedias. Pärast seda hakkas asi ka politseid huvitama ja naiselt võeti koer ära.

Praegu on koer turvakodus. Segatõugu emane koer on 4,5-aastane. Koera nimi on Hallike. Koerale on antud esmaabi ning tehtud vajalikud uuringud. Üks on selge, koer on söödetud liiga paksuks. Samas pole asi lootusetu ja koer võib terveneda.

Lehtse naisel on varem surnud juba kaks koera. Üks suri rongis ja teine kodus, kust see leiti mitu nädalat hiljem. Eestis imestatakse nüüd, kuidas naine sai nii kaua loomade väärkohtlemist jätkata ning miks ametivõimud reageerisid alles pärast teema tõstatamist meedias.

Valner märkis, et ta on loomakaitse tööd teinud 10 aastat ja kogenud, et politsei ei taha loomadega tegeleda. Valla sotsiaaltöötaja arvas, et naisel peaks olema koer, kes teda rahustab. Valneri arvates aga peaks naisele kehtestama loomapidamise keeld. Valneri sõnul vajab ka naine teatud abi. Valner lisas, et kui naine peaks uue koera hankima, siis lubasid naabrid sellest kohe teada anda.

 


Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT