Laupäev, september 13, 2025

Traditsiooniline jooks ümber Harku järve avab DFDS järvejooksude sarja

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Start 6,6 km pikkusele järveringile antakse kell 12 Harku rannas ning starti asuvad ka eelmise aasta sarja võitjad Rauno Laumets ja Moonika Pilli. Tugevat konkurentsi pakuvad neile sel hooajal head jooksuvormi näidanud Raido Mitt, Priit Lehismets ning naistest Olga Andrejeva ja Kaisa Kukk.

Kell 11 avavad jooksupäeva Harku järve rannas Lastejooksud, kus kuni 12-aastased jooksusõbrad osalevad 250 m distantsil. Lapsed saavad end kirja panna alates kell 10.00 ja osalemine lastele on tasuta.

Sparta Spordiklubi fitnessitreenerid teevad enne järveringile minekut jooksusõpradele meeleoluka soojenduse. Eesmärgiks valmistada võistlejad ette ees ootavateks katsumusteks ning anda neile rajale kaasa hea tuju ning mõnus meeleolu.

Stamina Spordiklubi poolt korraldatava DFDS Järvejooksude sarjas toimub kokku neli erinevate pikkuste ja emotsioonidega jooksu. Lisaks sarja lühimale, 6,6 km pikkusele ringile ümber Harku järve kuuluvad järvejooksude sarja laupäeval, 8. juulil toimuv 36. jooks ümber Pühajärve, kus 10,7 km pikkune ring Otepää kuppelmaastikul pakub lisaks jooksurõõmule ka silmale kauneid vaateid.

Sarja pikim, 16,9 km pikkune 4. Suvejooks ümber Saadjärve toimub pühapäeval, 30.juulil. DFDS Järvejooksude sarja lõpetab 26. augustil traditsiooniline, juba 45. jooks ümber Ülemiste järve. 13,8 km ring pakub unikaalse võimaluse joosta ümber Tallinna joogivee reservuaari ja tutvuda veepuhastusjaamaga.

DFDS Järvejooksude stardid on kell 12 ja igal jooksul toimuvad kell 11 Lastejooksud. Kõigile järveringidele on oodatud ka kepikõndijad, igal jooksul lõpetajale medal.

Seoses 46. jooksuga ümber Harku järve on laupäeval, 27. mail ajutiselt häiritud liiklus Harku vallas Järvekalda ja Hobuseraua teel.

Eelregistreerimise põhjal on osalema oodata üle 800 jooksja ja kepikõndija, kes kõik saavad finišis pärjatud medaliga.. Eelregistreerimine 46. jooksule ümber Harku järve ja kogu DFDS Järvejooksude sarjale kestab neljapäeva, 25. mai hilisõhtuni. Registreerimine SIIN.

 

Allikas: Stamina.ee

 

Hanno Pevkur: Jüri Ratas peaks tagasi astuma

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — “Keskerakonna skandaalidel ei näi lõppu tulevat. Savisaare korruptsiooniskandaal, Martin Repinski ametist viinud valetamise skandaal, Mailis Repsi Sputniku skandaal, Taavi Aasa Linnahalli korruptsiooniskandaal, Oudekki Loone ja Olga Ivanova 9. mai skandaal, Mihhail Korbi tagasiastumiseni viinud NATO skandaal, Arvo Sarapuu prügikorruptsiooni skandaal ja Yana Toomi korduvad visiidid sõjakurjategija Assadi juurde näitavad ilmekalt, et Jüri Ratas ei kontrolli ei valitsuses ega oma erakonnas toimuvat,” avaldas Hanno Pevkur oma Facebooki lehel.

“Ka Keskerakonna sõnumid Eesti ja Vene meediale liiguvad jätkuvalt ristivastupidises suunas. Tehku oma valik ära, millist suunda nad esindavad. Üheaegselt nii Kremli kui Euroopa sõnumitega Eesti valitsuses olla ei saa,” lausus Reformierakonna esimees.

 

 

Eesti Maaülikooli teadlased osalesid arukase genoomi järjestamisel

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Helsingi ülikooli professorite Jarkko Salojärvi ja Jaakko Kangasjärvi juhitud teadusrühm, kuhu kuulusid ka Eesti Maaülikooli teadlased, avaldas arukase genoomuuringu tulemused. Kaskede loodusliku kohanemismehhanismi mõistmine lisab uusi teadmisi geenitehnoloogiasse ning metsade biotehnoloogiasse.

“Vaid väga väheste puuliikide genoom on täielikult järjestatud ning seetõttu annab uuring eriti väärtuslikku teavet pikaealiste taimede genoomi ehituse ja arengu kohta. Loodetavasti on uuring erinevates keskkonnatingimustes kiirema juurdekasvu ja parema puidu kvaliteediga taimede aretamisel hüppelauaks,” ütles Eesti Maaülikooli professor Ülo Niinemets.

Arukask on paras- ja arktilise kliimavöötme metsades valdav ning ka Eestis väga levinud puu. Kuigi arukask on kiire kasvu ja kõrgekvaliteedilise puidu tõttu Põhjamaade metsatööstuse peamine ning väga väärtuslik tooraine, oli tema genoom seni veel järjestamata.

“Arukask on ulatusliku geograafilise leviku tõttu läbi aegade olnud tugevasti mõjutatud keskkonna muutustest. Peamine puude kasvu ja arengut mõjutav tegur on olnud temperatuur,” rääkis Niinemets. Ta täpsustas, et arukase mitmetes kasvukohtades on tänapäevaks temperatuur tõusnud 1,5 °C ja võib ennustuste kohaselt selle sajandi jooksul tõusta veel 4 – 11 °C. Et mõista kliimamuutuste mõju puude populatsioonidele metsades, tuleb uurida nende molekulaarse kohastumise märke genoomis nii minevikus kui tänapäeval.

Uuringus, mille tulemused avaldati ajakirjas Nature Genetics, järjestati 80 B. pendula taime genoom, mis koguti Soomest, Saksamaalt, Norrast, Iirimaalt ja Siberist. See info võimaldas uurijatel kindlaks määrata mitmed olulised mutatsioonid, mis aitavad mõista keskkonnaga kohastumist ja puude arengut ning seda, kuidas antud liigi taimed reageerivad valgusele muutuvates keskkonnatingimustes erinevatel pikkus- ja laiuskraadidel. Info on oluline ka arukase aretajatele. Lisaks professor Ülo Niinemetsale osales esmauuringus ka Eesti Maaülikooli teadur Leila Pazouki. Täispikk artikkel on avaldatud siin: http://www.nature.com/ng/journal/vaop/ncurrent/full/ng.3862.html

 

Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Tallinna Ülikoolis kaitstud Elle-Mari Talivee doktoritöö uuris linna kujutamist eesti proosakirjanduses

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — 16. mail kaitses doktoritööd „Kuidas kirjutada linna. Eesti proosa linnamaastik aastail 1877–1903” Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi doktorant Elle-Mari Talivee. Autor otsis töö käigus vastust küsimustele, kuidas, miks ja kes kujutas linna eesti proosakirjanduses ajal, kui hoogustus linnastumisprotsess – 19. sajandi lõpukümnendeil ja 20. sajandi alguses.

„Otsisin tõestust sellele, et selle aja ilukirjanduses peegeldub linnatunnetuse teke,“ selgitas autor töö eesmärki ja lisas, et kirjandusliku linna analüüsi keskmes oli mõiste „maastik“, mis kõige paremini haaras linnasse suhtumist: algul tajuti seda kauge ja visandlikuna, seejärel õpiti tundma, kaardistati ja süveneti sellesse, ning lõpuks sai linnast tegelane kirjandusteoses.

„Mulle endale tundub, et üks huvitavamaid jooni selgus uurimise käigus: semiootiliselt on linn naine ning naisele nii mõnigi kord hukatuslik. Tööst selgub ka, kuidas ilukirjanduses on linna muutumist ja võimalusi sageli edasi antud just naise kujus,“ selgitas Talivee. „Väga huvitav oli minu jaoks sukeldumine kirjanduslikku eeslinna, praeguse sõnaga agulisse, mis on 19. sajandi lõpu Eesti linnas enamasti eesti soost tegelase elupaik, valuskriitiline, naturalistlikult jõhker,“ lisas ta.

„Tegemist on ääretult huvitava perioodiga eesti kirjanduse ruumikujutuses. Selle perioodi ülevaatlikku kirjandusliku linna süvavaatlust siiani koostatud ei olnud, ehkki see periood ja teema on riivamisi haaranud mitmeid varasemaid uurijaid,“ sõnas töö autor. „Loodan, et lisasin senistele kirjandusliku ruumi uurimustele midagi olulist perioodist, mille kohta seni kokkuvõte puudub; samuti tõin esile teemasid, mida ei ole varem tõstatatud.“

Doktoritöö avalik kaitsmine toimus 16. mail. Töö juhendajad on TLÜ professor Piret Viires ja TLÜ emeriitprofessor Rein Veidemann. Oponendid Helsingi Ülikooli külalislektor Sirje Olesk ja Tallinna Ülikooli lektor Anneli Kõvamees.

Doktoritöö täistekst on kättesaadav TLÜ Akadeemilise Raamatukogu keskkonnas ETERA.

 

Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Taavi Veskimägi: Elering taotleb elektri võrgutasu neljaprotsendilist alandamist

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — “Tõenäoliselt kajastub ülekandeteenuse odavnemine mõne aja pärast ka iga tarbija elektriteenuste arvel ning tarbijatele tekkiv kokkuhoid ulatub mitme miljoni euroni aastas,” ütles Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi. Võrgutasude seekordse alandamise täpne ulatus selgub pärast uute tasude kinnitamist konkurentsiametis. Elering loodab tasud kehtestada selle aasta juulist.

ERR.ee küsis Elektrilevist, millist võitu on tarbijail oodata. Selgus, et Eleringi ülekandeteenuse kulud moodustavad Elektrilevi võrguteenuse hinnast ligikaudu kolmandiku. Seega oleks hinnalanguse mõju Elektrilevi keskmises võrgutariifis ligikaudu üks protsent. Elering selgitas, et võrgutasude alandamise üheks põhjuseks on kapitali kaalutud keskmise hinna (WACC) alandamine 4,46-protsendini. See on kolmandiku madalam eelmise tariifilanguse aegsest tasemest ja kärbib Eleringi ärikasumit ligikaudu 13 miljoni euro võrra 28 miljoni euroni.

 

Allikas: Eesti Rahvusringhääling

 

1...1,7581,7591,760...1,905Page 1,759 of 1,905