Laupäev, september 13, 2025

Sotsiaalministeeriumi rahvusvahelise kaitse poliitika juht Triin Raag: Pea pooled kvoodipagulased ei viibi Eestis

NordenBladet — Sotsiaalministeeriumi rahvusvahelise kaitse poliitika juht Triin Raag ütles BNSile, et väljaspool Eestit viibimise tähtaja on ületanud veel kaks Süüriast pärit kvoodipagulaste perekonda. Mõlemad perekonnad saabusid Kreekast Eestisse selle aasta jaanuaris. Seitsmeliikmeline perekond paigutati elama Tartusse ning viieliikmeline perekond Põlvasse.

Raag sõnas, et praeguseks on 90-päevase reisimise tähtaja ületanud kokku neli perekonda. Esimene selline pere oli kolmeliikmelise Süüriast pärit perekond, kes saabus Eestisse möödunud aasta novembris Kreekast ning suunati elama Tartusse. Teine, kuueliikmeline Süüria perekond saabus Eestisse eelmise aasta augustis Türgist ning asus elama Viljandisse.

Seega on praeguseks väljaspool Eestit viibimise tähtaja ületanud kokku 21 inimest.

Lisaks neile neljale perekonnale ei viibi Eestis veel 11 kvoodipagulaste peret, kus kokku on 50 liiget. Need perekonnad ei ole ületanud 90 päeva piiri.

Seega ei viibi Eestis kokku 71 kvoodipagulast ehk ligi pooled praeguseks Eestisse ümber paigutatud ja asustatud 150 inimest.

Rahvusvahelise kaitse saajatel on õigus 180 päeva jooksul Euroopa Liidus reisida kuni 90 päeva. Selle ületamisel peatatakse peretoetuste maksmine. Samas pole neil teistes liikmesriikides võimalik töötada või toetuseid saada. Eestisse naasmisel on neil jätkuvalt õigus tugiisiku teenusele ning võimalus jätkata keeleõppega.

Eestist on ametlikult lahkunud ka üks Iraagist pärit perekond, kes sõitis vabatahtlikult tagasi kodumaale. Perekond saabus Eestisse eelmise aasta märtsis ning tegu on esimese ümberasutamiskava raames Eestisse jõudnud perekonnaga.

Saabudes oli perekonnas viis liiget – kaks vanemat ning kolm last. Eestis viibimise ajal sündis perre veel üks laps. Isa lahkus Eestist juba tänavu jaanuaris ja hiljem järgnes talle ka ülejäänud perekond. Pere pöördus tagasi kodumaale rahvusvahelise migratsiooniorganisatsiooni IOM programmi Varre kaudu.

Euroopa Liidu rändekava raames on praeguseks Eestisse ümber paigutatud ja asustatud 150 inimest. Neist viis läks vabatahtlikult tagasi Iraaki, 21 inimest on Eestist korraga eemal olnud üle 90 päeva, 50 inimest ei viibi Eestis ning kaks inimest on vahi all.

Eesti on Euroopa Liidu rändekava raames lubanud Kreekast ja Itaaliast ümber paigutada ning Türgist ümber asustada kokku 550 pagulast.

 

 

 

Euroopa Komisjon valmistab ette üleüldist automaksu

NordenBladet — Euroopa Komisjon valmistab ette uut automaksu, mis tahetakse kiirkorras kehtestada ka kõigile sõiduautodele ja kaubikutele.

Vastavat seaduste paketti tutvustab Komisjon homme Euroopa Parlamendile, vahendab Ilta-Sanomat. Kui seadus jõustub, puudutab see autosid kõigis Euroopa Liidu riikides, kaasa arvatud Soomes ja Eestis. Automaksu suurus jääks liikmesriigi enda otsustada, aga seda hakatakse arvutama üldistel alustel kilomeetripõhiselt. Maksudes sisalduks ka keskkonnakomponent, mis arvestab auto tegelikku heitgaaside eraldust.

Euroopa Liidu poolt on ette kirjutatud ka muud üksikasjad, näiteks elektri- ja vesinikuautode 75-protsendiline maksusoodustus ning reeglid auto kasutamise kohta teises liikmesriigis.

Uus seadus jõustub 2023. aastal, sõiduautosid ja kaubikuid puututav osa 2025. aastal. Praegu on Euroopa Liidus kasutusel kilomeetripõhine maks vaid raskeveokitele. Automaksu puudutav seaduste pakett on kavas Euroopa Liidus läbi suruda Eesti eesistumise ajal järgmisel poolaastal ja enne järgmisi Europarlamendi valimisi.

 


Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Maaeluminister Tarmo Tamm: Ühistuline piimatööstus jätab Eestisse rohkem jõukust

NordenBladet — Maaeluminister Tarmo Tamm ütles, et PRIA ekspertkomisjoni eilne ettepanek toetada uue piimatööstuse rajamisel E-Piima Tootmise projekti, on suur samm piimatootjate ühistegevuse kaudu Eesti majanduse elavdamiseks.

Ministri sõnul eksporditakse Eestist päevas hinnanguliselt 500 tonni toorpiima. Rajatav piimatootjate ühistegevuslik tööstus võimaldab ligi poolele Eestis toodetavast piimast anda kohapeal suuremat lisandväärtust, toorpiima ümbertöötlemisel saada oluliselt paremat hinda ja olla eksportturul konkurentsivõimelisem.

Investeeringu tulemusena valmib uus ja kaasaegne piimatööstus, mis aitab kaasa sellele, et meie piimasektor suudaks tulevikus paremini vastu pidada turu kõikumistele ja tagada piimatootjatele stabiilsem sissetulek.

Kuna uus piimatööstus kavatsetakse rajada Kesk-Eestisse ning see hakkab andma tööd 100 inimesele, ei saa Tarmo Tamme meelest alahinnata ka ettevõtmise mõju paikkonna tööhõive parandamisele ning maaelu elavdamisele tervikuna.

Ekspertkomisjoni hinnang on aluseks PRIA järgnevatele toimingutele, mille järel tehakse eeldatavasti 29. juuniks lõplik otsus E-Piima Tootmise ASi projekti kaasrahastamiseks.

Uue piimatööstuse rajamist toetatakse Eesti maaelu arengukavast aastateks 2014-2020 15 miljoni euroga, millest Euroopa Liit katab 85 protsenti ja Eesti riigi kaasfinantseering on 15 protsenti. Meede, mille sihtrühmaks on Eestis valitud piimandussektor, toetab põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise suurprojektide elluviimist.

2016. aasta Eesti piimatoodang oli 783 200 tonni.

 

Allikas: Maaeluministeerium
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

11 riigikogu liikmel on majandushuvide deklaratsioon esitamata

NordenBladet — Riigikogu 11 liikmel ja kolmel lahkunud saadikul on majandushuvide deklaratsioon tähtajaks 31. maiks esitamata.

Tänase, 5. juuni seisuga on deklaratsioon esitamata sotsiaaldemokraatliku erakonna liikmetel Kalvi Kõval, Rainer Vakral, Sven Mikseril ja Tanel Talvel ning Isamaa ja Res Publica Liidust (IRL) fraktsiooni esimehel Priit Sibulal. Keskerakonnast on pole deklaratsiooni esitanud Mihhail Korb, Olga Ivanova ja Jaanus Karilaid. Reformierakonnast on puudu Jürgen Ligi, Heidy Purga, Eerik-Niiles Krossi, Imre Sooääre, Andre Sepa ja Kristjan Kõljala deklaratsioon. Kolm viimast on küll riigikogust seoses valitsuse vahetusega lahkunud, kuid deklaratsiooni esitamise kohustus on riigikogu liikmel üks aasta pärast mandaadi lõppemist.

 

Allikas: Eesti Rahvusringhääling

 

TV3 promotud posijate festivali korraldamise taga on kanali reporter Sven Soiver

NordenBladet — TV3 on lisaks telekanali pidamisele asunud tegelema ka piletimüügi ja festivalikorraldamisega. Nimelt müüb telekanal oma asutatud keskkonnas Ticket3 pileteid “spirituaalse elulaadi festivalile”, mille korraldajateks on märgitud Kolmanda Silma Festival OÜ ja TV3.

Äriregistri andmetel on Kolmanda Silma Festival OÜ ainus juhatuse liige TV3 uudistereporter Sven Soiver ning ettevõte on registreeritud TV3-ga samale aadressile Peterburi tee 81. Telekanal on ka oma uudistesaates oktoobris toimuvale festivalile promo teinud. Ajakirjanik ja Tallinna Ülikooli ajakirjandusõppejõud Priit Hõbemägi peab TV3 tegevust ajakirjanduseetikaga selgelt vastuolus olevaks. “Loomulikult ei ole see tegevus eetiline ja on vastuolus ajakirjanduse sõltumatuse nõudega reklaamiandjatest ja ajakirjanike isiklikest poliitilistest ja majanduslikest huvidest. Nii ei tohiks see Eesti telekanalis olla,” ütleb ta. Sven Soiver ise eetilist konflikti oma firma korraldatava ürituse reklaamimises oma tööandja kanalis ei näe. “Minu jaoks on see töö. See firma on asjade selguse ja lihtsuse mõttes lihtsalt,” ütleb Soiver.

 

Refereeritud artikli täisteksti lugege Eesti Rahvusringhäälingust