Laupäev, september 13, 2025

Soome president Sauli Niinistö intervjuus: ei usu, et Eestit rünnatakse

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Soome president Sauli Niinistö ütles intervjuus väljaandele Ilta-Sanomat, et ta ei usu, et Eestit ei rünnatakse. Presidendi väitel oleks siis tegemist Venemaa ja NATO vahelise kokkupõrkega ja seda ei juhtu.

Soomes on viimastel nädalatel arutatud, kas Soome peaks Eestit Euroopa Liidu Lissaboni leppe alusel sõjalise rünnaku korral aitama.

President ütles seda teemat kommenteerides, et küsimusepüstitus on vale kahel põhjusel.

Esiteks, kui sõjategevus toimub Eestis või Baltimaades, siis on osapool NATO. Ja kui vastamisi on juba Venemaa ja NATO, siis ei usu president vastastikusi aumehe kokkuleppeid, et sõditakse ainult Eestis või Baltimaades. See tähendab laiaulatuslikku sõda. Kui kaks suurt on vastamisi, siis ei usu ta mingisugust piiratud mõõduvõtmist. Õige küsimus oleks, kas Soome aitab NATO-t Eesti abistamises. Selles ongi küsimus. Kõik see on väga teoreetiline. Ta kordas, et ei usu, et midagi seesugust üldse kunagi juhtub.

Sellesisulisi arutelusid ei soovi Niinistö piirata, pigem vastupidi. Tema väitel on hea, kui asjadest räägitakse. Ühtlasi on ta üllatunud, et üldse räägitakse sellest, et välispoliitikast ei räägita. Presidendi väitel on Soome ajalehed täis teoreetilisi sõjaolukordade kirjeldusi ja muud välispoliitikat.

 


Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Soome peaminister Juha Sipilä saabub 10. juunil Tallinna

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Soome peaminister Juha Sipilä saabub laupäeval, 10. juunil töövisiidile Tallinna. Peaminister viibib Tallinnas seoses Soome 100. aastapäevale pühendatud Soome päevaga.

Peaminister Sipilä kohtub ühtlasi Eesti peaminister Jüri Ratasega. Lisaks võtavad nii Soome kui Eesti peaministrid osa kahe riigi ametnike omavahelisest jalgpallimatšist ja külastavad ühiskontserti, edastas valitsuse pressibüroo.

Kahe riigi peaministrid arutavad omavahel riikide omavahelisi suhteid, eriti infotehnoloogia, transpordi ja energeetika valdkonnas. Lisaks on päevakorras Euroopa Liidu asjad ja rahvusvahelised küsimused. Peaministrid Sipilä ja Ratas külastavad ühtlasi Soome ja Eesti ettevõtjate seminari.

Peaministrite juhitavad jalgpallivõistkonnad osalevad Eesti ja Soome jalgpaliliitude korraldataval kohtumisel Soome-Eesti Challenge, mille eesmärk on korraldada ühel päeval 100 jalgpallivõistlust Lõuna-Soome ja Eesti staadionitel. Mängud on osa Soome 100. aastapäeva üritustest. Eesti tähistab 100. aastapäeva järgmisel aastal. Soome ja Eesti peaministrite büroode omavaheline võistlus algab kell 13.30 Šnelli staadionil aadressil Toompuiestee 24 ja see on kõigile avatud.

Peaministrid külastavad ühtlasi kell 18 algavat Soome 100. aastapäevale pühendatud kontserti Vabaduse väljakul ja ütlevad kontserdi avasõnad. Soome Eesti Instituudi korraldataval kontserdil astuvad üles Soome ja Eesti popp- ja rokkmuusikud. Tasuta kontsert on Soome 100. aastapäeva tähtsündmus Eestis.

Tallinnas toimuvate muude ürituste kohta leiab infot Soome Tallinna suursaatkonna ja Soome 100 kodulehelt.

 


Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Maaeluministeeriumi uus koolikava toetus mitmekesistab laste toidulauda

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Maaeluministeerium saatis kooskõlastusringile koolikava toetuse eelnõu, millega hakatakse alates 2017/2018. õppeaastast andma toetust haridusasutustes puu- ja köögivilja ning piima ja piimatoodete pakkumiseks ning kaasnevate haridusmeetmete elluviimiseks.

1. augustist 2017. a hakkab kehtima koolikava toetus, mis asendab senist koolipuuvilja ja -köögivilja toetust ning koolipiimatoetust. Uue ühise koolikava toetuse eesmärk on edendada laste puu- ja köögivilja ning piima ja piimatoodete tarbimist ning soodustada tervislike toitumisharjumuste kujunemist. Koolikava toetusega on võimalik osaliselt hüvitada puu- ja köögivilja ning piima ja piimatoodete pakkumist ning kaasnevate haridusmeetmete läbiviimist lasteaialastele ning õpilastele.

Kehtiva koolipiimatoetusega võrreldes on koolikava toetuses muutunud piima ja piimatoodete pakkumise ühikumäära arvestamise põhimõte ning piima ja piimatoodete valik. Kui varem oli koolipiimatoetuse ühikumäär tarbitud piima koguse kohta, siis nüüd arvestatakse piima ja piimatoodete pakkumise ühikumäär lapse kohta õppepäevas. Toetuse abikõlblike piima ja piimatoodete valikul keskendutakse toodetele, millele ei ole lisatud täiendavalt suhkrut, rasva, soola, magusainet ega kunstlikke lõhna- ja maitsetugevdajaid. Samuti on toodete valikul arvesse võetud 2005.–2017. aastal rakendatud koolipiimakavas piima ja piimatoodete tarbimise põhilisi eelistusi ning koolikava toetusse on alles jäänud kõik enam tarbitud piimad ja piimatooted. Täiendavalt on haridusasutuste ettepanekul  lisandunud hapendatud pett.

Abikõlblike puu- ja köögiviljade nimekirjas muudatusi ei ole.

Kaasnevate haridusmeetmete toetust saab edaspidi koolikava toetuse raames taotleda tegevuste elluviimiseks, mis on seotud kas puu- ja köögivilja kasvatamise, piima ja piimatoote tootmise või toitumisharjumise kujundamisega. Kaasnevate haridusmeetmete toetuse sihtgrupiks on koolieelsete lasteasutuste lapsed ja haridusasutuste 1.–5. klassi õpilased.

Piima ja piimatoote ning puu- ja köögivilja pakkumise toetuse sihtgrupid jäävad samaks. Puu- ja köögivilja pakkumise toetuse sihtgrupiks on koolieelsete lasteasutuste lapsed ja haridusasutuse 1.–5. klassi õpilased ning piima ja piimatoote pakkumise toetuse sihtgrupiks koolieelsete lasteasutuste lapsed, haridusasutuse 1.–12. klassi õpilased ja kutsekeskharidust omandavad õpilased, kes õpivad kutseõppeasutuses või rakenduskõrgkoolis.

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) avaldab toetusmäärad haridusasutustes puu- ja köögivilja pakkumiseks, piima ja piimatoote pakkumiseks ning kaasnevate haridusmeetmete elluviimiseks oma veebilehel enne õppeaasta algust.

 

Allikas: Maaeluministeerium
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Eesti Kooriühing korraldab Tallinnas noorte dirigentide kontserdi

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Homme, 6. juunil kell 19 korraldab Eesti Kooriühing Tallinnas noorte dirigentide kontserdi. Metodisti kirikus toimuval kontserdil esinevad säravad noored interpreedid: Ilona Muhel lastekooriga Ellerhein (THK Kullo), Grete Koik Jakob Westholmi Gümnaasiumi segakooriga, Riivo Jõgi Põlva Muusikakooli keelpilliorkestriga ja Ksenija Grabova Tallinna Tehnikaülikooli kammerkooriga.

Kontsert on juba neljas sarjas “Noored juured”, mille eesmärk on leida ja toetada andekaid noori dirigente ning anda publikule võimalus nende loominguga tutvuda. Sarja kunstiline juht on Ants Soots.

Tallinna huvikeskuse Kullo lastekooris Ellerhein laulavad paljude Tallinna koolide õpilased vanuses 10–14 eluaastat. Enamik lauljatest tulevad koori mudilaskoorist, laulavad lastekooris kolm aastat, misjärel jätkub nende lauljatee tütarlastekooris.

Jakob Westholmi Gümnaasiumis on segakoor olnud 1970. aastate algusest. Selle õppeaasta eesmärkideks on olnud noorte laulupeo repertuaari omandamine ning kohtumised-esinemised koos kooridega väljaspool Eestit.

Põlva muusikakooli keelpilliorkester on moodustatud varasemalt muusikakoolis tegutsenud keelpilliansamblitest. Praeguses koosseisus mängitakse alates 2013. aasta jaanuarist, mil orkestrit asus juhatama dirigent ja helilooja Riivo Jõgi.

Tallinna Tehnikaülikooli kammerkoor on asutatud 1966. aaastal. Koori liikmeteks on põhiliselt Tallinna Tehnikaülikooli tudengid ja vilistlased. Koor püüab leida aina uusi ja huvitavaid väljundeid erinevate projektide, reiside ja konkursside näol ning seeläbi hoida ja tutvustada eesti koorilaulukultuuri nii kodumaal kui võõrsil.

 

 

 

Keila hooldushaigla juht Anders Tsahkna peeti soodustuskelmuses kahtlustatavana kinni

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Täna pidas Keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude büroo kinni kolm meest, keda kahtlustatakse soodustuskelmuses kogusummas üle 3,9 miljoni euro, ühte meest kahtlustatakse sellele kaasaaitamises. Kahtlustatavate seas on Keila Hooldushaigla tegevjuht Anders Tsahkna.

Riigiprokurör Eve Oleski sõnul esitas SA PJV Hooldusravi juhatuse liige Anders Tsahkna kahtlustuse kohaselt sotsiaalministeeriumile taotluse tema ettevõttele kuuluva Keila Haigla hoonete osaliseks rekonstrueerimiseks, teades, et taotluses esitatud andmed ei vasta tegelikkusele ja taotluse koostamise eesmärgiks oli pettuse teel toetust saada.

Samuti kahtlustatakse Tsahknat rahandusministeeriumile teadvalt ebaõigete andmetega toetuse väljamaksetaotluste esitamises.

“Skeemi eesmärk oli saada haigla rekonstrueerimiseks raha nii, et nõutud omafinantseeringut ise ei tasuta. Selleks paisutati ehitusmaksumus tegelikkusest kunstlikult mitme miljoni euro võrra kõrgemaks. Kahtlustuse kohaselt on veel kaks meest võimaldanud enda kontrolli all olevate ettevõtete kaudu luua näiliste tehingute ahela abil ja fiktiivsete arvete alusel ebaõige ettekujutuse omafinantseeringu kulude katmisest. Kokku maksti rahandusministeeriumi poolt Anders Tsahkna esitatud väljamaksetaotluse alusel toetust ligi 3,9 miljonit eurot,” selgitas Olesk kahtlustuse sisu.

Keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude büroo juhi Janek Maasiku sõnul on antud juhtum järjekordne näide ulatuslikult petuskeemist, mis uurijatele silma jäi.

“Soodustuskelmuste avastamine on meie prioriteet. Tegemist on valdkonnaga, kus jagatakse suuri eurorahasid ja taotlejad peavad toetustele ligi pääsema võrdsetel tingimustel,” ütles Maasik ning lisas, et toetused peavad teenima ühiskonna mitte üksikisiku huve.

Büroojuhi sõnul viisid uurijad esmaspäeva hommikul läbi nelja kinni peetud mehe elu- ja töökohtades läbiotsimised ning kuulati üle mitmeid tunnistajad.

2010. aasta 19. juulil esitas SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla sotsiaalministeeriumile toetuse taotluse Põhja-Eesti Regionaalhaigla Keila korpuse rekonstrueerimiseks Euroopa Regionaalarengu Fondi meetmest ning sotsiaalminister rahuldas taotluse.

Anders Tsahknat ja veel kahte meest kahtlustatakse soodustuskelmuses ehk karistusseadustiku § 210 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Kohtus süüdimõistmise korral on võimalik selle eest karistada rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.

Kahtlustuse on saanud ka juriidiline isik SA PJV Hooldusravi. Ühte meest kahtlustatakse soodustuskelmusele kaasaaitamises.

Kriminaalmenetlust juhib riigiprokuratuur ja viib läbi keskkriminaalpolitsei.

 

 

 

1...1,7411,7421,743...1,905Page 1,742 of 1,905