Pühapäev, september 14, 2025

Kevadrändel peatuvad lagled on sunnitud toitu otsima Põhja-Eestist

NordenBladet — Hanede riikliku seire raames toimus 10. mail Lääne-Eesti rannikualadel peatuvate valgepõsk-laglede loendus, kus arvutati kokku ligi 110 000 isendit. Paljud lagled peatuvad nüüd võrreldes varasemate aastatega pigem Põhja-Eestis, kuna toitumiseks sobivaid rannaniite jääb järjest vähemaks.

„Suurimad kogumid, kuni 10 000 pealised parved olid tavapäraselt Matsalus ja Käina lahel. See tulemus on lähedane viimastel aastakümnetel keskmiselt loendatud laglede arvule, mis on jäänud  vahemikku 60 000 – 160 000. Meilt läbirändava Barentsi mere laglede asurkonna suurus on sel perioodil mitmekordistunud, kuid üha enam linde peatub nüüd hoopis Põhja-Eesti rannikul ja sisemaal, sest Lääne-Eesti rannaniitude laglede mahutavus on langenud,“ ütles Eesti Maaülikooli juhtivteadur Aivar Leito. Ta lisas, et kuna paljud rannaniidud on degradeerunud, neid ei niideta ja seal pole ka karjakoormust, siis otsivad lagled toitumiseks sobivat madalmurust pinda mujalt.

„Lagled on üha enam saartelt mandrile ja just pigem Põhja-Eesti rannikupõldudele ümber paiknenud. Samuti peatub kevadel osa linde ka väljaspool Eestit. Kokku rändab meilt kevadel ja sügisel läbi ligikaudu 400 000 valgepõsk-laglet, kes pesitsevad peamiselt Loode-Venemaal Põhja-Jäämere rannikul ja saartel, vähesel määral ka Soome lahe rannikusaartel ja suurjärvistutel,“ tõdes Leito.

Lisaks valgepõsk-lagledele on seire all ka teised Eestist läbirändavad hane- ja lagleliigid, eeskätt rabahani ja suur-laukhani, kes siin enne Venemaale pesitsuspaikadele rändamist varurasva koguvad. Nende peatuspaigad asuvad Leito sõnul valdavalt Eesti mandriosas.

Sel kevadel oli peatuvate hanede arvukuse tipp aprilli lõpus, kui seitsmel püsiseirealal loendati korraga ligi 150 000 hane. Arvukaim oli suur-laukhani ligi 100 000 ja rabahani ligi 50 000 isendiga. Enim hanesid loendati Tartu ümbruses ja Vooremaal. Koos peatuvate hanede ja laglede arvukuse kasvuga on suurenenud ka nende poolt tekitatud kahju, suurima löögi alla on sattunud laiade põldudega piirkonnad.??

 

Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Helsingi politseijaoskonna juht Lasse Aapio: Soome veebipolitseinik Marko Forss lasti rassistlike kommentaaride pärast lahti

NordenBladet — Soome tuntud veebipolitseinik Marko „Fobba” Forss lasti rassistlike kommentaaride pärast vihakõne töörühma juhi kohalt lahti. Töörühm loodi märtsikuus, vahendab Eestinen.

Asja kinnititas Helsingin Sanomatele Helsingi politseijaoskonna juht Lasse Aapio. Aapio ütles, et nüüd vaadatakse, mis roll on Forssil üldse tulevikus, kas ta jätkab selles töörühmas või kusagil mujal. Töörühma juhiks on nüüd valitud juristiharidusega inimene. Forss haldas Facebookis kuni aprillikuu alguseni politseinike kinnist gruppi, kus ilmusid rassistliku sisuga kommentaarid. Facebookis ilmunud kommentaaridega tegeleb edasi prokuratuur. Forss ise kommenteeris sotsiaalmeedia sissekandes, et tema pole grupis avaldatud kommentaare heaks kiitnud. Tema väitel oli grupis üleval hoiatus, et igaüks vastutab ise oma sõnade eest.

 


Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Turu linna kavandatakse suurt vabaajakeskust

NordenBladet — Lisaks Tampere linnale kavandatakse Turu linna raudtee kõrvale suurt vabaajakeskust. Turus on tegemist Soome suurima sarnase keskusega. Kui projekt teostub, siis kerkivad raudtee kõrvale bürood, 700 korterit, 27-korruseline kongressihotell, hokiklubi Turun Palloseura uus jäähall ning digitaalne elamuskeskus. Kokku on projekti maksumus ligi pool miljonit eurot ja see peaks valmima 2022. aastal, vahendab Helsingin Sanomat.

Turu keskus on võrreldav Tampere omaga. Tamperesse rajatakse raudtee peale ligi samuti ligi poole miljardi eurone vabaajakeskus. Turu projekti taga on teiste seas Helsinki Gardeni halli arendaja Ilkka Kilpimaa, mängufirma Supercell asutajad Ilkka Paananen ja Mikko Kodisoja ning Turun Palloseura arendusjuht ja endine tipphokimängija Saku Koivu.

Kilpimaa ütles, et tegemist pole lihtsalt jäähalli, kaubanduskeskuse ja korterite ehituse, vaid tervikliku linnaarenduse kontseptsiooniga. Eesmärk on muuta Turu linn senisest atraktiivsemaks.

Keskuse mõõtmed on hiiglaslikud – see hõlmab ligi 150 000 ruutmeetri ulatuses eri liiki pindu. Kõige keskel on 10 000 vaatajat mahutav spordihall, millest saab Turun Palloseura uus koduväljak. Hall moodustab viiendiku kogu projekti mahust.

Lisaks hallile tulevad keskusesse digitaalne elamuskeskus, mis on oma olemuselt virtuaalreaalsuse elementidega seikluspark. Need 6d elemendid sisaldavad erilisi efekte nagu tuul kui vesi.

Kilpimaa sõnul ei huvita lapsi enam teivashüpe ja kettaheide, aga nad on vaja saada kuidagi muud moodi liikuma. Töörühma arvates toob keskus kohale ligi 5 miljonit külastajat aastas. Külastajaid meelitatakse muu hulgas elamuste, kohtumiste, spordivõistluste ja näitustega. Külastuste sisse on arvestatud kohalikud elanikud ja kontoritöötajad.

Supercelli asutaja Paananen ütles, et läheb asjaga kaasa, kuna tunneb sidet oma sünnikohaga. Ta on pärit Turu ligidalt Piikkiöst. Tema sõnul tehakse midagi täiesti uut, mille üle turulased saavad uhkust tunda.

Raudteeäärse maa arendamine sai alguse riigi raudteefirmast VR, kes soovis mitu aastat tühjalt seisnud maad kuidagi ära kasutada. Valadava osa investeeringutest katavad erainvestorid, see on eraisikud, kinnisvarafirmad ja pangad. Turu linn, VR Group ja projekti haldav firma tahavad kokkuleppe allkirjastada juba sügisel. Enne ehituse algust peab linn muutma planeeringut.

Turu uus keskus pakub teostudes tööd 790 inimesele.

 

 


Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Euroopa Liidus on 23,7% ehk ligi 119 miljonit elanikku vaesus- ja tõrjutusriskiga

NordenBladet — Euroopa Liidus on 23,7% ehk ligi 119 miljonit elanikku vaesus- ja tõrjutusriskiga, Soomes on vastav protsent 16,8, mis tähendab 904 000 inimest.

Euroopa riikides on suurim vaesusrisk Makedoonias, Serbias, Rumeenias ja Bulgaarias, väikseim Islandil, Tšehhis, Norras ja Rootsis, edastab Soome Statistkaamet. Soome vaesusrisk on Euroopa Liidu riikide seas väiksuselt viies.

Põhiline vaesusriski põhjus on väike sissetulek, mis on probleem 17,3% kodumajapidamiste puhul Euroopa Liidus.

Väikseks sissetulekuks loetakse sissetulekut, kus kodumajapidamises on ühe isiku kohta tulu alla 60% riigi keskmisest mediaantulust. Puudust kannatavaks loetakse neid majapidamisi, kus esineb puudusi nelja mõõdiku puhul üheksast. Puudust iseloomustavad mõõdikud on makseraskused, raskused kulutuste eest tasumisel, majapidamise rahapuudus telefoni, pesumasina, teleri, auto, valgurikka toitu, nädala pikkuse puhkusereisi või kodu soojendamise eest tasumiseks.

 

 


Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Soome ja Venemaa leppisid Novosibirskis toimunud nõupidamisel kokku lennuliikluse laiendamises

NordenBladet — Soome ja Venemaa leppisid 24-25. mail Novosibirskis toimunud nõupidamisel kokku lennuliikluse laiendamises Venemaa õhuruumis. Sellega seoses saavad Soome ettevõtted lisada üle Siberi otselende Hiina, Jaapanisse ja Lõuna-Koreasse.

Ühtlasi on võimalik lisada otselende Helsingi ja Moskva vahel, edastas transpordi- ja kommunikatsiooniministeerium. Praegu on võimalik Helsingist Moskvasse lennata kaks korda päeva, uue korra alusel kolm korda päevas. Helsingi ja Moskva vahel lendavad praegu Finnair ja Aeroflot.

Siberit ületavate Aasia otselendude hulka suurendati 80 korrani nädalas. Lisaks lepiti kokku kaubalendude sihtkohtade suurendamises.

 


Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT