NordenBladet — Eesti keele õppeks erandit soovinud Tallinna venekeelsete koolide taotlused ei ole siiani haridus- ja teadusministeeriumisse (HTM) jõudnud, mis tähendab, et nad ei suuda tõenäoliselt septembriks vajalikke ettevalmistusi lõpule viia ning seetõttu ka erisust rakendada, ütles ministeeriumi esindaja.
“Tänaseks ei ole ministeeriumisse taotlusi saabunud ja seetõttu ministeerium teemaga ei tegele. Sellepärast on raske ka anda hinnangut, kui kaua taotluste menetlemine aega võiks võtta, aga on ebatõenäoline, et uuendatud õppeprogramme jõutakse uuest õppeaastast koolides rakendada,” ütles ministeeriumi pressiesindaja Jelena Zemskova kolmapäeval BNS-ile.
NordenBladet — Käesoleval suvel liiguvad Soome lähistel suured Vene sõjalaevad, mis tuuakse Soome lahe idaosas asuvasse Kroonlinna laevastiku päeva paraadi jaoks. Moskva soovist oma võimsust näidata räägib näiteks see, et Soome lahele saabuvad muuhulgas strateegiline tuumaallveelaev TK-208 Dmitri Donskoi ja lahinguristleja Pjotr Veliki.
1980. ja 1990. aastatel teenistusse võetud Põhjalaevastiku alused on suured. Näiteks 172 meetri pikkune Dmitri Donskoi on maailma suurim tuumaallveelaev. Ristleja Pjotr Veliki on omakorda 252 meetri pikkune. Näiteks Soome mereväe Hämenmaa-klassi miinilaevad on 78 meetri pikkused ja Soome jäämurdjad on kõige rohkem 116 meetri pikkused. Eesti mereväe Sandown-klassi miinijahtijad – Admiral Cowan, Sakala ja Ugandi on võrdluseks 52,6 meetri pikkused, vahendab Helsingin Sanomat. Venemaa sõjamerelaevastiku päeva tähistatakse juuli viimasel pühapäeval, mis on sellel aastal 30. juulil. Ajalehe Nezavissimaja Gazeta andmetel osaleb Kroonlinna paraadil 30 sõjalaeva ning sinna juurde veel allveelaevu ja sõjalennukeid.
NordenBladet — Tööotsingutel ei tohiks kõrvale jätta ühtegi võimalust. Iga kümnes tööotsija leiab töö some ehk sotsiaalmeedia kaudu, selgub Soome Sitra läbi viidud uuringust. Sotsiaalmeedia kaudu leiavad kergemini töö eelkõige noored, õpilased ja ettevõtjad, selgus Soome ühiskonnaelu edendamisega tegeleva fondi Sitra läbi viidud tööhõiveuuringust, vahendab Eestinen.
Ligi viis protsenti vastanutest märkis, et on leidnud omale some kaudu mingisuguse töö, vahendab MTV. Uuringust selgus, et ainult iga neljas leiab töö kuulutuste kaudu. Kõik ülejäänud on kasutanud muid võimalusi. Paljud peidetud töökohad tulevad välja just nende muude võimaluste kaudu, rääkis Sitra juht Timo Lindholm.
Tööhõiveuuring viidi läbi koostöös ettevõttega IRO Research Oy ja selles osales käesoleva aasta algul ligi 5000 soomlast.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Soome noormehel, 15-aastasel Niklas Maurol õnnestus jäädvustada metsas korraga viis karu.
Niklas sattus peale uskumatule vaatepildile, kus emakaru oli metsas koos nelja pojaga, kes puude otsas turnisid, vahendab Ilta-Sanomat. Niklas märkas karusid, kui oli koos isaga Põhja-Karjalas Lieksas autoga mööda metsateed sõitmas. Karud oli tee peal, aga autot märgates kamandas ema pojad puu otsa. Mõne hetke pärast olid nii pojad kui ema kõik puu otsas. Auto oli karudest vaid paarikümne meetri kaugusel.
Koos poegadega liikuv emakaru on Soome looduses kõige ohtlikum loom. Hoiduda tuleb ema ja poegade vahele sattumast. Metsas karu kohates tuleks temast eemalduda rahulikult kõndides ja vaikselt rääkides. Hüüda või karjuda karu nähes ei tohi, kuna loom võib seda pidada väljakutseks. Puude otsa ronimine ja jooksmine karu puhul ei aita, kuna karud on inimestest paremad ronijad ja jooksjad. Kui karu inimese kätte saab, tuleks teeselda surnut. Samal ajal soovitatakse kätega kaitsta kaela ja pead.
Tavaliselt õnnestub kohtumist karuga vältida, kui metsas olles teha häält. Karud väldivad enamasti inimesega kohtumist.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Helsingi-Vantaa lennujaamas tulevad suured ümberkorraldused, mille käigus Euroopa lendude terminal T2 ehitatakse ringi soomepäraseks. Laienduse käigus saab lennujaam juurde 30 000 ruutmeetrit.
Arhitektuurikonkursi võitnud arhitektuuribüroo Ala välja pakutud terminali ilmestab Wirkkala lennukivineerist massiivne sein Ultima Thule. Kaarjas puitlagi meenutab Helsingi keskraamatukogu, mille on samuti projekteerinud büroo Ala, vahendab Helsingin Sanomat.
Foto: Uue fuajee kuvand. Arkkitehtitoimisto Ala / Arkkitehtitoimisto HKP
Lennujaama laiendusega loodetakse saada reisijatele rohkem ruumi. Laiendusega tuleb juurde 30 000 ruutmeetrit, lisaks remonditakse vana osa. Vana osa jääb tulevikus turvakontrolli taha.
Kõik ehitustööd on kavas läbi viia nii, et lennujaam on kogu aeg käigus. Lennujaam peab olema omanäoline, kuna see on paljude külastajate jaoks esimene kokkupuude Soomega ja aken Soomest laia maailma. Lennujaamad on eriti tähtsaks muutunud pärast seda, kui lendamise romantika on odavlendudel jalad krõnksus istudes ära kadunud. Lendamise puuduvat romantikat saavad asendada lennujaamad.
Soome lennujaamade operaator Finavia kavatseb ehitustöödega alustada järgmisel aastal. Valmis peaks uus osa saama 2020. aastal. Esimese järjekorras lammutatakse praegune parkimismaja P1/P2. Enne lennujaama ehitust korraldatakse ringi transport.
Kokku investeeritakse Helsingi-Vantaa lennujaama järgnevate aastate jooksul 900 miljonit eurot.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
