NordenBladet — Soome poliitikas teevad ilma rohelised, kelle toetus kerkis maikuu jooksul juba 15,1 protsendini. Samal ajal hääbuvad põlissoomlased, kelle toetus on langenud alla 10%.
Veel kuus aastat tagasi oli roheliste toetus vaid 7% ringis ja põlissoomlaste oma 20% ringis. Toetust on kaotanud ka sotsid, kelle reiting on vaid 17,7%, selgub Yle uuringust.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Soome noorukid vägistasid möödunud aasta kevadel Pirkanmaal puutokiga 12-aastase tüdruku. Üks noorukitest, 15-aastane noormees mõisteti reedel Pirkanmaa kohtus lapse vägistamise ja seksuaalse kuritarvitamise eest kaheks aastaks tingimisi vangi 2-aastase katseajaga. 14-aastane noormees jäi oma ea tõttu karistuseta.
Noormehed olid võtnud koos tüdrukul püksid jalast ja 14-aastane noormees oli lükanud puutoki tüdrukule tuppe. 15-aastane noormees vaatas toimuvat kõrvalt pealt. Lisaks olid kohal veel kaks 15-aastast noorukit, kes toimuvat filmisid. Asi toimus möödunud aasta 4. märtsil Pirkanmaal.
Süüdi mõistetud 15-aastane noormees peab lisaks maksma kannatanule 15 500 eurot tekitatud valu ja kannatuste ning 14 000 eurot hingeliste üleelamiste eest.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Soome parlament Eduskunta võttis vastu seadusemuudatuse, mille kohaselt on võimalik tulevikus anda teistele riikidele sõjalist abi. Seadusemuudatuse järgi võib Soome nii anda kui ise vastu võtta teistelt Euroopa Liidu riikidelt sõjalist abi, vahendab Iltalehti.
Tegemist oli Soome kaitseväe esitatud kaitseseaduse muudatusega, millega pannakse kaitseväele kohustus tegeleda ka teiste riikide abistamisega. Tegemist on olulise muudatusega, kommenteeris asja parlamendi kaitsekomisjoni esimees Ilkka Kanerva.
Vajadus seaduse muutmiseks tõusis juba 2009. aastal, kui jõustus Euroopa Liidu Lissaboni leping, mille kohaselt abistavad liikmesmaad teineteist kriisiolukorras vastavalt vajadusele sõjaliselt või muul moel. Prantsusmaa juba palus Soomelt abi 2015. aasta terrorirünnakute ajal, aga Soome seadused seda ei võimaldanud. Soome näiteks ei saanud Rootsi kombel saata oma laevu otsima merest allveelaevu. Soome seadusandlus on selles osas olnud võrreldes teiste liikmesmaadega puudulik.
Kanerva märgib, et abi pole automaatne, vaid seda antakse siis, kui abi palutakse: kui näiteks terrorirünnaku alla sattunud riik teistelt abi palub, siis arutatakse, millist abi üks või teine riik anda saab. Eri maade võimekus on erinev ja Soomel on oma teatud võimekus. Abi andmisel vaadatakse, kas see võimekus on piisav.
Soome sõjaväelased on olnud rahvusvaheliselt väga hinnatud erinevatel operatsioonidel, näiteks rahuvalvamises, kriisihalduses, koolituses, aga ka kriitilisemates valdkondades nagu miiniotsimine.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Iga neljas soomlane hääletaks valimistel äärmusliku rahvusliku erakonna poolt, näitas värske Soomes läbi viidud uurimus. Rahvuspopulistlik erakond oleks valimistel 25-protsendilise toetusega kõige populaarsem, selgus majandusalase mõttekoja EVA korraldatud uurimusest. Uurimuses võrreldi kolme erineva kujuteldava populistliku erakonna toetust.
Paremuselt teise kohta sai äärmuslik roheline erakond 11% toetusega ja kolmandaks tuli äärmuslik vasakpoolne partei 7% toetusega. EVA raporti nimi oli Rahulolematuse seemned – kust tuleb populism?
Raporti järgi peitud populismi tuum Soomes eliidi ja globaliseerumise vastasuses. Sealt lahkneb kaks haru, millest üks on immigratsiooni vastasus ja teine kihistumise ja turumajanduse vastasus.
Rahvuslik populism seisab vastu nii immigratsioonile kui globaliseerumisele, mis on kaotanud töökohti ja nõrgendanud rahvuslikku otsustusõigust. Rahvuslased vajavad tugevat juhti ja peavad eliiti ebaausaks.
Vasakpoolne populism kritiseerib varanduslikku kihistumist ja turumajandust. Nende arvates on globaliseerumine kasulik vaid väiksele osale eliidist, kes omakorda lähtub ainult omakasust.
EVA uuringujuht Ilkka Haavisto ütles, et soomlased suhtuvad kihistumisse ja immigratsiooni vaenulikumalt kui ülejäänud Põhjamaad, vahendab Yle. See annab võimaluse poliitikutele, kes seda iseärasust tahavad ja oskavad ära kasutada.
Uuring näitab, et ülikooliharidusega inimesed on avatumad ja tolerantsemad, samas kui kutsekooli haridusega inimesed altimad rahvuslikule populismile. Kõige vastuvõtlikumad on äärmuspopulismile madala haridusega keskealised mehed.
Uurimuses küsiti inimeste suhtumist immigratsiooni, kihistumisse, eliiti, turumajandusse, globalismi ja tugevasse juhti.
Ilkka Haavisto arvates pole populismi juured alati ebatervetes nähtustes, vaid see näitab, mida inimesed mõtlevad. Populistide mured on enamasti põhjendatud.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Soomes ei leita isegi 4000-eurose kuupalgaga ehitusele töötajaid, samas on ehituse valdkonnas palju töötuid. Viimastel nädalatel on ehituse alal olnud Soomes väga palju tööpakkumisi. Kevadel avaldatud tööbaromeetri top-15 nimekirjas olid töödejuhatajad, betoneerijad, ehitusinsenerid, katusepaigaldajad ja remondimehed. Neist ametitest tuntakse suurt puudust kogu Soomes, vahendab Iltalehti.
Lagede ja seinte ehitamisele spetsialiseerunud Inlooki turundusjuht Arto Lehtonen näiteks imestas, miks paljudele inimestele hea palgaga töö enam ei kõlba. Ta rääkis tööjõupuudusest, mis pärsib paljude objektide ehitust. Ehitusel pakutakse tööd juba 4000-eurose kuupalgaga, aga huvilisi on väga vähe. Inlook võiks palgata palju töötajaid, aga tööle tahtjatest on kogu aeg puudus.
Statistikaameti andmetel võib ehitusel väga hästi teenida. Ehitajate mediaanpalk oli 2015. aastal 3520 eurot. Ehitusala töödejuhatajad teenivad keskmiselt 4740 eurot kuus. Ehitajate paremik teenib 4057 eurot kuus. Sinna sisse pole arvestatud elektripaigaldajaid.
Ehitusalal on samal ajal palju töötuid. See tuleb asjaolust, et töökohad on põhiliselt Lõuna-Soomes Uusimaal, aga inimesed ei soovi töö pärast oma kodukohast lahkuda. Tööpuuduse leevendamiseks on välja pakutud võimalus tuua töötajaid sisse Euroopa Liidu välistest riikidest. Ametiühingud ei pea sellist lahendust õigustatuks olukorras, kus ehituse alal on Soomes palju töötuid. Selle asemel proovitakse luua võimalusi Soome-siseseks inimeste liikumiseks. Ehitusala ligi 10 000 töötust elas veebruaris vaid kümnendik Uusimaal.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
