NordenBladet — Eesti Meedia juhatuse esimees Sven Nuutmann kinnitas BNS-ile, et Eesti Meedia ja City24 omanikfirma 24 M2 OÜ allkirjastasid neljapäeval ühiste kavatsuste protokolli, mille lõppeesmärk on portaalide ost. “Loomulikult sõltub tehinguni jõudmine hinnaläbirääkimiste edukusest. Eesti Meedia on teinud idikatiivse pakkumise ja loodame tempokalt liikudes veel enne suurt sügist tehinguni jõuda,” ütles Nuutmann, kuid ei soovinud tehingu võimalikku hinda avaldada.
Nuutmanni sõnul järgib Eesti Meedia, kellele juba kuulub Eesti suurim kinnisvaraportaal KV.ee, ostutehingul kõiki seadustest tulenevaid nõudeid, sealhulgas konkurentsiklausleid. “Ostutehingu õnnestumisel jäävad turule kõrvuti tegutsema nii KV.ee kui ka City24.ee, kellel on vägagi erinevad tehnilised platvormid,” lubas Nuutmann.
NordenBladet —Äsja Tartu ülikoolis kaitstud magistritööst selgub, et ka viis aastat pärast Noored Kooli (NK) programmi lõpetamist töötab ligi 2/3 vilistlastest endiselt haridusvaldkonnas erinevates ametites. Vilistlaste endi hinnangul on NK programmis osalemine nende edasist karjääri väga palju mõjutanud.
Sandra Fomotškin uuris oma magistritöös NK programmi vilistlaste karjäärivalikuid pärast programmi lõpetamist. Uuringust selgus, et suur osa lõpetanutest jääb haridusvaldkonnas tegevaks, panustades pärast programmi lõpetamist haridusse erinevatest rollidest. „Jätkatakse nii õpetajana kui ka teistes ametites, näiteks koolijuhi, õpetajate koolitaja, haridusametniku või vabaühenduse töötajana,“ tõi Fomotškin konkreetseid näiteid.
Uurimuse käigus intervjueeritud NK vilistlaste puhul oli oluliseks kutsekindluse mõjutajaks koolikultuur. „See, kas kooli väärtused, tööpõhimõtted, normid ja suhtluse sobivus kolleegide ja juhtkonnaga konkreetsele vilistlasele sobis või kui hästi ta ennast kui organisatsiooni liiget koolis tundis, tingis paljude inimeste puhul otsuse haridussüsteemis jätkata,“ rääkis uurimuse autor.
Fomotškini sõnul mängib ka hea tugisüsteem tähtsat rolli selles, kas algaja õpetaja otsustab kooli tööle jääda või sealt lahkuda: „Kõik uuringus osalenud, kelle hinnangul ei tundnud nad tugisüsteemi osas millestki puudust, on praeguseni haridusvaldkonnas tööl, sh enamik neist just koolis.“ Intervjueeritavad olid rahul tugisüsteemiga, mida NK programm pakkus, kuid samas rõhutati koolide tugisüsteemi puudulikkust. „See viitab olulisele nõrkusele Eesti koolides, mille parandamine võiks aidata kaasa kõigi algajate õpetajate kutsekindlusele,“ tõi Fomotškin välja.
Magistritöö näitas, et statistiliselt on NK vilistlaste haridusse jäämine seotud sooga, eelnevalt õpitud eriala ja varasema töökogemusega. Sandra Fomotškin: „Suurema tõenäosusega jäävad haridusvaldkonda tööle naised ja need, kelle eelnevalt ülikoolis õpitud eriala kattus NK programmi ajal koolis õpetatava õppeainega.“
Noored Kooli programm on loodud 2006. aastal Heateo sihtasutuse ja Swedbanki poolt missiooniga tuua haridusse juurde võimekaid ja motiveeritud inimesi, kes panustaksid pikaajaliselt süsteemsematesse muutustesse, et võimaldada hea haridus igale lapsele Eestis.
NordenBladet — Soomet külastavate Hiina turistide arv on kiiresti kasvanud ja võib peatselt ulatuda miljonini. Hiinlased peavad Soomet üheks atraktiivsemaks sihtkohaks maailmas. Hiinlastele meeldib Soome kaunis loodus, palju vaba ruumi ning sõbralikud inimesed, vahendab Yle. Soome on unelmate maa, ütles Soomes esimest korda viibinud hiinlane Shun Zhi Hua.
Hiinas turistide arv on Soomes viimastel aastatel mitmekordistunud. Möödunud aastal ööbis Soomes statistikaameti andmetel 271 000 hiinlast. Hiinlased on suuruselt viies turistide rühm, eespool on Venemaa, Rootsi, Saksa ja Suurbritannia.
Tänavu on hiinlaste majutuste arv võrreldes eelmise aastaga juba mitmekordistunud. Hiina turistide arvu Soomes on suurendanud terrorirünnakud mujal Euroopas. Põhjamaid ja Balti maid peetakse aga turvalisteks sihtkohtadeks.
Soome suurima hiinlastega tegeleva turismiettevõtte Unitours juht Kari Tikkonen usub, et järgmise viie aasta jooksul ületatakse Soomes miljoni Hiina turisti piir. Hiinlastest ligi 7 protsendil on pass ja nad reisivad aktiivselt mööda maailma ringi. Kui reisivate hiinlaste arv suureneb, siis on Soome seisukohalt tegemist peaaegu ammendamatu ressursiga. Ja mis kõige parem: seoses turismiga tekib juurde palju uusi töökohti.
Hiina turistid on väga nõudlikud ja teadlikud. Algul pakuti neile lõhesuppi ja põdralihapraadi. Hiinlased sonkisid toitu kahvliga ja ei saanud aru, mis see on. Siis palusid nad kuuma vett, segasid seda oma kiirnuudlite sekka ning sõid neid. Soomlased on kokkupuudetest hiinlastega õppinud ja nüüd töötavad hiinlasi teenindavatel laevadel hiina kokad. Nüüd mõeldakse, kuidas hiinlasi veel paremini teenindada. Näiteks oleks vaja süstikrongi Helsingi ja Norra põhjaranniku vahele.
Ent on veel muid probleeme. Näiteks ei kehti Soomes Hiina juhiload, mistõttu on hiinlased sõltuvuses ühistranspordist. See tähendab täiendavaid nõudmisi Soome transpordikorraldusele.
Hiinlased ja teised Aasia turistid reisivad Soomes üha enam kas üksi või väikeste gruppidena. Nõndanimetatud stopover-turistid soovivad näiteks minna Pariisi, aga tahavad vahepeatuse ajal näha ka Soomet. Sellised turistid viibivad Soomes praegu keskmiselt poolteist päeva ja selle vahepeatuse kestust tahetakse Soomes pikendada.
Soomes turismi edendaval Visit Finlandil ongi parasjagu käsil kolmeaastane projekt Stopover Finland, mille eesmärk on teha Soomest konkurentsivõimeline vahepeatus Helsingi-Vantaa kaudu lendavatele Aasia turistidele. Neile turistidele on loodud paarsada erinevat programmi põhiliselt Helsingis ja selle ümbruses, aga ka mujal, näiteks Lapimaal.
Finnairi andmete põhjal on stopover-turistide arv kiiresti kasvamas, näiteks möödunud aasta lõpus oli kasv 23%. Lähiaastatel on reaalne meelitada Soome ligi 100 000 stopover-turisti aastas. Eeskuju võetakse Islandist, mis on juba paarkümmend aastat tegelenud stopover-turistide meelitamisega saarele.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — “Oleme valmis kui iseseisvad riigid ja kui NATO liikmed,” ütles ühispressikonverentsil Klaip?das Leedu peaminister Saulius Skvernelis. Eesti peaminister Jüri Ratas lisas, et jõud peitub ühtsuses. Läti peaminister M?ris Ku?inskis rõhutas, et Baltimaades asuvad NATO sõjaväelased on väga suur ja kaalukas tagatis, mis võimaldab riikidel tunda end julgemalt kui paar aastat tagasi, vahendab ERR.
Valgevene välisministeeriumi sõnul osaleb 14.-20. septembrini toimuval õppusel Zapad 13 000 sõdurit Venemaalt ja Valgevenest. Leedu luure hinnangul õppusel osalejate tegelik arv suuresti ületab ametlikult välja käidud arve ning õppusel matkitakse relvakonflikti NATO-ga.
NordenBladet — “Kas sind huvitavad poliitika, sport, sotsiaalmeedia uusimad trendid ja kõik see põnev, mida elu meie ümber pakub?” küsib “Terevisiooni” toimetaja Reimo Sildvee. Kui eelnevale küsimusele on vastus on jah, tasub saata sooviavaldus 20. juuniks aadressile personal@err.ee.
“Terevisioon” hoiab endiselt sündmustel kätt pulsil ning toob eetrisse parimat ja parimad igast valdkonnast. Olgu see kultuur, poliitika, majandus, meditsiin, sport või muu sütitav teema. Kui midagi juhtuma hakkab, on “Terevisioon” esimene, kus sellest kuulda ja näha saab, olgu siis kohvitassi ääres või hommikuste toimetamiste kestel.
Lisaks äratab hommikul televaatajaid hea muusika nii Eestist kui laiast maailmast, koos saatekülalistega tehakse ilmunud ajalehtedest meeleolukas ülevaade ning elustiili rubriigis antakse praktilisi nõuandeid koduperenaistele, nobenäppudele, kokandushuvilistele, arvutikasutajatele, lapsevanematele jt.
Praeguse hooaja meeskond: Saatejuhid: Katrin Viirpalu ja Eero Reinu Režissöörid: Rait-Roland Veskemaa ja Sander Allikmäe Toimetajad: Reimo Sildvee, Kristi Sobak ja Lauri Kool Produtsent: Rait-Roland Veskemaa
