NordenBladet — Tegemist on jätkuga käesoleva aasta kevadel alguse saanud uudistele, mille kohaselt on Soome kaitsevägi rakendanud mitteametlikke meetmeid, et korraga Soome ja Venemaa kodakondsust omavate inimeste ajateenistust ja töötamist kaitseväes teataval määral piirata,vahendas Yle.
Kuigi meedias on räägitud mitmetest väidetavatest juhtumitest, on politsei alustanud menetlust kahel juhul, mis mõlemad puudutavad Soome-Vene topeltkodakondsusega inimese kandideerimist kaitseväega seotud töökohale. Ühel juhul oli topeltkodakondsusega inimene kandideerinud tööle Vekaranjärvi garnisoni sööklat haldavasse alltöövõtufirmasse, teine juhtum on aga seotud töösuhtega, kus topeltkodakondsusega inimesel oleks tekkinud juurdepääs ühte kaitseväe teabesüsteemi. Mõlemal juhul olevat töösuhe ära jäänud pärast seda, kui tuli välja see, et inimesel on ka Vene kodakondsus. Uurimist juhtiv Jari Nieminen keskkriminaalpolitseist ei soovinud juurdlusi veel detailsemalt kommenteerida, sest eeluurimine on alles pooleli. Niemineni sõnul loodab keskkriminaalpolitsei eeluurimisega valmis saada suve jooksul.
NordenBladet — Kliimamuutus võib värske uurimuse kohaselt tuua Soome ja mujale Põhja-Euroopasse jääaja, kuna Põhja-Atlandi soojaringlus seiskub. Põhja-Euroopast saab sooja maailma jahe nurgake, vahendab Eestinen.
Seni on Soomes oldud arvamusel, et kliima soojenemine on nagu lotovõit – paar kraadi soojem ilm muudab elu-olu senisest paremaks. Ent see õnn võib olla üürike, sest Põhja-Euroopas ilm hoopis külmeneb. Paradoksaalsel kombel muutub Põhja-Euroopas ilm senisest märksa jäisemaks, vahendab Helsingin Sanomat.
Sellisele võimalusele viitab jaanuari algul USA ajakirjas Science Advances ilmunud uurimus, mille kohaselt võib sooja ringi liigutav põhjahoovus Põhja-Atlandil üldse seiskuda.
Veeringulust hoiab elus ookeani soolane pinnavesi, mida Golfi hoovus toob kaugelt troopikast. Gröönimaa ja Islandi kohal see soolane vesi jahtub sedavõrd, et vajub läbi vähem soolasese kihi põhja, kustkaudu liigub tagasi lõuna poole. See põhja vajumise protsess toob endaga kaasa sooja pinnavett ning aitab nõnda hoida põhja pool ilma soojema.
Juba varasemate uurimuste järgi aeglustus veeringlus 20. sajandil. Samas on peetud ebatõenäoliseks, et veeringlus üldse peatub. Nüüd aga selgub uuest uurimusest, et selline asi on siiski võimalik, kui atmosfääri süsihappegaasisisaldus kasvab.
Uuringus parandati ära üks varasem viga. Nimelt pole varem osatud õieti arvestada mageda vee hulka. Kui aga Atlandisse voolab täiendavalt magedat vett, siis ei pruugi see enam jahtudes põhja vajuda ning nõnda jääb veeringlus seisma.
Kliima soojenemine toob Atlandisse täiendavalt magedat vett. Seda tuleb näiteks Gröönimaa jää sulamisest.
Kuni viimaste aastateni arvati, et Atlandi ookean pole nii tundlik mageda vee lisandumisele. Tegelikkuses ei vasta see tõele. See tähendab, et veeringlus seiskub ning Golfi ja Põhja-Atlandi hoovuste mõju kaob. Ilm muutub umbes 5 kraadi võrra jahedamaks, samasuguseks nagu on Vaikses ookeanis samal laiuskraadil. Vaikse ookeani põhjaosas sellist veeringlust pole ja seetõttu on seal kliima jahedam.
Mis veeringluse seiskumise tagajärjel juhtub, prognoosis juba 2015. aastal ajakirjas Climate Dynamics briti teadlane Laura Jackson. Põhja- ja Lääne-Euroopa muutuvad paari kraadi võrra jahedamaks. Põhja pool külmenevad eriti talved ja sagenevad Atlandilt tulevad tormid. Põhja-Euroopas sademete hulk väheneb ja põhiliselt sajab lund. Lõuna-Euroopas aga sajab suvel rohkem vihma. Põhja-Euroopas võib merepind tõusta umbes meetri võrra.
Positiivne pool on asja juures see, et veeringlus ei seiskuks igaveseks, vaid ainut teatud aastakümneteks või aastasadadeks. Golfi hoovus ei jää päris seisma ja lõuna poolt tuleb jätkuvalt põhja poole sooja õhku.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Lapimaal Rovaniemis kunstikeskuses Arktikum on avatud kuni järgmise aasta kevadeni näitusKuumaa kyytiä(Kuum sõit). Näitus on pühendatud muidu külma polaarpiirkonna kuumematele hetkedele ehk armastusele ja lihalistele mängudele.
Inimene püsib külmas kliimas elusana lähtudes tavapärastest ellujäämise põhimõtetest: end kaitstes, süües ja seksides. Osale meeldivad kohtumised looduse rüpes, teistele higine nauding saunalaval.
Näitus on pühendatud paaritumisele arktilistes oludes.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Helsingi ja Tallinna vaheline lõik on üks neist, kuhu kavandatakse ülikiiret hyperloop-ühendust. Hyperloop One avalikustas Amsterdamis esitlusel Vision for Europe oma plaanid ja nende hulgas on Helsingi ja Tallinna vaheline 90-kilomeetrine lõik, vahendabIltalehti.
Hyperloop, mis kujutab endast vaakumis üle 1000 km/h liikuvat kapslit kataks selle vahemaa mõne minutiga. Ettevõtte teatel on kavas Euroopas rajada hyperloop ühendusi kokku 5000 km. Omavahel ühendatakse 75 miljonit inimest ning 44 linna. Hyperloop One üks asutajatest ja juht Shervin Pishevar ütles, et visioon on ühendada tulevikus hyperloopiga terve Euroopa.
Praegu on hyperloop veel teststaadiumis. Maailma esimene testlõik valmis Nevadas märtsikuus. Lisaks Tallinnale kavandatakse Helsingist hyperloop-ühendust ka Stockholmi ning esimeses järjekorras valmib testlõik Salos.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Maaeluministeeriumi prioriteedid eelseisva eesistumise ajal on ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) tulevik, põllumajandusturgudega seonduvad teemad ja põllumajandustootjate positsiooni parandamine toidutarneahelas, mikroobide antibiootikumiresistentsuse vastu võitlemine ning põllumajandusmuldade fookusesse tõstmine.
Eesti eesistumise alguseks selguvad ÜPP tuleviku avaliku konsultatsiooni tulemused ning Eesti jätkab eelnevate eesistujate alustatud tööd. „Ühine põllumajanduspoliitika mõjutab otseselt Eesti põllumehi. ÜPP tulevikuaruteludes keskendutakse sellele, kuidas ÜPP aitab parandada põllumehe valmisolekut turu ja tootmisega kaasnevateks riskideks. Septembris toimub Tallinnas põllumajandusministrite mitteametlik kohtumine, kus käsitletakse riskijuhtimismeetmete tulevikku põllumajandussektoris,“ sõnas maaeluminister Tarmo Tamm.
Järgmise eesistujana on Eesti jaoks oluline, et Euroopa Liidu põllumajandussektor oleks jätkusuutlik ja konkurentsivõimeline. „Kriisiabi on küll aidanud tagantjärele sektori olukorda leevendada, kuid me vajame tööriistu, mis aitavad kriise ennetada ja kiiremalt reageerida. Sellest saab kindlasti ÜPP tulevikuaruteludes üks võtmeküsimusi,“ rõhutas Tamm.
Mikroobide antibiootikumiresistentsus on ohtlik nii loomadele kui inimestele. „Meie jaoks on oluline saavutada edu seadusandluse osas, mis aitab vähendada mikroobide antibiootikumiresistentsusega seotud riske. See eeldab jõulist edasiminekut nii veterinaarravimeid kui ravimsöötasid puudutavate uute regulatsioonide menetlemisel,“ sõnas Tarmo Tamm.
Oktoobri alguses toimub Tallinnas kõrgetasemeline konverents „Jätkusuutlik toidutootmine: muldade perspektiiv“, mille eesmärk on pöörata enam tähelepanu muldade jätkusuutlikkusele ning kaitsele eelkõige põllumajanduse vaatenurgast. Konverentsil keskendutakse samuti tehnoloogilistele lahendustele, mis aitavad paremini muldasid kaitsta ning mullainfot koguda. „Muldade kaitsega tuleb tegeleda rohkem, sest muldade jätkusuutlikus on võtmetähtsusega, et tagada toiduga kindlustatus ning põllumajandustegevuse kestvus,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm.
12. juunil osaleb maaeluminister Tarmo Tamm Luksemburgis toimuval põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogul, kus ta saab tänada Maltat eesistujana tehtud töö eest. Samuti toimuvad kahepoolsed kohtumised Euroopa Komisjoni põllumajandusvoliniku Phil Hogani ja Tšehhi põllumajandusministri Marian Jure?kaga arutamaks Euroopa ühise põllumajanduspoliitika tulevikku. Eesti EL Nõukogu eesistumise esimene põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu toimub 17.?18. juulil.
Allikas: Maaeluministeerium Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
