Esmaspäev, september 15, 2025

Henkka Hypponen MELTil: loova mõttelaadi keskmes on väärtusliku küsimuse leidmine

NordenBladet – 30. mail toimus Tallinnas Kultuurikatlas taaskord MELT foorum, mis tõi kokku tööstuse, äri ja disainimaailma esindajad, et ühiselt mõelda, kuidas loovusega ärile hoogu juurde anda. Nii, nagu möödunud aastal, oli meil hea meel ka seekord tervitada mitmeid Põhjamaade esinejaid.

Henkka Hypponen on +1 Agency loovjuht, ettevõtja, telesaatejuht ja raamatu „Why We Fear“ autor, kes jagas oma mõtteid loovusest ettevõtluses.  Tallinnas mitmeid kordi käinud Henkka ütleb, et see on linn, kus on palju energiat ning Eestit nimetab ta riigiks kui teenuseks (country as a service), millest võiks ka Soome palju õppida. „Eesti ja Soome majandused on üsna väiksed, kuid samal ajal on digitaliseerimine on avanud uusi turge, kuhu saab ulatuda vähema rahaga kui vähem. Kui varem pidi olema tohutu turunduseelarve või logistika, et uuele turule jõuda, siis nüüd see enam nii ei ole. Meid hoiab vanades asjades kinni meie mõtlemine. Mitmed asjad on muutunud nii palju, et peame loovamalt mõtlema hakkama.“

Hypponeni sõnul on peaks ettevõtjate jaoks tänapäeval keskne olema loovale mõttelaadile iseloomulik eesmärk – leida üles probleem, mille lahendamine on väärtuslik. „Innovatsiooni tõukavad tagant kogemused, andmed ja üldiseks kasutamiseks mõeldud tehnoloogia,“ ütleb Hypponen. „Inimesed janunevad pidevalt uute kogemuste järgi. Maailma serverites talletatud info kogus kahekordistub iga 18 kuu järel – ja tegelikult pole me veel andmerevolutsiooni isegi näinud. Tehnika aga muutub järjest levinumaks ja odavamaks ning kõigile kättesaadavamaks,“ täpsustas ta. „Selle tulemusena väheneb uute toodete ja teenuste tootmiskulu ja tootmise aeg. Ideede levitamise aeg ja kulu väheneb. Mis aga hüppeliselt kasvab, on klientide ootused – kui toode pole suurepärane, siis nad ei ole rahul.“

Allikas: Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis

Raamatuesitlus: „Eesti JA Põhjamaad – Eesti KUI Põhjamaa?“

NordenBladet — 19. juunil kell 17-19 on kõik huvilised oodatud osalema Tartu Ülikooli eetikakeskuse uue raamatu “Eesti JA Põhjamaad – Eesti KUI Põhjamaa?” esitlusele Estonia talveaias (Estonia puiestee 4, Tallinn).

Raamat “Eesti JA Põhjamaad – Eesti KUI Põhjamaa?” sisaldab endas samanimelisel rahvusvahelisel konverentsil (toimus 23. augustil 2016 KUMUs) esinenud Eesti ja Põhjala tippteadlaste ettekandeid ning konverentsile eelnenud arvamuslugude ja fotovõistlusele saadetud töid. Tegemist on põneva pilguheiduga Eesti ja Põhjamaade identiteedi kujunemisse ja hetkeseisu.

Toimub paneeldiskussioon “Eesti ja Põhjamaad – mis on meis sarnast, mis erilist?”, kus osalevad Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse Eesti direktor Christer Haglund, Norra suursaadik Dagfinn Sørli, Taani suursaadik Søren Kelstrup, Rootsi Suursaatkonna 1. sekretär Fredrik Olson ja Soome Suursaatkonna pressisekretär Hannele Valkeeniemi. Paneeli juhib Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja prof Margit Sutrop.

Esseekonkursi võitjad, kirjanik Emma Juslin ja sotsioloog Mikko Lagerspetz arutlevad Põhjala ja Eesti identiteedi üle.

Ühtlasi ootab TÜ Eetikakeskus kaasa mõtlema, milline võiks olla Eesti elustiilisõna põhjamaiste hygge, kalsarikännit ja fika eeskujul.

Korraldajad lubavad hygge vaimus esitlust, värskete kaneelirullide ja elava muusikaga. Meeleolu loob Viljandi kultuuriakadeemia professor, jazzpianist Iñaki Sandoval.

Üritus toimub eesti ja inglise keeles. Raamatuesitlusele on oodatud kõik huvilised! Osalemiseks palutakse registreerida hiljemalt 16. juuniks TÜ Eetikakeskuse kodulehel.

 

Allikas: Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Vabade ametikohtade arv ületas I kvartalis 11 200 piiri

NordenBladet — Vabade ametikohtade arv oli käesoleva aasta I kvartalis suhteliselt samal tasemel eelmise aasta III kvartali rekordiga, kus vabade ametikohtade arv oli seitsme aasta jooksul esimest korda üle 11 000. I kvartalis ületas vabade ametikohtade arv eelmist rekordit siiski 140 ametikoha võrra. Võrreldes 2016. aasta I kvartaliga, kus vabade ametikohtade arv ulatus üle 8200, suurenes vabade ametikohtade arv 35%.

Ametikohtade koguarvust (vabad ja hõivatud ametikohad kokku) moodustavad jätkuvalt kõige suurema osa töötleva tööstuse (19%), kaubanduse (16%) ja hariduse (10%) valdkonna ametikohad.

Vabade ametikohtade määr ehk vabade ametikohtade osatähtsus ametikohtade koguarvus oli 2017. aasta I kvartalis 2,0%, mis oli 0,3 protsendipunkti suurem kui eelmises kvartalis ja 0,5 protsendipunkti suurem kui 2016. aasta I kvartalis.

Kõrgeim vabade ametikohtade määr esines I kvartalis haldus- ja abitegevuses (4,0%) ning majutuses ja toitlustuses (3,2%). Kõige madalam vabade ametikohtade määr esines veevarustuse, kanalisatsiooni, jäätme- ja saastekäitluse tegevusalal (0,9%), mäetööstuses (1,0%) ja kinnisvaraalases tegevuses (1,0%).

Enamik vabadest ametikohtadest asusid jätkuvalt Harjumaal (70%), sh Tallinnas (57%), millele järgneb Tartu (8%) ja Ida-Viru maakond (4%). Vabade ametikohtade määr oli kõrgeim Harju maakonnas (2,4%) ning kõige madalam Hiiu (0,5%), Saare (0,9%) ja Valga (1,1%) maakonnas.

Kolmveerand vabadest ametikohtadest ehk 75% asusid erasektoris. Vabade ametikohtade määr oli 2017. aasta I kvartalis kõrgeim riigile kuuluvates asutustes ja ettevõtetes (2,7%) ja välismaa eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes (2,5%). Vabade ametikohtade määr oli madalaim kohalikele omavalitsustele kuuluvates asutustes ja ettevõtetes (1,1%).

Tööjõu liikumist iseloomustav tööjõu käive (tööle võetud ja lahkunud töötajate arv kokku) oli 2016. aasta IV kvartalis ligi 81 000, mis oli eelmise kvartaliga võrreldes 10% väiksem ning 2015. aasta IV kvartaliga võrreldes 21% suurem. Tööjõu käive vähenes aastataguse ajaga võrreldes enam hariduses (58%), kunstis, meelelahutuses ja vabaaja tegevustes (45%) ning majutuses ja toitlustuses (33%). Nii tööle võetud töötajate arv kui ka töölt lahkunud töötajate arv oli IV kvartalis suurim hulgi- ja jaekaubanduses ning töötlevas tööstuses.

Hinnangud põhinevad statistikatööl „Vabad ametikohad ja tööjõu liikumine“, mida Statistikaamet korraldab alates 2005. aastast. 2017. aastal on valimis 12 600 ettevõtet, asutust ja organisatsiooni ning valikuliselt uuritavate üksuste andmed laiendatakse üldkogumi valikuliselt uuritavale osale igas kihis eraldi. Alates 2016. aasta II kvartalist kasutab Statistikaamet uuringu küsimustike eeltäitmiseks Maksu- ja Tolliameti töötamise registri andmeid. Statistikatöö avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib. Vabade ametikohtade arv on kõik kvartali teise kuu 15. kuupäeval olevad vabad ametikohad, s.o vastloodud, vaba või töötaja lahkumise tagajärjel vabaks saav tasustatav ametikoht, millele tööandja otsib aktiivselt sobivat kandidaati väljastpoolt ettevõtet, asutust või organisatsiooni.

 

Allikas: Eesti Statistikaamet
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Eesti esimene võõrkeelne e-raamatukogu võimaldab lugeda ka ilma internetita

NordenBladet — Alates 22. maist 2017 saavad Tallinna Keskraamatukogu lugejad lisaks eestikeelsetele e-raamatutele laenata ka inglis- ja venekeelseid audio- ning e-raamatuid. OverDrive’i e-raamatukogu pakub võimalust lugeda ja kuulata laenatud e-teavikuid ka internetiühenduseta.

OverDrive’i e-raamatukogust saab korraga laenata kuni viis e-teavikut 21 päevaks ning ootejärjekorda on end võimalik lisada kuni viiele e-teavikule. Ühte eksemplari saab samaaegselt lugeda/kuulata üks inimene. E-teavikuid saab laenata tasuta ja lugeda/kuulata arvutist ning erinevatest nutiseadmetest.

Laenatud e-teavikuid saab lugeda/kuulata nii internetibrauseris kui seadmesse installeeritud OverDrive’i rakenduses. Rakenduse saab tasuta alla laadida oma seadme rakenduste poest (nt Google Play Store, Apple App Store, Windows Store) või lehelt app.overdrive.com. Rakendusse alla laaditud e-teavikuid saab tagastustähtaja saabumiseni lugeda/kuulata internetiühenduseta. Juurdepääs laenatud, sh alla laaditud e-teavikutele kaob tagastustähtaja saabudes automaatselt.

E-raamatukogu esilehelt leiab lugeja valiku rahvusvahelise kirjandusfestivali HeadRead raames 24.-28. mail Tallinna külastavate kirjanike e-raamatuid. Teiste hulgas on OverDrive’s teoseid Tan Twan Eng’ilt, Jonas Khemiri’lt ja Maria Turtschaninoff’ilt, kellega saab Tallinnas festivali raames kohtuda. OverDrive’st leiab ka inglise ajaloolase ja kirjaniku Jason Goodwini teoseid, kes viib laupäeval, 27. mail keskraamatukogus läbi krimikirjanduse töötuba.

E-raamatukogu on loodud koostöös USA firmaga OverDrive Inc., mis pakub raamatukogudele üle maailma e-raamatukogu loomise ja haldamise teenust alates 2003. aastast. OverDrive’i keskkonna vahendusel saavad lugejad laenata ja lugeda e-raamatuid ning kuulata audioraamatuid. Teenusega on liitunud üle 30 000 raamatukogu rohkem kui 40 riigist, esimesena Eestis ka Tallinna Keskraamatukogu.

Allikas: Tallinna Keskraamatukogu

 

 

Soome suursaadik Kirsti Narinen: naine saab karjääri teha, kui kodutöid tehakse võrdselt

NordenBladet — „Karjääris saab edeneda siis, kui mees koristab ja teeb süüa naisega võrdselt. Kui mees paneb ise pesu masinasse – mehed oskavad seda küll! – ja triigib ise oma särgid,” loetles Kirsti Narinen intervjuus ja tunnistas, et tema pole oma mehe särke triikinud, kuigi vajaduse korral oskab seda teha.

Suursaadiku sõnul kipuvad naised oma tööalastelt võimalustelt nii Eestis kui ka Soomes liiga tagasihoidlikud olema. Ta on veendunud sookvootide pooldaja, eriti nn üleminekuperioodil. Kvoote on vaja selleks, et naised harjuksid: vastutusrikas ametikoht on täiesti normaalne ja naised saavad tööga hakkama täpselt sama hästi kui mehed. Tuleb harjuda, et oledki alguses n-ö kvoodinaine, või ka kvoodimees. On palju ametkondi, näiteks Soome välisministeerium, kus on tööl kvoodimehed, tõi Narinen esile.

 

Allikas: Delfi