Pühapäev, juuli 6, 2025

Täna algavad üle-eestilised „Heaolutalgud 2017“

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Täna algavate heaolutalgute käigus otsitakse uudseid ja innovatiivseid lahendusi, et suurendada erinevate sotsiaalteenuste paindlikkust ja kättesaadavust. Sel nädalal toimuvad töötoad Narvas ja Tallinnas ning kogu „Heaolutalgud 2017“ programm kulmineerub septembris Garage48 hackathoniga, kus arendatakse edasi töötubade käigus saadud ideid.  

Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva sõnul on heaolutalgute eesmärk tuua Eesti hoolekandeteenustesse nutikaid lahendusi. “Esiteks otsime viise, kuidas aidata nii erivajadustega inimestel kui eakatel ennast paremini teostada. Teiseks soovime vähendada hoolduskoormust, kuna rahvastiku ühtaegu vananemine ja vähenemine paneb meie sotsiaalkaitsesüsteemi tugeva surve alla. Usume, et ettevõtjate, arendajate ning kogukonna ja vabatahtlike koostöös saab välja töötada innovaatilisi lahendusi, mille abil on võimalik tagada inimestele vajalik abi ja eneseteostuse võimalus,” selgitas Iva.

Talgute programmi esimene etapp kujuneb üle-eestilistest töötubadest, kuhu oodatakse kõiki sotsiaalvaldkonnas tegutsevaid aktiivseid inimesi ning organisatsioone, kes on huvitatud sellel teemal kaasa rääkimisest. Töötubade käigus kaardistatakse hoolekandes uuenduslike lahenduste loomise ja kaasamise võimalused. Programmi teine osa on Garage48 hackathon, kus osalevad erinevad eksperdid ja praktikud. Kahepäevase hackathoni eesmärk on luua lahendused ja prototüübid, mis tooks innovatsiooni sotsiaalvaldkonda.

Sotsiaalministeeriumi hoolekandeosakonna nõunik ja projektijuht Kristiina Tuisk ütles, et talgute käigus loodetakse luua hoolekandesse toimivaid innovaatilisi lahendusi. „Tegelikult on praegugi turul rakendusi, mida saab heade näidetena välja tuua. Näiteks platvorm Helpific, mille eesmärk on omavahel kokku viia erivajadustega inimesed ning vabatahtlikud. Erivajadustega inimeste üheks probleemiks tööle minemisel on transpordivõimaluse puudumine. Seda eriti hajaasustusega piirkondades. Helpificu abil saaks näiteks mõni abivajaja leida vabatahtliku, kes talle transpordi puhul abi pakub. Jagamismajandusel võiks hoolekandes olla senisest oluliselt suurem roll,“ selgitas Tuisk.

Heaolutalgute töötoad toimuvad 13. juunil Narvas, 15. juunil Tallinnas ning 20. juunil Tartus. Talgutele on oodatud osalema kõik, valdkonnas tegutsejad või selle arengule kaasa aidata soovijad. „Heaolutalgud 2017“ lõppevad septembrikuus Garage48 hackathoniga, kus pannakse kokku äriideed sotsiaalvaldkonna teenuste arendamiseks.

Heaolutalgud on ellu kutsunud Sotsiaalministeerium ning talgute korraldajad on Civitta Eesti ja Garage48.

 

Avafoto: Kaia Iva (Riigikogu fotoarhiiv/ Erik Peinar)
Allikas: Sotsiaalministeerium
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Riigikogu arutab Marianne Mikko eestvedamisel valminud triibuliste valimisnimekirjade seadustamist

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Riigikogus tuleb täna (13.juunil) esimesele lugemisele sotsiaaldemokraat Marianne Mikko eestvedamisel valminud nn triibuliste nimekirjade seaduseelnõu, mis kohustab erakondi panema mehi ja naisi valimisnimekirjadesse vaheldumisi.

14 riigikogu liikme algatatud eelnõu eesmärk on muuta Riigikogu, Euroopa Parlamendi ja kohalike omavalitsuste valimiste seadusi nii, et valimisnimekirjades oleks kandidaatide hulgas mehi ja naisi võrdselt. „Demokraatia üheks lakmuspaberiks on see, kui palju naisi on otsustamistasandil esindatud. Kui Põhjamaades on naisi nii parlamendis kui valitsuses vähemalt 40 protsenti või üle selle, siis Eestis on vaid neljandik Riigikogu liikmetest naised,“ ütles Mikko.

„Selleks, et riigikogu esindaks tänapäeva Eesti ühiskonda tões ja vaimus ning oleks 21. sajandi vääriline, tuleb teha triibuline tiigrihüpe ja sooliselt tasakaalus valmisnimekirjad seadustada.“Mikko avaldas lootust, et riigikogu suures saalis domineerib täna mõistev ning mõtestav meeleolu. „ Eelnõu arutelu põhiseaduskomisjonis kiskus paraku inetuks – peaaegu ainult meestest koosnevas põhiseaduskomisjonis  valitses Ida-Euroopa mentaliteet,“ sõnas Mikko.

Triibuliste nimekirjade eelnõu algatajate seas on veel Jaanus Karilaid, Erki Savisaar, Hardi Volmer, Tanel Talve, Toomas Jürgenstein, Liisa Oviir, Heljo Pikhof, Dmitri Dmitrjev, Kalvi Kõva, Inara Luigas, Barbi Pilvre, Eiki Nestor ja Toomas Vitsut.

Avafoto: ENPA Eesti delegatsiooni juht Marianne Mikko (Riigikogu fotoarhiiv/ Parliamentary Assembly of the Council of Europe)
Allikas: Eesti Riigikogu

 

Kohtumisel Itaalia parlamendi väliskomisjoni delegatsiooniga oli fookuses rändekriis

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Riigikogu esimehe Eiki Nestori ja väliskomisjoni kohtumisel Itaalia parlamendi väliskomisjoni delegatsiooniga keskenduti rändekriisi põhjustele ja selle lahendamise võimalustele.

Nestor ütles kohtumisel, et Eesti võtab Euroopa Liidus kokku lepitud kohustusi tõsiselt. „Meil on põhimõtteline seisukoht, et soovime rahvusvahelise kaitse taotlejatega vestelda enne kui nad riiki saabuvad,“ ütles Nestor. Ta märkis, et Kreeka valitsus on sellega nõustunud ja avaldas lootust, et ka Itaaliaga saavutatakse peagi sarnane kokkulepe.

Kohtumisel Itaalia kolleegidega ütles väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson, et kõige olulisem on meie kõigi ühtne julgeolek ja kodanike turvatunne. „Sellest lähtuvalt peame tegutsema ka rändekriisile lahenduste leidmisel,“ ütles Mihkelson. Tema sõnul jääb migratsiooni probleem meiega veel aastakümneteks ja selle esinevate põhjustega tuleb aktiivsemalt tegeleda. „Koostöö ühiste ohtude tõrjumisel on väga oluline,“ ütles Mihkelson. „Ja ühtsust on täna Euroopas oluliselt rohkem kui me oleks veel pool aastat tagasi arvanud.“

Mihkelsoni sõnul ei ole Itaalia rändekriisi lahendamisel üksi. „Piiririigina saame väga hästi aru, mida tähendab migratsiooni surve,“ ütles ta. „Eesti on vähese ressursi juures väga tõsiselt võtnud oma panust Euroopa Liidu välispiiri kindlustamisel.“

Mihkelson rääkis, et ka Eesti on omal nahal tunda saanud, kui Euroopas on puudunud ühtsus. „Me jäime 50 aastaks okupeeritud riigiks ja seetõttu, nähes tänaseid sügavaid probleem, oleme Euroopa ühtsuse poolt,“ ütles Mihkelson. „Tuleme probleemidega toime ainult siis kui oleme ühtsed ja hoolime teineteise muredest ja julgeolekuprobleemidest. Arvestades kõiki ohuallikaid ja reaalseid ohutegureid peame mõtlema, mida veel teha, et ka 20-30 aasta pärast püsiks Euroopa Liidu ühtsus.“

Väliskomisjoni esimehe sõnul peab tajuma olemasolevaid ohte ja lähtuvalt nendest oma poliitikat kujundama. Tema sõnul on Eestile erakordselt oluline võimalikult tihe koostöö oma partnerite ja liitlastega. „See ei puuduta ainult vahetute ohtude naabruses olevaid riike, vaid kogu Lääne maailma võimekust püsida konkurentsis ja oma julgeoleku tagamisel,“ ütles ta.

Külalised tõid välja, et laias laastus on Euroopas kaks põhilist probleemi – põhjas on selleks suhted Venemaaga ning lõuna pool Lähis-Ida ja migratsiooni probleemid. Nad tõdesid, et Euroopal on oluline tegeleda nende probleemide lahendamisega üheskoos, kuid migratsiooni küsimuses on Itaalia ja Kreeka jäänud üksi.

Väliskomisjoni kohtumisel osalesid Barbi Pilvre, Anne Sulling, Andres Herkel ja Henn Põlluaas. Itaalia parlamendi väliskomisjoni delegatsioon on Tallinnas visiidil Riigikogu väliskomisjoni kutsel. Visiidi eesmärk on kahepoolsete suhete tihendamine. Homme kohtub delegatsioon Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni ja riigikaitsekomisjoni liikmetega.

Avafoto: Riigikogu esimees Eiki Nestor kohtus Itaalia parlamendi väliskomisjoni delegatsiooniga (Riigikogu fotoarhiiv/ Erik Peinar)
Allikas: Eesti Riigikogu

 

Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni liige Anne Sulling: innovaatilisem Eesti ei teki läbi üürimajade ehituse

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Riigil ei tasu ettevõtluse arendamiseks mõeldud vahendeid suunata sinna, kus pole innovatsiooni loomine võimalik, leiab endine väliskaubandus- ja ettevõtlusminister, riigikogu liige Anne Sulling (Reformierakond).

„Riigi üks peamisi innovatsioonikulutuste indikaatoreid on kulutused teadus- ja arendustegevusele osakaaluna SKT-st. Hoonete renoveerimine ja ehitamine ei kuulu selle hulka,” ütles Sulling.

Riigikogu liige märkis arupärimises ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palole, et minister lubas suunata täiendavad 160 miljonit eurot innovaatilisema Eesti ettevõtluse arendamisse, kuid 60 miljonit sellest läheb üürielamute programmi ja 40 miljonit Tallinna linnahalli rekonstrueerimiseks.

„Rahvusvaheliselt tunnustatud eksperdid IMF-ist soovitavad suunata täiendavaid vahendeid innovatsiooni toetusprogrammidesse nagu EAS-i innovatsiooni- ja arendusosak ja ettevõtte arenguprogramm. Innovatsiooni edendamisel on mõistlik pöörata tähelepanu valdkondadele, kus tase on kõige nõrgem – näiteks töötlevale tööstusele, kus Eesti mahajäämus Euroopa Liidu keskmisest on suurim. Tänane koalitsioon on teinud valiku suunata see raha aga projektidesse, milles pole innovatsiooni loomine võimalik,“ sõnas ta.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo vastas eile (12.juuni) riigikogus Reformierakonna saadikute esitatud arupärimisele innovatsiooni edendamise kohta Eesti majanduses.

 

Avafoto: Anne Sulling (Riigikogu fotoarhiiv/ Erik Peinar)
Allikas: Eesti Riigikogu

 

Ajakirjanik Karin Karu: Keha ei ole loodud istumiseks, vaid liikumiseks!

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet – Karin Karu on veebiportaali Buduaar.ee tegevtoimetaja, kes hindab kõrgelt tervislikku eluviisi ning armastab väga sporti. Karin, keda tihti võib juba kella kuue-seitsme ajal varahommikul trennist leida rõhutab, et tervislik eluviis on tasakaal õige toitumise ning aktiivse liikumise vahel. Täna jagab ta NordenBladet´i lugejatele kolm tervisenippi, mida iga tervisesõber jälgida võiks.

1. Puhas toit! Vali töötlemata puhas toit, mis tuleb loodusest ning mida ei toodeta! Söö iga päev värskeid köögivilju, marju, puuvilju. Tarbi kala ja liha – organismile vajalikud valguallikad! Talvel eelista külmutatud köögivilju – neis on rohkem vitamiine, kui poes müüdavas kemikaalidega täis pritsitud hooajavälistes viljades.

2. Vesi. Limonaadid, mahlad, magusad keefirid ja muu sarnane sisaldab ohtrasti suhkrut, mis organismile sugugi kasulik ei ole. Kas teadsid, et näiteks tavaline 330ml joogijogurt sisaldab ligi 30gr suhkrut? Seda on isegi rohkem kui 50gr piimašokolaadis! Joo vett ning eelista naturaalseid magustamata mahlasid ja piimatooteid.

3. Liigu! Keha ei ole loodud istumiseks, vaid liikumiseks. Kui sul on istuv töö, leia iga tunni aja tagant kasvõi viis minutit, et oma keha liigutada. Pole midagi turgutavamat, kui liikumine värskes õhus. Suvisel ajal ka aiatööd ning võimalusel kindlasti ujumine – just ujumine treenib korraga kõiki lihasgruppe ning ergutab seedimist.

Avafoto: Karin Karu (Erakogu)

1...1,7181,7191,720...1,901Page 1,719 of 1,901