Esmaspäev, juuli 7, 2025

Helena-Reet: Miks ma ihkan aina enam maale?! Miks glamuur on minu silmis out ning loodus in!

NordenBladet – Vaatamata sellele, et elan täna linnast 15km eemal Murimäe külakeses, kus majad võib kahe käe sõrmedel kokku lugeda ning vaade maja ette ja maja taha on rohelevad aasad ning metsad, tuleb linn oma kära-tossu ja kiirteedega aina lähemale ning liiklus ning elukeskkond muutuvad aasta-aastalt üha elavamaks ning linnaplaneerijate silme läbi täiuslikumaks, ühtlasi aga ka saastatumaks. Mina aga kolin nii reaalsuses kui südames linnast aina kaugemale.

20. aastaselt ostsin oma esimese korteri – otse loomulikult vanalinna, otse loomulikult kõige keskele – Raekoja platsi. Selles vanuses ei mõistnud ma absoluutselt neid inimesi, kes tahtsid elada linna ääres või hoidku selle eest – maal. Kohvikud-shoppingud-diskoteegid pidid olema kiviviske kauguses, kaugemale kolis minu meelest vaid vaene või püsti loll, kes endale vanalinnakorterit või äärmisel juhul kesklinnakorterit lubada ei saanud. Elu kees 24/7 ning mina kõige selle keskel. Sellist elu nautisin aastaid ning ei müra-kära ega ka kivine ümbrus mind ei morjendanud – vastupidi, tundsin, et enam paremaks minna ei saa! Ning ühel hetkel ei läinudki enam paremaks. Ka keset rikkust-laristamist ning melu saabus argipäev. Ka shoppingute ning elunautlemisega tuleb ühel hetkel piir ette – kui lubad endale kõike, ning tarbid-soetad kõike, siis ühel hetkel need asjad sind enam ei rõõmusta. Kõik on olemas, mitmekordselt.. aga mis siis edasi? Jood 10 eurose veini asemel 100 eurost veini, kannad 100 eurose koti asemel 2500 eurost, kannad 15 eurose teksapüksi asemel 700 euroseid teksaseid – uskuge mind – vein maitseb samamoodi, kott mahutab samamoodi ning teksa, olgugi nii kallis kui tahes suurt perset ilusamaks ei tee (hahaaa) ja nii edasi..  ühel hetkel avastasin, et kõik asjad on olemas-käes. Üheski poes pole enam asja mida ma ihkaks aga mul poleks? Aga kas sa oled õnnelik? Ok, olgem ausad.. Kindlasti õnnelikum kui need, kellel neid kunagi pole olnud aga ring saab täis ning kui see juhtub tuleb tagasilöök. Oled pingutanud elus, et midagi saavutada ning avastad, et see polegi elu mõte. Elu mõte pole olla rikas. Isegi kui see on elu mõte, siis õnnelikuks see sind veel automaatselt ei tee. Elu mõte pole olla asjadega üle kuhjatud. Saad aru, et elu mõte on elada ning elamine on midagi muud kui asjade omamine. Elamine on loodusega samas rütmis hingamine, sest ainult selline elamine jääb kestma. Selline elu on jätkusuutlik.

Miks ülirikkad Hiina ärigigandid ei ela saastatud õhuga Hiinas? Miks paljud igakuiselt sadu miljoneid eurosid sirgeks löövad Dubai rikkurid on narkomaanid ning on kaotanud elu mõtte? Sest raha eest ei saa rahulolu ja tervist! Raha eest ei saa õnne (kuigi ka päris ilma rahata on tihti kiiresti õnnetus platsis)! Tervis on terve elukeskkond, tervis on puhas toit! Tervis on korras närvid ja normaalne elutempo, terved lapsed ja säilinud elurõõm. Õnn ja rahulolu sünnivad meie peas ning selleks pole tarvis suuri rikkusi, puhas loodus ning rahulik ümbrus aga on jätkusuutlikud ning need, kes seda hinnata oskavad, elavad, kasvavad ja arenevad koos loodusega – elavad ning puhkevad iga kevad taas õide!  🙂

Täna vaatan elule hoopis teise pilguga. Mis enne oli must on praegu praktiliselt out. Linnaskäigud on tänaseks väga planeeritud (stiilis lapsed kooli ja koolist peale ning üks-kaks korda aastas kaubanduskeskusesse. Kui vanasti sain rahulduse sellest, et ostsin kõike ja palju, siis täna saan rahulduse sellest, et suudan elada ka täiesti ilma tarbimishulluseta, veelgi enam, elan praktiliselt ilma valmistoodangut tarbimata – lausa naudin seda. Mida vähem asju, seda parem! Mida lihtsamad, seda parem! Mida rohkem ise tehtud, ise kasvatatud, taastöödeldud asju – seda parem! Vaatan vahel oma kapis lebavaid Louis Vuittoni kotte ja hakkan kõva häälega naerma, iseenda üle.. milleks on vaja inimesele mitmeid tuhandeid eurosid maksvaid kotte, mida ei saa isegi üle õla panna? Hea küll. Oli mis oli ja mis soetatud, see soetatud ning eks vahel harva lööb edevus ja demonstreerimise hullus ka välja aga suures plaanis – hing ihkab aina rohkem lihtsust, täielikku lihtsust. 15km linnast on juba linn – seda maakohaks nimetada enam ei saa, ka 30km suurlinnadest (Tallinn, Tartu) on Eesti mõistes endiselt linn. Miks mind erutab rohkem väike vanadest palkidest talumaja “X” kohas sügaval kuusemetsas maal, sügavas üksinduses aga puhtas looduses kui mitmekordne sammastega kivist villa linnas?

Glamuur ja tehnika on mind nii ära tüüdanud, et vahel tuleb nutt peale, reaalselt kohe. Ma ei tea, kumb mind rohkem häirib, kas tehnika, puldid ja juhtmed või linnainimesed? Miks mulle tundub lausa unistusena piimapütt värava ees piimapukil, mahetalundus, kruusateed, maakool 6 õpilasega klassis ning kodust lahkudes kiri “Võdi madi all” (võti mati all) ning luud põiki ukse ees? Sellest on saamas mulle aina suurem kinnisidee iga aastaga. Ma ei tahakski midagi, mida keegi “endale tahaks himustada”, ma ei tahakski ühtegi materjaalselt asja, mida üle väärtustatakse — samas ma tahan, lausa janunen puhta õhu, puutumata looduse, värske veega allika-oja-jõe, metsiku laane ning rahu järgi. Mulle tundub, et see oleks tõeline rikkus ning jätkusuutlik keskkond, kus kevadel oma metsa kase- ja vahtramahla juues ning oma kartuleid-porgandeid-herneid jne kasvatades ja süües ning stressita ning lihtsas keskonnas elades kasvanud inimestel pole depressiooni ega enesetapu mõtteid ega hirme, paanikahooge või mis põhiline – seda tunnet, et tegelikult ei teagi mida tahad, kõike on ja liiga palju aga sügavat õnne ja rahulolu ikka pole.

Kallid-musid! Armastan teid! Rohkem positiivsust! Rohkem loodust, rohkem lihtsust!  Järgmise blogini! 🙂

Spiikrite töövisiit Washingtoni tõi Eestile kaks olulist sõnumit +VIDEO!

NordenBladet — Põhjamaade ja Balti riikide spiikrite ühine töövisiit Washingtoni oli Riigikogu esimehe Eiki Nestori sõnul edukas, kuna tõi Eestile kaks olulist sõnumit. USA avaldas toetust NATO artikkel viiele ja kinnitas valmisolekut sõlmida vabakaubandusleping Euroopa Liiduga.

Spiikrite kohtumisel esindajatekoja spiikri Paul Ryaniga oli läbivaks teemaks julgeolek. Ryan kinnitas, et USA seisab kindlalt NATO artikli 5 taga. Tõdeti ka, et Euroopa Liidu ja USA majandus- ja kaubandussuhted on vastastikku olulised ning aeg on taas hakata rääkima vabakaubanduslepingust.

Kohtumisel USA asepresidendi Mike Pence’i rahvusliku julgeolekunõuniku Andrea Thompsoniga olid kõne all küberjulgeolek, koostöö digivaldkonnas ja olukord Ukrainas. Tauniti Venemaa tegevusi Ukrainas ja kinnitati Ukrainale toetust oma reformide elluviimisel.

Põhjamaade ja Balti riikide spiikrite visiidil Washingtoni osalesid Soome, Rootsi, Norra, Islandi, Eesti, Läti ja Leedu parlamentide esimehed.

Avafoto: Eiki Nestor (Riigikogu fotoarhiiv/Erik Peinar)
Allikas: Eesti Riigikogu

 

Riigikogus tähistati põhiseaduse referendumi 25. aastapäeva + VIDEO!

NordenBladet — Riigikogu istungisaalis tähistati täna (28.juuni) põhiseaduse rahvahääletuse 25. aastapäeva piduliku koosolekuga, kus võtsid sõna president Kersti Kaljulaid, Riigikogu aseesimees Enn Eesmaa ja Põhiseaduse Assamblee juhataja Tõnu Anton.

Riigikogu aseesimees Enn Eesmaa ütles, et Euroopas on ka selliseid riike, millel ei ole põhiseadust. „Need riigid, millel puudub põhiseadus ehk vundament kipuvad tavaliselt kreeni autoritaarse riigi või anarhia poole. Põhiseadus on see, mis annab riigile õige suuna. Mul on hea meel, et Eestil on põhiseadus, mida rahvas austab,“ ütles Eesmaa.

Põhiseaduse Assamblee juhataja Tõnu Anton ütles, et tema kergekäeliselt põhiseadust ei muudaks. „25 aastat on inimpõlv ja need asjad, mis on end õigustanud inimpõlve jooksul, on omandanud erilise väärtuse,“ selgitas Anton.

President Kersti Kaljulaid tegi Riigikogu ees sõnavõtu ja andis üle meened Põhiseaduse Assamblee liikmetele.

Pidulikul koosolekul etendati lühilavastust „Põhiseaduse ansambel.“

Rahvusooper Estonia noorte- ja Tallinna Ülikooli ühendatud meeskoor laulis Eesti hümni ning Karl August Hermanni ja Carl Eduard Malmi laulu ,,Isamaa“ dirigent Indrek Vijardi juhatusel.

Valges saalis esitleti põhiseaduse rahvahääletuse 25. aastapäevale pühendatud postmarki, mille kujundas Lembit Lõhmus.


Avafoto: Põhiseaduse referendumi 25. aastapäeva tähistamine Eesti Riigikogus (NordenBladet)
Allikas: Eesti Riigikogu

 

Tallinna Ülikoolis kaitstud doktoritöö uuris põlenud inimsäilmeid

NordenBladet — 19. juunil kaitses doktoritööd Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi doktorant Raili Allmäe, kes uuris rauaaegseid põletusmatuseid ja matusekombestikku. Eestis esmakordselt on doktoritöö uurimisallikaks põlenud inimsäilmed.

„Rauaajal oli Eestis valdav matmisviis põletusmatus, kuid põlenud inimsäilmeid on senini uuritud vähe. Seetõttu teame me suhteliselt vähe inimestest, kelle jaoks need matused korraldati: kui palju inimesi maeti ühte kalmesse, kas nad olid mehed, naised või lapsed, milline oli nende vanus surma hetkel jne,“ selgitas Allmäe uurimistöö unikaalsust. „Lisaks demograafilistele näitajatele annavad inimsäilmete uurimistulemused olulist teavet ka valitseva matusekombestiku kohta,“ lisas ta.

Autor sõnas, et doktoritöö tulemusena on saadud keskmise ja noorema rauaaja kogukondi iseloomustavaid demograafilisi näitajaid. „Need on oluline allikas rauaaegse majanduse ja asustuse uurimisel ja modelleerimisel tulevikus. Samuti teame põlenud luumaterjali uurimistulemuste põhjal rohkem piirkondlikest, kultuurilistest ja ajalistest erinevustest rauaaegsetes matusekommetes,“ selgitas Allmäe.

Doktoritöö pealkiri on „Iron Age Cremation Burials in South-Eastern and West Estonia. An Osteological Approach” (“Rauaaegsed põletusmatused Kagu- ja Lääne-Eestis. Osteoloogiline vaatenurk”). Doktoritöö juhendajad on Tallinna Ülikooli vanemteadur Marika Mägi ning Leiu Heapost. Oponendid Leedu Ajaloo Instituudi teadur Laurynas Kurila ning Läti Ülikooli vanemteadur Gunita Zari?a.

Doktoritöö on kättesaadav TLÜ Akadeemilise Raamatukogu keskkonnas ETERA.

 

Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Toimetulekutoetuse süsteem muutub paindlikumaks

NordenBladet — Valitsus kiitis 11. mai kabinetiarutelul heaks toimetulekutoetuse süsteemi muudatusettepanekud, millega julgustatakse toimetulekutoetuse saajaid töötama. Sotsiaalministeerium esitas Vabariigi Valitsusele ettepanekud, kuidas kaasata rohkem inimesi tööhõivesse.

„Töötamine aitab vaesust kõige paremini ennetada,“ ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. „Seetõttu on oluline julgustada toimetulekutoetuse saajaid töötama. Inimeste aktiivne kaasamine tööhõivesse on keskse tähtsusega ning tõhus ja jätkusuutlik viis võidelda vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu.“

Üks ettepanekutest on teha töötamise soodustamiseks erand neile, kes on viimastel kuudel saanud toimetulekutoetust ilma töist tulu omamata. Kui inimene läheb tööle, siis esimese kahe kuu jooksul tema töötasu tulevikus toimetulekutoetuse määramisel sissetulekute hulka ei arvestata. Seejärel arvestatakse järgmised neli kuud sissetulekute hulka inimese töötasust vaid 50%. „Tavaliselt on kõige raskem esimese sammu tegemine ja tööturule sisenemine. Sellega toetame tööhõives osalema neid toimetulekutoetuse saajaid, kes on töist tulu saamata juba mitmel järjestikusel kuul saanud toimetulekutoetust,” ütles minister Iva.

Teise ettepanekuna plaanitakse alates 2018. aastast tõsta toimetulekupiir 140 euroni kuus. Seni on toimetulekupiir üksi elavale inimesele ja perekonna esimesele liikmele olnud 130 eurot kuus.

Sotsiaalkaitseministri ettepanekul kiideti heaks ka teised toimetulekutoetuse süsteemi paindlikumaks muutmise ettepanekud – näiteks antakse kohalikule omavalitsusele suurem otsustusvabadus. Lisaks on ettepanek tõsta lastele kehtivat toimetulekupiiri. Kui seni oli perekonna iga alaealise liikme toimetulekupiir võrdne perekonna esimese liikme toimetulekupiiriga, siis muudatuste jõustudes kehtiks igale perekonna alaealisele liikmele 1,2-kordne toimetulekupiir ehk 2018. aastal 168 eurot kuus.

Lapsetoetus esimese ja teise lapse eest tõuseb 2018. aastal 55 euroni kuus ja 2019. aastal 60 euroni kuus. Kolmandale ja igale järgnevale lapsele makstava lapsetoetuse suurus on 100 eurot kuus. Käesoleva aasta 1. juulist lisandub täiendav lasterikka pere toetus, mis on 3-6-lapselistele peredele 300 eurot kuus ning seitsme ja enama lapsega peredele 400 eurot kuus. Toimetulekutoetuse muudatuste jõustudes arvestatakse toimetulekutoetuse määramisel lapsetoetused täies ulatuses perekonna sissetulekute hulka. Ühtlasi näeb programm ette alates 2018. aastast loobuda vajaduspõhisest peretoetusest.

Toimetulekutoetus on riigi rahaline abi, mille eesmärk on toetada iseseisvat toimetulekut ning leevendada inimeste ja perekondade materiaalset puudust. 2016. aastal maksti toimetulekutoetust 15 300 perele.

Sotsiaalministeeriumil paluti esitada sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu valitsusele esimesel võimalusel.

 

Allikas: Sotsiaalministeerium
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT