Esmaspäev, juuli 14, 2025

Soomes suurendatakse kiiruskaamerate rolli – nendega hakatakse tuvastama ka muid rikkumisi + Lisatud liiklusveamaksud!

NordenBladet — Tulevikus on Soomes kavas kiiruskaamerate abil lisaks kiiruseületamistele tuvastada ka muid rikkumisi nagu punase tulega ristmiku ületamine ja ilma turvavööta sõitmine.

Pikemas perspektiivis hakatakse kaamerate abil tuvastama kõiki rikkumisi. Üks km/h ületatud lubatud kiirust maksab 50 eurot, vahendab Helsingin Sanomat.

Vastavad sätted on sees uue liiklusseaduse eelnõus, mis läks parlamendis käesoleval nädalal menetlusse.

Kui parlament seaduse vastu võtab, on võimalik kiiruskaamerate abil tulevikus tuvastada kümneid rikkumisi.

Kui seni pidid kaamerad pildistama üles nii auto registrimärgi kui ka juhi näo, siis uues seaduses piisab ainult auto registrimärgist. Kui seni tehti kiiruse ületamise eest trahvi, siis uues seaduses on tegemist liiklusveamaksuga.

Politsei võib tulevikus saata maksuteate otse auto omanikule või kasutajale. Kui auto omanik maksu ei tunnista, peab ta tõestama, et polnud ise roolis. Tegemist on analoogse süsteemiga nagu praegu on parkimisveamaksude puhul.

Soome teedel on praegu 130 kiiruskaamerat, mis mõõdavad peaasjalikult kiirust. Kaameratega on Soomes kaetud 3000 kilomeetrit. Näiteks Prantsusmaal on kaameraid kasutusel ligi 5000 ja nendega on kaetud 65 000 kilomeetrit.

Tulevikus saab kaamerate abil kontrollida turvavööde kasutamist, punase tulega ristmikule sõitmist ning liiklusmärkidest kinni pidamist. Esialgu pole kavas kaameratega kontrollida mobiiltelefonide kasutamist.

Uusi võimalusi on nii palju, et olemasolevad kaamerad jäävad hätta. Kaameraid on tulevikus kavas täiustada näiteks näotuvastustehnoloogiaga. Lähiaastatel soetatakse juurde 150 uut kaamerat. Neis kasutatakse laser- ja radaritehnoloogiat.

Helsingisse on kavas üles panna kümneid uusi kaameraid, Turu kesklinna pannakse kümme uut kaamerat. Kaamerate eesmärk on vähendada politseinike füüsilist kohaolekut ning kontrolli automatiseerida. Kui automaatvalve end õigustab, on selle osakaalu kavas tulevikus suurendada.

Edaspidi on kavas hakata lisaks valvekaamerate abil kontrollimisele mõõtma autode keskmist kiirust kahe punkti vahel. Keskmist kiirust taheti juba korra mõõtma hakata 2008. aastal, kui kaamerad pandi välja Heinola ja Mikkeli vahelisele teelõigule. Seepeale vähenes autode keskmine kiirus, aga süsteem polnud veel piisavalt töökindel.

Teistkordselt katsetati keskmise kiiruse mõõtmist Rampere kaldatunnelis tänavusel aastal. Takistuseks sai siin praegu kehtiv seadus, mis nõuab juhi näo pildistamist ja mille tõttu on vaja panna üles kolm kaamerat.

Tulevikus piisab keskmise kiiruse mõõtmisel sellest, kui fikseeritakse auto registrinumber ja sõiduaeg kahe järjestikuse kaamera abil.

Nõnda saavad kaamerad tuvastada alla 20 km/h kiiruseületamisi. Üle 20 km/h kiiruse ületamisel, mille puhul on karistuseks rahatrahv, on jätkuvalt vaja näost pildi tegemist. Suuremaid kiiruseületamisi tuvastatakse tavaliste kiiruskaameratega.

Mõned liiklusveamaksud uue seaduse järgi:

200 eurot

Kiiruse ületamine 15-20 km/h

170 eurot

Kiiruse ületamine 10-15 km/h

Kiiruse ületamine 15-20 km/h teel, kus lubatud kiirus on üle 60 km/h

100 eurot

Autojuht takistab alarmsõiduki sõitu

Mootorkelguga teel sõitmine

Mopeedijuht ületab kiirust 10-15 km/h

Autojuht ületab kiirust 5-10 km/h

Autojuht sõidab punase tulega ristmikule

Autojuht ei kasuta suunatuld

Autojuht ei jälgi liiklusmärke

Autojuht sooritab kiirteel möödasõitu vales sõidureas

Autojuht ületab kiirust 10-15 km/h teel, kus lubatud kiirus on üle 60 km/h

Autoga sõidetakse tühikäigul

Autojuht kasutab sõidu ajal mobiiltelefoni ilma handsfree-süsteemita

70 eurot

Autojuht ületab kiirust 1-5 km/h

Mopeedijuht sõidab punase tulega ristmikule

Mopeedijuht ei kasuta suunatuld

Mopeedijuht ei jälgi liiklusmärke

Autojuht/reisija ei kasuta turvavööd

Autos pole lapse jaoks turvavööd või istet

50 eurot

Autojuht ületab kiirust 1-5 km/h teel, kus lubatud kiirus on üle 60 km/h

40 eurot

Mopeedijuht sõidab kiirteel

Jalgrattur sõidab punasega ristmikule

20 eurot

Jalakäija ületab punasega ristmikku

Jalakäija kõnnib kiirtee ääres

Jalakäia ei täida reguleerija korraldusi

 

 


Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Väike vääratus 1,2 miljardit maksnud Länsimetros – rongijuhtidele jäid jaamadesse vetsud tegemata

NordenBladet — Uus Länsimetro on ehitatud küll tuleviku automaatronge silmas pidades, aga praegu on ametis veel rongijuhid, kelle tarbeks pole lõppjaamades Matinkyläs ja Tapiolas tehtud tualettruume.

Tualettruumid on küll olemas, aga need asuvad mitusada meetrit eemal kaubanduskeskuste juures, kirjutab teenindusala ametiühinguleht Motiivi.

Rongijuhid on nurisenud ka uute M300-seeria metroorongide juhikabiini ventilatsiooni, ergonoomia ja tööturvalisuse pärast.

Puuduste põhjused on teada – algul oli metroo planeeritud täisautomaatsena, aga hiljem on juhtide kohad juurde tehtud. Sihtkohtades pole samadel põhjustel juhtide jaoks vetsusid.

Helsingi ühistranspordiettevõtte HKLi juht Ville Lehmuskoski ütles, et probleemid on teada ja nendega tegeletakse. Kokku tuleb muutused teha 20 rongis ja see ei sünni üleöö.

Vetsude tegemisega on raskem, sest selleks on vaja vett ja kanalisatsiooni. Probleemi ei lahendaks isegi see, kui teha jaama vetsud reisijate jaoks, sest rongide graafik on tihe ja lõppjaamades on juhtidel vetsus käia aega vaid 4 minutit. Nii nõuab ametiühing, et vahetused oleksid metroos lühemad, kuni kahe tunni pikkused. Siis oleks võimalus käia tualetis pärast vahetuse lõppemist.

Praegu on vahetuse pikkus kaks ja pool tundi. Tualetipausid on arvestatud nende järgi, kes harvemini vetsus käivad. Metroojuhid naljatavad, et nende peal testitakse põie vastupidavust. Pikad vahetused tulevad omakorda sellest, et metroos napib rongijuhte.

Lisaks juhtidele vajaksid vetsusid ka hooldetöötajad. Olukord paraneb, kui Länsimetro pikeneb veelgi lääne poole 2020ndatel aastatel.

Juhid kurdavad uute M300 rongide juhiistmete üle. Nüüd on otsustatud, et juhiistmed lähevad vahetusse, samuti vahetatakse välja uute Artic rongide juhiistmed. Nimelt arvestati istmete loomisel kõige lühemate ja pikemate juhtide arvamusega, aga jäeti ära kuulamata keskmise pikkusega juhid, keda on kõige rohkem.

HKL on rongijuhtidega nüüd kokku leppinud, et kellele uued M300 rongid ei sobi, ei pea nendega sõitma. Helsingi vanimad M100 rongid olid samuti algselt mõeldud automaatliikluse jaoks.

Ainult keskmised, M200-seeria metroorongid olid mõeldud koos juhiga sõitmise jaoks.

 


Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Mis on Soome sajandi liiklustegu? Kas teadsid, et helkur ja talverehvid on soomlaste leiutised?

NordenBladet — Soomes on parasjagu käimas sajandi liiklusteo valimine. Sõelal on muu hulgas helkur ja ja talverehvid, mis on soomlaste leiutised. Lisaks on valikus sellised soomlaste poolt kasutusele võetud asjad nagu kergliiklusteed, „Kui jood, ära sõida”-kampaania ja kiiver.

Helkurit hakati Soomes kasutama 1940-50ndatel aastatel. Selle leiutas soomlasest põllumees Arvi Lehti. Tema poeg Taisto täiendas valikut lumehelbe kujulise helkuriga, mille kujundas Kalervo Suomela ja mis sai Soomes väga populaarseks. Helkur sai ametliku standardi 1979. aastal ja see muutus Soomes pimedal ajal kohustuslikuks kolm aastat hiljem.

Maailma esimese talverehvi Kelirengas valmistas Soome Gummitehdas veoautodele 1934. aastal. Rehvide naastud on samuti soomlaste leiutis ja need võeti kasutusele 1930ndatel aastatel. Naastud muutusid levinuks 1960ndatel aastatel – esimesed naastude tootjad maailmas olid Soome firmad Kometa ja Tikka Spikes ning naastrehve hakkas maailmas esimesena valmistama Nokia. Talverehvid muutusid Soomes talvisel ajal kohustuslikuks 1977. aastal. Talverehvide kohustuslik kasutusaeg on detsembri algusest kuni veebruari lõpuni.

 

 


Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Soome häkatonile kogunes nädalavahetuseks ligi 1500 arvutihäkkerit ligi 100 riigist

NordenBladet — Soome kogunes nädalavahetuseks ligi 1500 arvutihäkkerit ligi 100 riigist, et osaleda Euroopas käesoleva aasta suurimal häkatonil.

Häkatoni korraldab Soome ettevõte Junction ja see on sündmus, kus maailma tipp-programmeerijad tulevad kokku ning võistlevad omavahel eri projektidega 20 000-eurose auhinna nimel. Nende sõit Soome makstakse kinni ning neist loodetakse täiendust Soome IT-firmadele, mis vajaksid kohe ligi 10 000 programmeerijat, vahendab Iltalehti.

Nõudlus on väga suur seetõttu, et maailm on viimaste aastatea muutunud üha digitaalsemaks ning koolitus ei jõua järgi. Samasugune puudus vaevab kõiki IT-ettevõtteid nii Euroopas kui USA-s. Programmeerijatega seotud ettevõtmisi on firmad nõus toetama väga suurte summadega.

Soome ettevõtmises osalejad on välja valitud 4000 kandidaadi hulgast ja 80 protsenti neist on avaldanud valmisolekut Soome tööle jääda. Soomes ollakse huvitatud eriti tipp-programeerijatest, keda teistest eristab suurem loovus. See tähendab oskust lahendada ülesandeid uutmoodi.

Häkaton toimus Aalto ülikooli ruumides Espoos Otaniemis. Üritust toetab ligi 60 ettevõtet. Kaasatud on sadu vabatahtlikke.

 


Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Tallinna Ülikoolis kaitstud doktoritöö uuris esimeste käsitulirelvade mõju Euroopa sõjakunstile

NordenBladet — 21. novembril kaitses doktoritööd Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi doktorant Jaak Mäll, kelle töö uuris ühte vähem tähelepanu pälvinud peatükki tulirelvade ajaloos: 14. sajandi lõpus kasutusele võetud varspüsside – esimeste käsitulirelvade – mõju Euroopa hiliskeskaegsele sõjakunstile.

Töö näitab, et juba kõige algelisemate käsitulirelvade kui sõjatehnilise innovatsiooni puhul oli tegemist olulise uuendusega, mis ületas kordades mehhaaniliste heite- ja käsirelvade ründeenergiat. See omakorda juhatas sisse suure muudatuse Euroopa sõjanduses – järkjärguliselt algas turvistest loobumine nende järjest langeva efektiivsuse tõttu selle uue ründeviisi ees.

„Kui sõjaajaloolaste hulgas valitseb küllaltki laialdane konsensus suurtükkide kasutuselevõtu murrangulisest mõjust kindlusarhitektuurile ja selle kaudu ka üldistele sõjapidamisviisidele, siis algeliste käsitulirelvade roll on jäänud pigem ebaselgeks,“ sõnas Jaak Mäll ja lisas, et tulirelvad on olulise tehnoloogilise innovatsioonina olulised ka tehnikaajaloo seisukohast. „Tegemist on esimeste jõumasinatega, kus kasulik kineetiline energia saavutatakse keemilise reaktsiooni tulemusena, mis teeb algelised tulirelvad auru- ja sisepõlemismootorite tehnoloogilisteks eelkäijateks,“ selgitas ta.

Käesoleva töö peamine uurimismeetod on eksperimentaalarheoloogia, mis uurib ajaloolisi ja eelajaloolisi tehnoloogiad neid rekonstrueerides ja läbiviidud katsete tulemusi dokumenteerides ja mõõtes. Seda meetodit kasutades uuritakse vanimat Eestis teada olevat tulirelva – Otepää varspüssi. „Uurimus käsitleb nimetatud eseme dateeringut ja ajaloolist konteksti, dokumenteerimist ja rekonstrueerimist, kirjeldab leiu rekonstruktsiooniga läbi viidud laskekatseid ning analüüsib katsete tulemuste põhjal algeliste käsitulirelvade taktikalisi omadusi,“ selgitas Mäll uurimise protsessi.

Töö uuenduslik pool on uurimise käigus välja töötatud teoreetilis-metodoloogiline ja protsessuaalne alus arheoloogiliste eksperimentide läbiviimiseks, mis põhineb filosoof Karl Popperi ja arheoloog Edward Harrise töödel. Tulemusena saadud metoodiline tööriist – arheoloogilise eksperimendi maatriks – võib edaspidi oluliselt hõlbustada arheoloogiliste eksperimentide planeerimist ja analüüsimist, andes selge ja põhjuslikke seoseid välja toova ülevaate uuritava protsessi olemusest ning võimaldades vajadusel protsessi osi eraldi vaadelda ja isegi viia läbi eel-eksperimente ainult mingi ühe hüpoteetilise faktori isoleeritud uurimiseks.

Doktoritöö pealkiri on “The Technology of Late Medieval European Hand-Held Firearms: The ‘Otepää Handgonne’. A Study In Experimental Archaeology” ja selle avalik kaitsmine toimus 21. novembril Tallinna Ülikoolis. Töö juhendaja on Tallinna Ülikooli vanemteadur Erki Russow, oponendid Londoni Ülikooli Kolledži (UCL) professor Marcos Martinón-Torres ning Michigani Tehnikaülikooli dotsent Steven A. Walton.

Doktoritöö täistekst on kättesaadav TLÜ Akadeemilise Raamatukogu keskkonnas ETERA.

 

Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT