Pühapäev, juuli 13, 2025

Kuberneri aia monumendi konkursile laekus 15 tööd

NordenBladet — Riigikogu Kantselei algatatud ideekonkursile Toompea lossi juures asuvasse Kuberneri aeda sobiva monumendi rajamiseks laekus tähtajaks 15 konkursitööd.

Täna kogunenud žürii tutvus esitatud võistlustöödega, valis esimehe ja leppis kokku edasises töökorralduses. Žürii tutvub laekunud konkursitöödega ja koguneb uuesti 13. detsembril.

Žürii esimeheks sai muinsuskaitse eritingimuste autor arhitektuuriajaloolane Mart Kalm. Üheksaliikmelisse žüriisse kuuluvad veel Riigikogu kultuurikomisjoni esimees Aadu Must, Eesti Kunstiakadeemia teadur Ingrid Ruudi, Tartu Ülikooli Eesti lähiajaloo professor Tõnu-Andrus Tannberg, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti linnadisainer Urmas Kaldaru, Eesti Kujurite Ühenduse skulptor Leena Kuutma, Eesti Kujurite Ühenduse skulptor Aili Vahtrapuu, maastikuarhitekt Kersti Lootus ja Riigikogu Kantselei esindajana kantselei majandusosakonna juhataja Argo Koppel.

„Kui tööd avasime, vaatas meile vastu rikkalik valik väga erinevaid lähenemisi,“ ütles žürii esimees Mart Kalm. „Esindatud olid paljud Eesti kujutamise klišeed: kaart, lõvid, mütoloogia, sinimustvalge, Linda ja Kalev,“ lausus Kalm, kelle hinnangul jäi puudu arhitektuursetest töödest. „Esmapilgul tundub, et tööde seas on rohkem parki sobituvat dekoratiivkunsti kui omariikluse õnnestunud mõtestamist.“

Konkursi auhinnafond on 20 000 eurot. Võidutöö auhind on 10 000, teise koha auhind 6000 ja kolmanda koha auhind 4000 eurot. Monumendi hinnanguline maksusmus on kuni 160 000 eurot. Võidutöö autoriga alustatakse projekteerimisläbirääkimisi, projekti lõplik maksumus selgub pärast projekteerimistingimuste kinnitamist.

Riigikogu Kantselei kuulutas monumendi ideekonkursi välja seoses Kuberneri aia renoveerimisega. Kui Kuberneri aia maastikuarhitektuuriline osa valmib kava kohaselt järgmisel aastal, siis monumendi eeldatav valmimisaeg on 2019. aastal.

Kuberneri aeda planeeriti juba 1935. aastal kuju, mida sinna aga enne sõda ei paigutatud. 1950. aastal avati seal Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu esimehe Johannes Lauristini graniitalusel portreebüst, mis umbes 1990. aastal eemaldati. Monumendi graniidist alus on siiani säilinud, kuid kuju asemel on sellel betoonvaas.

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 

Soome professor soovitab hakata roboteid maksustama

NordenBladet — Ettevõtted on asunud kõrgemate tööjõukulude vastu võitlema robotite suurema kasutamisega. Üks näide robotitest on isesõitvad autod. Nüüd soovitab Soome majandusprofessor hakata roboteid maksustama.

Vaasa ülikooli majandusprofessor Sami Vähämaa soovitab hakata roboteid ühel või teisel moel maksustama. Selle põhjuseks on tööjõumaksude laekumise vähenemine, vahendab Yle.

Robotite maksustamine võib osutuda vajalikuks, kuna 10-15 aasta pärast asendatakse 30-40 tööjõust robotitega ja millegagi tuleb tööjõumaksude osa katta.

Teiselt poolt aga võimaldavad robotid tõsta elatustaset ning luua uusi töökohti ja teenuseid. Mitte kunagi pole ajaloos olnud sellist asja, et uue tehnoloogia tulek toob kaasa massilise tööpuuduse, leiab majanduse uurimiskeskuse Etla teadusjuht Niku Hämäläinen.

Soomes näiteks maksustatakse roboteid juba praegu läbi ettevõtte tulumaksu ja dividendimaksu, samamoodi nagu kõiki muid investeeringuid. Nüüd on küsimus, kas tuleks kehtestada robotimaks ehk teatud tüüpi masinatele ja seadmetele eraldi maks. Tekib küsimus, mis on robot.

Robotimaks tuleks rahvusvaheliselt kooskõlastada, aga näiteks Lõuna-Koreas tahetakse selline maks esimesena maailmas aastavahetusel kehtestada. Professor Vähämaa hoiatab, et kui mingit maksu ei kehtestata, suureneb ebavõrdsus. See tähendab, et juba rikkad rikastuvad veelgi ning osa inimesi vajub päris põhja. Kasusaajad on need, kellele kuuluvad robotid.

Niku Hämäläinen leiab, et lühiajalises perspektiivis suurendavad robotid tõesti kihistumist. Ent tema sõnul pole lahendus tuluerinevuste vähendamiseks uue tehnoloogia maksustamine Soomes, mis sõltub ekspordist. Lahendus peaks olema maksusüsteemis, sotsiaalses turvalisuses ja koolituses. Soome peaks jätkuvalt olema uue tehnoloogia puhul esirinnas.

Soome kõrge elatustase ja kõrged sissetulekud on eelduseks, et Soomes kasutatakse tehnoloogiaid, mis tõstavad tootlikkust.

Roboteid kasutava ettevõtte ABB kogemus näitab, et robotitest on saanud inimestele meeldivad kaaslased, kes aitavad välja haiguste ajal ning suurendavad inimeste rahulolu töö juures.

 

 


Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Soome 100. aastapäeva tähistamine kulmineerub 5-6. detsembril

NordenBladet — Soome ametlik iseseisvuspäev on 6. detsembril, mil möödub 100 aastat iseseisva Soome riigi asutamisest. 100. aastapäeva sündmused kulmineeruvad aga 5-6. detsembril.

Teisipäeval, 5. detsembril kell 18 avatakse pidustused Helsingis Kauppatoril, kus lapsed ja noored heiskavad 100 Soome sinivalget lippu.

Ametliku aastapäeva, kolmapäeva, 6. detsembri õhtul 22 toimub Helisngi lõunasadamas suur ilutulestik. Ilutulestikku kannab otse üle Soome riigitelevisioon Yle ja seda on kõige parem jälgida Tähtitorninmäelt.

 

 


Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Kas teadsid, et uus Soome pass on folioskoop

NordenBladet — Uus Soome pass pole mitte tavaline pass, vaid folioskoop ehk mitmekihiline filmi vaatamise raamat.

Kui passi lehekülgi kiiresti näppude vahelt läbi lasta, siis on näha, kuidas põhjapõder jookseb.

Veendu selles ise:

thisisFINLAND on Twitter

RT @SoVeryFinnish: Dealing with foreigners’ envy of our amazing passports often gets tiresome. https://t.co/wYcAkQ6Gsv

 

 


Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Soome endine poptäht Annikki Tähti suri üksi ja unustatuna, oleks maetud nimetusse hauda

NordenBladet — Soome endine poptäht, laulja Annikki Tähti suri tänavu juunikuus 87-aastaselt üksi ja unustatuna. Tal polnud lähedasi ja oleks maetud äärepealt nimetusse hauda.

Tähti oli peres ainus laps, tema enda ema ja isa olid juba surnud. Tema abielu oli läbi saanud ja poeg oli samuti surnud. Tähti veetis oma viimased elupäevad vanadekodus, kus teda tunti nimega Aira Annikki Tiensuu. Isegi tema hooldajad ei teadnud, et tegemist oli endise kuulsa lauljaga, vahendab MTV.

Õnneks selgus naise taust veidi aega enne tema surma. Muidu oleks ta maha maetud omavalitsuse kulul ning sängitatud nimetusse hauda. Nüüd aga leidus inimesi, kes korraldasid tema matused ja paigaldasid hauakivi.

 

 


Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT