NordenBladet — Soomes on seoses tulude avaldamisega tulnud välja rida kurioosumeid. Näiteks see, et eksmiss teenis vähem kui töötuna tuntud mees.
Avalikustatud tuluaruannete järgi teenis töötu kirjanik Ossi Nyman möödunud 2016. aastal 10 008 eurot tulu ja maksis selle pealt 17 protsenti ehk 1748 eurot tulumaksu. 2012. aasta Soome missi Sara Chafaki tulu oli aga terve aasta jooksul kõigest 1276 eurot, vahendab Iltalehti.
Nyman kerkis avalikkuse tähelepanu orbiiti oktoobrikuus, kui ta teatas, et ei taha vastu võtta talle pakutavaid töökohti ning eelistab elada töötutoetustest.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Riigikogu keskkonnakomisjon analüüsis Eesti metsanduse arengukava aastani 2020. Keskkonnakomisjoni esimehe Rainer Vakra sõnul lähtutakse metsanduse arengukava täitmise viimase viie aasta aruande analüüsimisel senise tegutsemise tasakaalustatud ja läbimõeldud hindamisest.
„Metsanduspoliitika ei tohi lähtuda ainult majanduslikest eesmärkidest ja raiemahtudest vaid ka ökoloogilisest ja sotsiaalsest väärtusest, Eesti mets on osa meie vaimsest olemisest, meie loost ja identiteedist,“ ütles Vakra. Ta märkis, et pea pool Eesti metsast on riigi ehk Riigimetsa Majandamise Keskuse hallata. „Ja tuleb aru saada, et selle metsa omanikuks on kõik Eestimaa kodanikud ja meil kõigil on mitte ainult õigus, vaid lausa kohustus selle tuleviku osas kaasa rääkida,“ rõhutas Vakra.
Keskkonnakomisjoni tänasel istungil saadakse ülevaade metsanduse arengukavas 2020 seatud eesmärkide täitmisest, et tagada jätkusuutlik metsamajandus läbi metsade elujõulisuse säilimise, et oleks arvestatud selle tootlikkuse kõrval ka mitmekesisus ja loodushoid.
Eesti metsade pindala ja tagavara on aastakümneid suurenenud. Võttes arvesse ka raiemahte, on aastatel 2008-2016 meie metsa tagavara kaheksa aastaga kasvanud 10 protsendi võrra. Looduskaitse osas on range kaitse alla võetud 12 protsenti. Sellega soovitakse tagada kõikides metsatüüpides, kaasa arvatud laane ja salumetsades eeldused kõigi Eesti metsaliikide säilimiseks ja metsade elurikkuse kasvuks. Kokku on veerand ehk 24,6 protsenti meie metsamaast hoitud erinevate kaitserežiimidega, millest 12 protsenti range kaitse all ja 12,4 protsenti leebema kaitserežiimiga.
Kokkuvõtted näitavad, et investeeringuid metsa uuendamisse tehakse jätkuvalt peamiselt riigile kuuluvates metsades, erametsaomanike huvi ja teadlikkus metsade uuendamisse investeerida, on madalam. See võib kaasa tuua erametsade loodusliku uuenemise lehtpuuga ning metsaressursi tarbimisväärtuse vähenemise.
Eesti metsanduse arengukava aastani 2020 täitmise aruande analüüsimisele on kutsutud keskkonnaminister Siim Kiisler, asekantsler Marku Lamp ja Riigimetsa Majandamise Keskuse juhatuse esimees Aigar Kallas.
NordenBladet — Lisaks ühele Prismale Helsingis Kaari kaubakeskuses on novembrist mitu uut Prismat ööpäev läbi lahti. Kuni aasta lõpuni on lahti veel Itäkeskuse, Olari ja Kerava Prisma poed, vahendab Iltalehti.
Esialgu on eesmärk pakkuda inimestele paremat võimalust teha oma jõuluostusid. Sarnane jõulueelne 24-tunnine lahtiolekuaeg oli möödunud aastal Kaari Prismas. Pärast seda otsustati alates märtsist jätta Kaari Prisma ööpäev läbi avatuks.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Euroopa Liidu liikmesriikide parlamentide ja Euroopa Parlamendi poliitikud leidsid täna Tallinnas toimunud arutelul, et julgeoleku tagamisel ja ebaseadusliku rände tõkestamisel tuleb teha koostööd.
Euroopa Komisjoni julgeolekuvolinik Julian King nimetas valdkonna peamiste teemadena ühise julgeoleku liidu loomist, terrorismi ja radikaliseerumise tõkestamist, küberjulgeolekut ja küberkuritegevuse vastu võitlemist ning võitlust organiseeritud kuritegevuse ja rahapesuga.
King rääkis, et kõik need väljakutsed eeldavad tugevat koostöötahet ja infovahetust liikmesriikide vahel. Näiteks peaks inimeste reisiinfo ja biomeetrilised andmed olema politseinikele ja piirivalvuritele senisest paremini kättesaadavad. Samas rõhutas ta, et see ei tähenda privaatsuse kadumist ja julgeolekumeetmed peavad austama põhivabadusi.
Kingi hinnangul on liikmesriigid teinud edusamme terrorismi tõkestamisel, kuid kahtlemata on veel palju teha. „Selge see, et me ei suuda viia terroriohtu kunagi nullini, ent me saame koos seda riski tunduvalt vähendada,“ ütles ta.
King tõi esile ka virtuaalmaailmas toimuva radikaliseerumise. „Kui me koos pöörame tähelepanu radikaliseerumist propageerivale sisule, saab teenusepakkuja selle kiiresti maha võtta. Siiski peame pingutama, et selline sisu veebi ei jõuakski,“ ütles King.
Euroopa Liidu asjade komisjoni liikme Marianne Mikko sõnul andis julgeolekupaneeli arutelu tunnistust sellest, et Euroopa Liit on jõudnud ühise arusaamani küberjulgeoleku tähtsusest. „Loodetavasti võtavad rahvusparlamentide delegaadid endaga Tallinnast kaasa sõnumi, et ühise rindena küberohu vastu võideldes oleme murdumatud,“ lausus Mikko.
Euroopa Komisjoni rände ja siseasjade peadirektoraadi peadirektori asetäitja rände alal Simon Mordue toonitas, et tänu ühistele jõupingutustele on Euroopa Liitu saabuvate migrantide arv vähenenud ja välispiir paremini kaitstud, kuid koostööd tuleb jätkata veelgi intensiivsemalt. Tema sõnul vajab Euroopa ühtset ja tõhusat varjupaigasüsteemi. Samuti on vaja suurendada Euroopa piiriagentuuri Frontex rolli ja sellele antavat rahalist toetust.
Rände paneelis kõnelenud Malta Esindajatekoja välis- ja Euroopa asjade komisjoni liige Edward Zammit Lewis tõi välja, et rändekriisi leevendamiseks tuleb teha koostööd kolmandate riikidega ja sõlmida tagasivõtulepingud.
Soome parlamendi Euroopa asjadega tegeleva komisjoni esimees Anne-Mari Virolainen võrdles rändekriisi üleujutusega, kus tammid on ainult ajutised. Tema sõnul vajab Euroopa kaugeleulatuvaid lahendusi. Selleks tuleb tegeleda rändekriisi algpõhjustega. „Euroopa Liit asub Aafrika rannikust kõigest 14 kilomeetri kaugusel, seega on meie ühine huvi, et Aafrika riigid oleks stabiilsed ja seal valitseks heaolu,“ ütles Virolainen.
Arutelu modereerinud Jaak Madison märkis, et tõhus rändepoliitika hõlmab endast nii Euroopa Liidu siseseid tegevusi kui ka panustamist kolmandatesse riikidesse. Samas on tema sõnul jätkuvalt probleem kaitset mittevajavate isikute tagasisaatmise väike arv.
COSACi täiskogu istungi Eesti delegatsiooni kuulusid Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Toomas Vitsut ning liikmed Monika Haukanõmm, Marianne Mikko, Kalle Palling, Jaak Madison, Tiina Kangro ja Oudekki Loone.
Istungi järeldused ja kokkuvõtte leiab parleu2017.ee veebilehelt.
NordenBladet — Põletikuline soolehaigus ehk IBD (inflammatory bowel disease) on Soomes kiiresti tõusuteel ning sellest on saamas soomlaste uus rahvushaigus. Soomlaste hulgas on põletikuline soolehaigus üks levinumaid maailmas. Uusi haigusjuhte tuleb igal aastal juurde 2000 ringis. Kokku põeb seda haigust Soomes ligi 50 000 inimest, vahendab Iltalehti.
Haiguse põhjustajaks arvatakse olevat pärilik eelsoodumus, aga samuti keskkonnategurid, soolebakterite olukord ja toitumine.
Lisaks arvatakse üks haiguste põhjustajatest olevat D-vitamiini puudus, aga seni pole teada, kas see on haiguse põhjus või tagajärg.
IBD nagu ka paljud teised kroonilised haigused on nähtamatu haigus. Nähtamatu haigus võib aga hakata inimese elu mõjutama. IBD-ga kaasnevad kõrvalnähud nagu kõhulahtisus, valud ja väsimus.
Põletikulist soolehaigust põeb näiteks hokimängija Teemu Ramstedt.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
