Laupäev, juuli 12, 2025

Soomes läheb üha enam moodi üksi elamine

NordenBladet — Kui varem tähistasid inimesed kooselusid, siis nüüd läheb üha enam moodi üksi elamine ja üksiolemise tähistamine. Noor soomlanna tähistab üksiolemise 10. aastapäeva.

Üksikuks jäämine on ühiskonnas üha enam soositud ning inimene ei pea tingimata abielluma ja lapsi saama. Soomes abiellutakse aasta-aastalt üha vähem, vahendab Helsingin Sanomat.

Möödunud aastal sõlmiti Soomes 24 464 abielu, aga abieluranda sõudmine on iga aastaga vähenenud alates 2008. aastast.

Pulmad pole paarisuhtes ainus sündmus, mida tähistada. Lisaks on kihlumine, katsikud ja muud tähtpäevad, mis on seotud pere loomisega.

Ent ka üksiolemist saab tähistada. Näiteks 28-aastane Tampere naine Lilli Pukka tähistab tänavu üksiolemise 10. aastapäeva. See tähendab, et naine on elanud kogu oma täiskasvanuea üksi. Ta räägib, et on tutvunud inimesega, kellega tahab elu lõpuni koos elada ning miks mitte seda tähistada. Ta korraldab septembris omale Mina-peo, millega tähistab kümmet aastat kooselu iseendaga.

Soome rahvastikuliidu peresuhetekeskuse juhataja ja peresotsioloog Heli Vaaranen märgib, et üksielavate inimeste selline tegevus on arusaadav, kuna paaris elavatel inimestel on nii palju tähtpäevi. Tekib küsimus, miks peab üks osa inimesi sellisest võimalusest loobuma.

Soomes elab üha rohkem inimesi üksi või vahetab pidevalt partnerit. Üksiolemine on üha rohkem levinud ning paarisuhe ei tähenda enam tingimata abielu ja laste saamist.

Vaaraneni sõnul pole selles midagi imelikku, et üksi elavad inimesed tähistavad soolaleiba, sünnipäevi, tööalaseid saavutusi või kooli lõpetamist. Tavaliselt on üksikute inimeste tähistamised seotud nende isiklike saavutustega.

Lilli Pukka aga leiab, et tähistada võiks ka midagi muud peale saavutuste. Ta tahaks tähistada seda, on ennast oma elus leidnud ja on sellisena oma eluga rahul. Ta leiab, et kümme aastat on piisavalt pikk aeg, et tuttavaks saada oma elus kõige olulisema inimesega. Ta on jõudnud arusaamiseni, et tema identiteet ei pea olema seotud kellegi teisega ja ta ei pea end määratlema läbi abielulise suhte.

Üksiolemise tähistamine ongi mõeldud sellise eluviisi tunnustamiseks: üksik inimene ei pea olema õnnetu, kui kedagi enda kõrvale ei leia ning ta ei pea end määratlema läbi paarisuhte puudumise.

Eesmärk on tuua esile, et ka üksik inimene võib olla täiuslik ja rahul oma eluga ning tal ei pea seepärast olema midagi viga.

Üksielamise kohta on olemas ka termin – singlism. Üksielamist võidakse vaadata kui ülbust, aga Lilli Pukka kinnitab, et tema eesmärk pole abielus inimesi kuidagi naeruvääristada. Tema väitel on üksiolemine tema teadlik valik ning see ei tähenda, et ta ei võiks kunagi abielus elada. Nüüd aga leiab ta, et on aeg tähistada kooselu iseendaga.

Mina-peole on oodatud lähemad tuttavad, kelle hulgas on nii üksikuid kui paare. Kutsutud on pidanud seda väga vahvaks ideeks. Erilisi kingisoove Pukkal ei ole, ta on õnnelik, kui inimesed kohale tulevad. Soovi korral või annetada raha reisikassasse.

Pärast Mina-pidu kavatseb Pukka minna Mina-reisile. Sellise võimaluse pakkus oma blogis välja kujuteldavast elukaaslasest raamatu kirjutanud Henriikka Rönkkönen. Mina-reisiks peetakse sellist reisi, kuhu võib ja peabki minema üksi, et nautida parimat võimalikku seltskonda. Pukka soov on minna kas Ahvenanmaale Taffeli-tehasesse või Argentiina veinitallu.

 

 


Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Helsingis läheb bussisõit odavamaks

NordenBladet — Helsingis läheb ühistransport järgmisest aastast oluliselt odavamaks, kuna mobiilipileti hind lastakse sooduspileti tasemele ja öine juurdehindlus kaob ära. Samas tahetakse tõsta piletita sõidu eest makse senise 80 euro pealt 100 euro peale, vahendab Helsingin Sanomat.

Mobiilipileti hind langeb 2,9 eurolt 2,2 eurole. Helsingi piirkonna nn seutulippu hind langeb 5 euro pealt 4,2 eurole. Uued hinnad kehtivad alates 2018. aasta algusest.

Kuupiletite, sooduspiletite ja eelmüügist ostetud ühekordsete piletite hind ei muutu.

Öine juurdehindlus kaotatakse ära, kuna see ei toonud erilist tulu, kuna inimesed kasutasid kuupileteid. Samas kasutavad paljud inimesed ööbusse tööle sõitmiseks, mistõttu on nende kõrgem maksustamine ebaõiglane.

Kuupiletite kasutajatel kadus öine juurdehindlus juba 2013. aastal.

Mobiilipiletite kasutamine on hüppeliselt kasvanud ja see moodustab valdava osa piletite müügist 2020. aastaks. Kuupileti ostmine mobiili kaudu saab võimalikuks tuleva aasta keskel.

 

 


Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Soomest on saamas Euroopa suurim uraanitootja

NordenBladet — Seoses uraanivarude ammendumisega võib Soomest kujuneda Euroopa suurim uraanitootja. Soomes alustatakse uraani kaevandamisega Terrafame kaevanduses Põhja-Soomes Kainuu maakonnas Sotkamos, vahendab Yle.

Uraanitoodang pole küll suur, aga see aitab varustada Euroopa ettevõtteid uraaniga. Terrafame taotleb luba 250 tonni uraani tootmiseks aastas, kõigi Soome tuumaelektrijaamade nõudlus on 400 tonni aastas.

Sotkamo kaevanduse toodang ei läheks siiski otse Soome jaamadesse, vaid läbi rahvusvahelise vahendaja, kellega Terrafame sõlmib lepingu.

Terrafame maagist võib kujuneda Euroopa oma uraaniallikas 50-60 aastaks ja see omab tähtsust läbirääkimistel teiste tootjatega.

Uraani tootmist kavatsetakse alustada Soomes 2019. aasta lõpus.

Kaevandusest saadav pulbriline uraanoksiid ei kõlba kohe tuumaelektrijaamade kütuseks, vaid see tuleb kusagil ümber töödelda.

Lisaks Soomele toodetakse Euroopas mingil määral uraani veel vaid Tšehhi vabariigis ja Rumeenias. 2016. aastal toodeti Tšehhis kokku 138 tonni uraani. Planeeritavad uraanikaevandused on Euroopas veel Gröönimaal, Slovakkias ja Hispaanias.

Soome enda elektrist 27 protsenti tuleb praegu tuumajaamadest. Tulevikus kerkib tuumaenergia osakaal Soomes üle 40 protsendi.

 

 


Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

TTÜ rahvusvaheline teadusprojekt: ülikooli ja ettevõtte koostöö alustalaks on ühine väärtusbaas

NordenBladet — Aastatel 2012-2016 analüüsis rahvusvaheline teadlaste rühm Euroopa Liidu Horisont 2020 projekti „Crossing Boundaries: Knowledge and Technology Transfer and Innovation“ raames ülikoolides loodud teadmiste ettevõtluses kasutusele võtmise mõjutegureid.

Uurimisrühma kuulus lisaks Inglise, India, Portugali, Venemaa ja Eesti teadlastele ka Merle Küttim TTÜ majandusteaduskonna ärikorralduse instituudist. Hiljuti ilmus teadusajakirjas Technological Forecasting and Social Change projekti tulemusi kajastav artikkel „How to commercialise university-generated knowledge internationally? A comparative analysis of contingent institutional conditions“ (Kuidas kommertsialiseerida ülikoolis loodud teadmisi rahvusvaheliselt? Institutsionaalsete mõjutegurite võrdlev analüüs).

Ülikoolide oluline panus ühiskonda on nende teadus- ja arendusalane koostöö ettevõtetega. Koostöövorme on erinevaid, aga kõige üldisemalt võib vahet teha ühelt poolt ühisprojektidel, tellimustöödel, konsultatsioonidel ning teisalt kommertsialiseerimisel. Just viimast analüüsiti antud uurimisprojektis.

TTÜ majandusteaduskonna ärikorralduse instituudi teadur Merle Küttim: „Kommertsialiseerimine hõlmab leiutiste patenteerimist ja litsentseerimist ning spin-off ettevõtete loomist, mille puhul teadlased kasutavad ülikoolis loodud tehnoloogilisi lahendusi äritegevuses.“

Uurimisprojektis vaadeldi kaheksat ülikoolide ja ettevõtete rahvusvahelise koostöö juhtumit neljas riigis (Inglismaal, Indias, Portugalis ja Eestis). Ülikoolidest analüüsiti lisaks TTÜle veel Manchesteri ülikooli, Delhi tehnoloogiainstituudi ja Lissaboni ülikooli patentide litsentseerimist ja spin-off ettevõttete loomist. Analüüsiti ka erinevaid ülikooli ja ettevõtte koostöö katkemise tegureid.

Eduka teadmussiirde näitena saab tuua Manchesteri ülikooli, mille juurde loodud University of Manchester Intellectual Property (UMIP) haldab ülikooli intellektuaalomandit. Tähelepanu väärib, et patentide aktiivsed kasutajad on eelkõige nende riikide ettevõtted, kus intellektuaalomandi kuuluvus on väga täpselt reglementeeritud. Ülikoolide puhul, kus piisavalt aktiivset rahvusvahelise kommertsialiseerimise toetamist ei toimu, võivad selle tühimiku täita nn vahendajad, kes patente kokku ostavad.

Mõistagi on koostöö mõjutegurite osas ülikooli intellektuaalomandi edukakas rahvusvaheliseks kommertsialiseerimiseks vajalikud ühtne keeleruum ning seadusandlik raamistik (regulatsioon, mis välistab pettuse ning sätestab osapoolte õigused ja kohustused).
„Meie uurimusest järeldub, et kuigi ülikoolid ja ettevõtted on organisatsioonidena väga erinevad, aitavad rahvusvahelise koostöö õnnestumisele kaasa lisaks veel kolm tegurit: sarnane tegutsemisvaldkond, sarnased normid (mida toetab nt inimeste tööalane liikumine erinevate sektorite vahel) ning sarnane erialane taust“, sõnab Merle Küttim.

 

Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Naisteühenduse liikmed osalevad Islandil maailma naisjuhtide tippkohtumisel

NordenBladet — Riigikogu naisteühenduse esinaine Liisa Oviir ja aseesinaine Terje Trei osalevad Reykjavikis toimuval naisjuhtide tippkohtumisel, kus kõneldakse muu hulgas naisjuhtide mõjust poliitikale.

„Tšiili esimene naispresident Michelle Bachelet on öelnud: kui naine on liider, muudab see naist. Kui palju naisi on liidrid, muudab see poliitikat,“ lausus Liisa Oviir. Tema sõnul on Eesti ühiskond valmis poliitika muutuseks, mida näitab ka see, et möödunud aastal valiti esimest korda Eesti presidendiks naine.

Valmisolekust olulisem on Oviiri sõnul aga see, et poliitika muutust on vaja. „Eesti on Euroopa Liidu keskmisega võrreldes suurema soolise ebavõrdsusega riike. See aga takistab nii majanduse arengut kui ka ühiskondliku heaolu ja turvalisuse kasvu. Me oleme väike ühiskond ja meie edu võti on iga inimese tugevuse kasutamine ühiskonna hüvanguks, sõltumata tema soost,“ rõhutas Oviir.

Terje Trei toonitas, et poliitikasse suundunud naised vajavad tuge. „Naised said valimisõiguse alles sada aastat tagasi ja eks seegi näitab, et valdkond on naistele uus,“ lausus ta. Tippkohtumisele viidates lisas Trei, et sellised ülemaailmsed kogunemised peaksid andma naistele igas riigis märku, et tähtis on teha koostööd ja teineteist toetada.

Naispoliitikutest juhtide ülemaailmne tippkohtumine (WPL) toimub korraldajate sõnul Islandil, sest tule ja jää maa on suutnud tõestada, et sooline võrdõiguslikkus ei pea jääma teooriaks, vaid võib olla reaalsus. WPLi iga-aastasel tippkohtumisel on võimalus jagada tulemuslikke juhtimis-, seadusandluse- ja poliitikaalaseid kogemusi. Samuti võtta osa poliitilisest dialoogist, mis peegeldab naissoost otsustajate mõju ja vaatenurki.

Tippkohtumine algas üleeile ja kestab neljapäevani. Eile osales maailma naisjuhtide tippkohtumisel ka president Kersti Kaljulaid, kes kõneleb Eesti digivaldkonna eduloost.

 

Avafoto: Eesti President Kersti Kaljulaid (Twitter/@KerstiKaljulaid)
Allikas: Eesti Riigikogu