Islandi kõrgeim vulkaan Öræfajökull ärkab

detsember 1, 2017

NordenBladet – Öræfajökull, mida oma hävitava mineviku tõttu kutsutakse tihti ka “Tühermaa jääliustik”, on taas elama hakanud pärast 290 aasta pikkust uinumist. Liustik asub Kagu-Islandil ja on osa suurest Vatnajökulli liustikust. Vulkaani purse ei ole ohtlik ainult seetõttu, et hävitab laiaülatuslikult kõik enda ümber, vaid ohtlik on ka kuumus, mis sulatab mäe jäise tipu ning põhjustab suuri üleujutusi, vahendab IceNews.is.

Üleujutus jõuaks rannikuni umbes 20 minutiga, mis on äärmiselt väike aeg piirkonna elanike evakueerimiseks. Piirkonnas elavad mõned talupidajad, arvuliselt umbes 200 inimest, kuid olenevalt aastaajast võib viibida Islandi kaguosas Vatnajökulli rahvuspargi ümbruses regulaarselt ka 2000-3 000 turisti. Öræfajökullil on olnud kaks purset. Aastal 1362 toimus plahvatuslik purse, mis tekitas palju tefrat ning hävitas väikese küla. Ümbruskond, mida hiljem hakati nimetama Öræfi (‘tühi maa’), laastus jää sulamisest tingitud üleujutuse ning tefra tõttu ning jäi 40 aastaks inimtühjaks. Tegu on ühe tugevama teadaoleva vulkaanipurskega. Teine purse 1727–1728 oli palju nõrgem, aga seegi tegi kõvasti laastamistööd.

Kuni juunini sel aastal olid Öræfajökullis toimunud maavärinad haruldased. Sellest ajast alates on maavärinate esinemise sagedus üha kasvanud, murelikud teadlased on kohale toonud rohkem seadmeid vulkaani jälgimiseks. Novembri keskel näitasid seadmed suurenenud geotermilist aktiivsust, mis sulatab jääd.

Hetkel ei ole mingit märki peatsest vulkaanipurustusest ja teadlased leiavad, et enne vulkaanipurset suureneb maavärinate arv, nagu on varem olnud enne Eyjafjallajökulli purset. Purskeni jõudmine võib isegi aastaid aega võtta.

Sellest hoolimata jälgib Islandi meteoroloogiaamet ka Öræfajökullit ning Islandi kodanikukaitseorganid, teadlased ja politsei kiirustavad selle piirkonna evakueerimise kava väljatöötamisega. Töö selles osas käib aktiivselt. Piirkonna lennukood on kollane.

Öræfajökull on jääga kaetud vulkaan Islandi kaguosas Vatnajökulli rahvuspargis. Seda kattev jää on osa Vatnajökullist. Öræfajökull on ka vulkaani katva jäämassi nimi. Öræfajökull on suurim tegevvulkaan riigis ja suuruselt teine Euroopas. Kraatri läbimõõt on 5 km. Vulkaani lõunaosas asub selle kõrgeim tipp Hvannadalshnjúkur, mis on ühtlasi Islandi kõrgeim tipp (2110 m). 500–600 m sügavune kaldeera on jääga täidetud. Kaldeera seintes olevatest aukudest väljub kaheksa väiksemat liustikku.

Avafoto: Öræfajökull (YouTube)

Riik tõhustab võitlust HIV epideemia pidurdamiseks

Helena-Reet Ennet

detsember 1, 2017

NordenBladet — Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski esitab täna, üleilmsel AIDSi vastu võitlemise päeval, valitsusele kinnitamiseks sotsiaalministeeriumi ja Tervise Arengu Instituudi koostöös valminud riikliku HIV tegevuskava aastani 2025, millega riik plaanib astuda jõulisi samme HIV epideemia peatamiseks.

„AIDSi ohvrite mälestuspäev annab võimaluse teadvustada HIV epideemiat kui probleemi, mis vajab ühiskonnas laiemat kaasamõtlemist ja tähelepanu – Eesti on Euroopas kõige kõrgema HIV levimusega riik,“ ütles tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski. „Ühtlasi esitan just täna valitsusele uue HIV tegevuskava aastateks 2017-2025, milles seame ambitsioonika eesmärgi vähendada 2025. aastaks uute HIV juhtude võrreldes praegusega enam kui kaks korda,“ lisas minister.

Eestis on uusi HIV juhtusid 100 000 elaniku kohta 17, millega oleme Euroopa Liidus esikohal. 2016. aastal oli uusi juhtusid kokku 230. HIV tegevuskava eesmärk on viia uute juhtude arv Euroopa Liidu keskmisele tasemele ehk alla 100 juhu aastas. Tegevustes on kavas lähtuda ÜRO ning Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) seatud nn 90-90-90 eesmärkidest: 90% HIVi nakatunutest on teadlikud oma nakkusest, 90% HIVi diagnoosiga inimestest saab ravi ja 90% ravi saajatest on viiruskoormus alla määratava taseme. Valitsus hakkab uut tegevuskava arutama detsembris.

Sotsiaalministeerium on viimasel paaril aastal astunud tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski eestvedamisel HIVi leviku peatamiseks otsustavaid samme ning HIV tegevuskava on järgmine oluline samm selles reas. 2016. aastal eraldati HIVi ja narkomaania leviku ohjamisele suunatud teenustele täiendavalt 600 000 eurot ning 2017. aasta aprillis suurendati HIVi ennetuse rahastamist veel 500 000 euro võrra.

Selle rahaga on laiendatud HIV-positiivsetele ja narkosõltlastele suunatud ravi ja kahjude vähendamise teenuste kättesaadavust: alustatud on integreeritud ARV ja opioidsõltuvuse asendusravi pakkumist Ida-Virumaal, laiendatud statsionaarse sõltuvusravi võimalusi, samuti on parandatud HIV-positiivsetele suunatud juhtumikorraldusteenuse kättesaadavust. Lisaks on Eesti Infektsioonhaiguste Seltsi toel väljatöötamisel HIV ravijuhend. Aprillis valitsuse heakskiidu saanud riigieelarvestrateegia aastateks 2018-2021 näeb ette 5 miljonit eurot lisaks ka HIV/AIDS ravimitele.

„HIV levik sai alguse süstivate narkomaanide ringis, kuid aasta-aastalt on kasvanud HIVi nakatumine sugulisel teel ja vanemate inimeste seas ning kujutab seetõttu üha suuremat ohtu rahvatervisele laiemalt,“ ütles Ossinovski. „Samas teame, et meditsiiniliselt on võimalik HIVi levik peatada, kuna uued ravimid võimaldavad raviskeemi korrektsel järgimisel suruda viiruse alla niivõrd, et HIV enam ei levi. Seepärast peame pingutama, et üha rohkem inimesi jõuaksid testima, saaksid oma haigusest teadlikuks ning jõuaksid ravile.“

Kokku on epideemia algusest saadik Eestis HIV diagnoosi saanud 9492 inimest, kellest AIDS on diagnoositud 2017. aasta novembri seisuga 512 inimesel. 2017. aastal on oktoobri seisuga HIV diagnoosi saanud 193 inimest. Arstide hinnangul ei ole kuni 25% HIV nakkuse kandjatest oma diagnoosist teadlikud.

1. detsembril on iga-aastane üleilmne AIDS-i vastu võitlemise päev. Võitlust HIV ja AIDSiga sümboliseerib rahvusvaheliselt punane lint. Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel kuvatakse tänasel AIDSi ohvrite mälestuspäeval punane lint ministeeriumide ühishoone fassaadile.

Allikas: Sotsiaalministeerium
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Eelmisel aastal kolis Ahevenamaale rekordarv inimesi

Helena-Reet Ennet

detsember 1, 2017

NordenBladet – Möödunud aastal kolis autonoomsesse Soome ossa – Ahvenamaale – rohkem inimesi elama kui eales varem Põhjamaade ajaloos. On näha, et ülekaalukaimalt kolivad Ahvenamaale Rootsist ja Soomest pärit inimesed. Saarestiku statistikaamet teatab, et 2016. aastal oli Ahvenamaa saarestiku elanikkond umbes 30 000 inimest. Arvud näitavad, et 700 uut elanikku olid rootsi keelt kõnelevad inimesed, vahendab Yle.fi.

Selles Rootsi keelt kõnelevas kategoorias on võrdne kogus Soome rootslasi, rootsi põlisrahvaste esindajaid ja tagasipöörduvaid Ahvenamaa saartel sündinud inimesi. Suurima muutusega rühm on Rootsis sündinud uued Ahvenamaa elanikud.

Umbes 100 uustulnukat on soome keelt kõnelejad. Ainult viis protsenti praegustest saarte elanikest on hinnanguliselt pidanud emakeeleks soome keelt.

Üle 200 inimese neist, kes Ahvenamaale 2016. aastal tulid räägivad oma emakeelena midagi muud kui rootsi või soome keelt. Enamik neist inimestest tuleb väljaspoolt Põhjamaid.

Rootsi keel, mida Ahvenamaal räägitakse, on lähemal Rootsi Uppländska murdele kui Soome rootsi keelele, millel on oma eriline murre.

Ahvenamaa (soome keeles Ahvenanmaa, rootsi keeles Åland) on rohkem kui 6500 saarest koosnev saarestik Läänemeres, mis moodustab omavalitsusliku Ahvenamaa maakonna. Maakonna elanikkond on rootsikeelne ja ainus ametlik keel on rootsi keel. Suurim saar on Ahvenanmanner. Seda ümbritsevad väiksemad saared. Lõunasse jääb Ahvenameri, läände Ahvenanrauma ja põhja Põhjalaht. Idas on piir Ahvenamaa ja Turu saarestiku vahel tinglik. Ahvenamaa kuulub Soomele, välja arvatud osa Märketi saarest, ja on autonoomne. Ahvenamaal on oma seadusloome, kodakondsus ja postmargid.

Läänemeres Botnia lahe sissepääsu juures on Ahvenamaid moodustavate saarte rühm ainus põhikeelena rootsi keelt kõnelev piirkond Soomes. Ahvenamaal on alates 1920. aastast autonoomne demilitariseeritud staatus.

Saarestiku elatustase on praegu üks Soome kõrgemaid, kusjuures enamik saare ärivaldkondi moodustavad teenused. Laevandusest tuleneb ligikaudu 30 protsenti piirkonna SKPst.

Ahvenamaa erakond “Future of Åland“ (Tulevik – toim.) mis nõuab piirkonna sõltumatust Soomest, sai 2015. aasta valimistel 7,4 protsenti häältest ja Ahvenamaa iseseisvas parlamendis, Lagtingis, kaks kohta kolmekümnest.

Britt Lundberg, Ahvenamaa esindaja Põhjamaade Nõukogus, tekitas furoori kui andis mõista, et ei toeata islandi ja soome keelt nõukogu ametliku töökeelena. Kehtivad reeglid näevad ette, et volikogu kirjalikke küsimusi saab esitada ainult rootsi, norra või taani keeles.

Avafoto: Ahvenamaa (NordenBladet)

Iisraeli reisiblogi: Masada – juutide Rooma võimule vastuhakkamise üks kuulsamaid sümboleid

Helena-Reet Ennet

detsember 1, 2017

NordenBladet – Iisraeli vaatamisväärsustega tutvudes soovitan kindlasti külastada ka Masada´t – juutide jaoks vabaduse ja lootuse sümbolit. Kui eelmises blogis rääkisin lähemalt Qumranist (loe SIIT), siis täna teen juttu Masadast, mis on juutide Rooma võimule vastuhakkamise üks kuulsamaid sümboleid.

Masada asub Surnumere edelatipus ja on asundus 400 meetri kõrgusel kaljul, mille tipu mõõtmed on 550 korda 270 meetrit. Kindlustatud asunduse rajas esimesel sajandil enne meie aega Alexander Jannaeus. Selle vallutas kuningas Herodes ja rajas aastatel 37-31 enne meie aega mäele suure kindluse.

Masadasse on võimalik minna kahel moel. Kas varahommikul koos giidiga, tõustes mäkke mööda pikka käänulist jalgrada või nagu meie läksime: samuti giidiga, aga päeval ja kasutades mäkketõusuks spetsiaalset lifti. Meiega oli kaasas fantastiline giid Lilach Arad (Galey Kineret Tours), kes rääkis haaravalt lahti ajaloolised seigad, inimeste elu- olu ja hoonete ajaloo. Kindlasti soovitan mäkketõusule kaasa võtta minimaalselt kaks liitrit vett ja mitte minna mäkke ilma peakateteta – palavus on seal enneolematu!

Lisan paar sõna ka Masada ajaloo kohta. Aastal 67 meie aja järgi Sicariidid, kes olid Juudi mässajad, kukutasid Masada roomlastest garnisoni ja haarasid kindluse oma valdusse. Nendega ühinesid peale Teise Templi hävitamist 70. aastal m.a.j. ka Jeruusalemmast pärit mässulised. 73.aastal ründas kindlust Juudamaa roomlasest kuberner Lucius Flavius Silva Rooma leegioni Fretensis X eesotsas. Nad piirasid kindluse ümber ja ehitasid lääneseina vallutusrambi. Peale rambi valmimist ja kolmekuulist võitlust õnnestus roomlastel 16. aprillil 73. aastal kindlusemüürist läbi murda. Peale vallutust roomlased avastasid, et kindlus oli maha jäetud ja 960 kindluse elanikku: mehed, naised, lapsed olid sooritanud enesetapu. Ellu olid jäänud vaid kaks naist ja viis last.

Kindluses leidusid asukate eluruumid, söögiruumid ja pesemispiirkond. Mägedest oli kindlusealusesse koopasse ehitatud veekogumissüsteem. Istudes Masada sünagoogi varemetel mõtlesime nende ligi tuhande mässaja vaprusele, kes ohverdasid end võitluses Rooma ülemvõimu vastu. Tee mäe tippu oli üle kolmekümnekraadises kuumuses vaevaline, aga pingutust väärt, tundsin ennast otsekui oleksin ajas kaks tuhat aastat tagasi sattunud -sedavõrd hästi on kaljukindluse varemed säilinud. See koht on külastamist kindlasti väärt ning on märk sellest, et elu jätkub – aastasadu hiljem külastavad Masadat nii kohalikud kui välismaale kolinud juudid ning arvukad turistid üle maailma.

Tekst ja reisifotod: Helena-Reet Ennet

Marrakech, Maroko: Kuulus Majorelle aed ja Yves Saint Laurent + REISIFOTOD!

Helena-Reet Ennet

detsember 1, 2017

NordenBladet – Viielt kontinendilt pärit mitmekülgse taimekollektsiooniga Majorelle (botaanika)aed on turistidele avatud alates 1947. See aed on kuulus oma kaktusekollektsiooni, purskkaevude ja seal elutsevate enam kui 10 endeemilisest liigist lindude poolest.

Kõigile uudistajaile avatud Majorelle aia lõi Prantsuse kunstnik Jacques Majorelle – see kaunis eravaldus oli ta 40 aasta töö vili. 18 aastat pärast kunstniku surma ostsid valduse Yves Saint Laurent ja Pierre Berge. Nad taastasid selle eravaldusena.

Prantsuse moelooja Yves Saint Laurent (1 August 1936 – 1 June 2008) armastas väga Marokot ja Marrakech´i. Marrakechi kiindus ta koguni nii, et soovis oma viimaseks puhkepaigaks Jardin Majorelle’i parki, kus ta elas ja töötas koos oma abikaasa Pierre Bergega.

2017. aasta oktoobris avati Yves Saint Laurent’i tänaval Marrakech´is ka Yves Saint Laurent’i muuseum.