Reede, juuni 6, 2025

Kastelholmi loss Ahvenamaal + VIDEOD!

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet – Kastelholmi loss (rootsi: Kastelholms slott) on üks huvitavamaid vaatamisväärsusi Ahvenamaal. Lossi täpne vanus ei ole teada, kuid seda on tekstides mainitud juba 1388. a. Loss ehitati strateegilisse kohta, purjetamiseks sobiva lahe kaldale, kuid siiski kaugemale põhilistest laevateedest. Päris alguses oli loss igast küljest veega ümbritsetud ja Slottssundeti lahe järsud kaldad pakkusid head looduslikku kaitset.

Oma nüüdse kuju on loss saanud 13.–16. sajandil. Kastelholma oli 14. ja 15. sajandil Ahvenamaa iseseisva administratiivüksuse keskus ja seda valitses kuninga poolt ametisse määratud läänihärra. Kuningas Gustav Vasale meeldis Kastelholma nii väga, et ta elas ise 1556. a paar kuud lossis ja laskis ehitada ka kuningamõisa. Hiljem andis ta lossi oma nooremale pojale Johanile, kes muu hulgas pidas lossitornis vangis oma venda Erik XIV, tema abikaasat ja lapsi. 1634. a liideti Ahvenamaa maakond Turu maakonnaga ja Kastelholma kaotas oma tähtsuse. Loss sai kannatada suures tulekahjus 1745. a ning hakkas pärast seda kiiresti lagunema. Tulekahjust paremini säilinud põhjatiiba kasutati kuni 1930. aastateni viljahoidlana. 1980. aastatel hakati lossi restaureerima.

Tänapäeval on selles kaunilt restaureeritud lossis muuseum, mida huvilistel on võimalus külastada. Samas läheduses asuvad ka Jan Karlsgågeni vabaõhumuuseum, kus saab näha kuidas nägi välja Ahvenamaa talu 19. sajandil. Samuti on siin väike vanglamuuseum.

Kastelholmi linnus on rootslaste ehitatud keskaegne kivilinnus Soomes Ahvenamaal (rootsi Åland) Sundi kommuunis.

Ajalugu:
On arvatud, et linnuse võisid rajada ka taanlased nende ristiretkede ajal Soome XIII sajandi alguses.

XIV sajandi keskpaika on oletatud linnuse ehitusperioodi. Arvatakse, et linnus võis valmida 1384. Kindlat rajamisdaatumit ei ole teada.

1388 on linnust esmakordselt mainitud riiginõuniku ja droosti Bo Jonsson Gripi pärandvara inventariseerimisürikus.

1419 sai Bengt Pogwisch linnuse lääniksja pärast tema surma läks loss lesele Ida Königsmarckile ja nende poeg Otto Pogwischile.

1431–1437 oli Korsholmis linnusepealik ja käsutaja Erik Nilsson Puke, kes hiljem pantis linnuse 1000 kuldna eest Hans Kröpelinile.

1440, pärast Kröpelini surma võttis Rootsi riigihoidja ja hilisem kuningas Karl Knutsson Bonde linnuselääni oma valdusse.

1499–1500 oli Kastelholmi kastellaan ja läänimees rootsi sõjaväelane ja riiginõunik Knut Jönsson Posse, kes 25. märtsil 1500 seal ka suri.

1504–1505 oli linnusepealik Kuningas Gustav I Vasa isa Erik Johansson.

1507 panid taanlased linnuse põlema sõjategevuse käigus Sten Sture Noorema ja kuningas Hansu (Rootsis Johan II) vahel.

1510 vallutasid taanlased linnuse teist korda ja hoidsid seda oma kontrolli all kuni aastani 1521, kuni Gustav Vasa väed selle neilt tagasi võtsid.

1525. aastast pärinevas ürikus kirjeldatakse lossi, kui “võtit Rootsi”, rõhutades sellega linnuse tähtsust ligipääsul Stockholmile ja olulisust Rootsi kaitsesüsteemis. XV ja XVI sajandil oli lossi õitseaeg.

1530 külastas Gustav Vasa linnust esmakordselt ja tegi sellest oma jahilossi.

1556 andis Gustav Vasa Ahvenamaa ja Kastelholmi linnuse oma pojale, hertsog Johanile, kes seda ka mitu korda külastas.

1571. aastani hoidis siin rootsi kuningas Johann III koduarestis oma troonilt tõugatud venda Erik XIV. Siit viidi ta edasi Gripsholmi linnusesse Rootsis.

1598 ja 1599 rüüstati ja purustati linnust hilisema kuninga Karl IX poolt võimuhaaramisega kaasnenud vaenutegevuses. Linnuse olid enda valdusse võtnud Poola kuninga Zygmunt III Waza (Sigismundi) toetajad ja pannud sinna komandandiks katoliiklase Salomon Ille, kelle ja veel 6 tema kaaslase pea Karl IX hiljem maha raiuda lasi.

1603. aastani oli linnus Gustav Vasa lese Katarina Stenbocki valduses.

1616. ja 1622. aastal külastas linnust Rootsi kuningas Gustav II Adolf.

1619, pärast järjekordset tulekahju püüdis lääni viimane kuberner Stellan Otto von Mörner lossi kaasaegsema ja esinduslikumana välja ehitada, kuid sllest ei tulnud midagi välja, sest Ahvenamaa liideti 1634 Soome Turu ja Pori läänidega, ning Korsholm kaotas oma administratiivse tähenduse.

1631. aastaks parandati eelneva sõjategevusega kaasnenud kahjustused.

1745 põles vana linnus täielikult maha.

1770ndatel ehitati see varemetest jälle uuest üles vanglaks. Remontimisel lammutati rohkem purustatud müüriosi.

XIX sajandi lõpus hakati mõtlema linnusevaremete säilitamisele ja restaureerimisele.

1982. ja 2001. aastal taastati linnust põhjalikult.

Aadress: 5 Tosarbyvägen, Kastelholm 22520, Åland Islands

Avafoto: NordenBladet
Rohkem infot Ahvenamaa kohta loe SIIT

Vaatamisväärsused Ahvenamaal – 10 huvitavat objekti

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet  – Ahvenamaa (soome keeles Ahvenanmaa, rootsi keeles Åland) on rohkem kui 6500 saarest koosnev saarestik Läänemeres, mis moodustab omavalitsusliku Ahvenamaa maakonna. Maakonna elanikkond on rootsikeelne ja ainus ametlik keel on rootsi keel. Ahvenamaa kuulub Soomele, välja arvatud osa Märketi saarest, ja on autonoomne. Ahvenamaal on oma seadusloome, kodakondsus ja postmargid. Suurim saar on Ahvenanmanner. Seda ümbritsevad väiksemad saared. Lõunasse jääb Ahvenameri, läände Ahvenanrauma ja põhja Põhjalaht. Idas on piir Ahvenamaa ja Turu saarestiku vahel tinglik.

Tihti napib aga reisidel aega ja tuleb otsustada, mida võtta, mida jätta. Toome teie jaoks välja 10 huvitavat objekti, mida sellel imelisel saarel kindlasti külastada tasub. Alustame Mariehamnist.

Badhusberget, Mariehamn
Kauneim vaade kogu Mariehamnile avaneb linna vana veetorni juurest Badhusbergetilt. Künka otsa pääseb ka autoga. Siit ülevalt näete nii sillerdavat vett, kesklinna vanu villasid, kirikut kui reisisadamat ja purjelaeva Pommern. Vaateplatvorm asub Mariehamni lääneküljel, üsna reisisadama läheduses.

Muuseumlaev Pommern
Unikaalne üle saja aasta vanune neljamastiline parklaev, mis on säilinud oma esialgsel kujul. Kahe maailmasõja vahelisel ajal oli Pommern üks Gustaf Eriksonile kuulunud suurtest purjelaevadest. See ahvenamaine reeder oli omal ajal maailma suurima purjelaevastiku omanik. Laeva tekkidel on näitused, samuti saab vaadata dokumentaalfilmi Pommernist. Muuseumlaeva kõrval asub ka Ahvenamaa Meremuuseum, kus võib lisaks kõigele muule näha ka tõelist mereröövlilippu.

Pommern (esialgse nimega Mneme; ehitatud 1903. aastal Šotimaal) on neljamastiline purje- ja muuseumlaev, mida peetakse Ahvenamaa üheks sümboliks. Laev seisab Ahvenamaa Läänesadamas ja on avatud külastajatele oma esialgsel kujul. Laev ehitati 1903. aastal Šotimaal kaubalaevaks. Temaga toodi Lõuna-Aafrikast salpeetrit, hiljem veeti Austraaliast vilja Inglismaale ja Iirimaale ning puitu Soomest ja Lõuna-Aafrikast Austraaliasse. Laevale mahtus 49 000 viljakotti. 1923. aastal ostis Kreekalt laeva kapten Gustav Erikson ja see toodi Ahvenamaale. 1939. aastal tegi Pommern viimase merereisi. Teisest maailmasõjast alates on laev seisnud Maarianhamina sadamas. 1952. aastal kinkisid Eriksoni pärijad laeva linnale, mis laeva restaureeris.

Finströmi kirik
Finströmi keskaegne kirik asub Ahvenamaa põhisaare südames, 5 km kaugusel Godbyst. Kiriku kaitsepühakuks on püha Miikael. Säilinud on keskaegsed freskod, mis reformatsiooni ajal üle lubjati ja nüüdseks taas lubja alt välja puhastatud on. Väga väärtuslikud keskaegsed pühakute puuskulptuurid. Kaunis kirikuaed ja ümbrus.

Borgboda
Küla Saltvikis. Ida majake: saate tasuta tutvuda Ida Janssoni veidi kurva eluloo ja tema vabadikumajaga. Vastutasuks kastke pelargooniume! Viikingilinnus: Borgboda on suurim Ahvenamaa 6 viikingilinnusest. Tee üles mäkke on ääristatud põnevate puuskulptuuridega, mis on inspireeritud viikingite mütoloogiast. Linnusest enesest on säilinud vaid müüri vundament. Ilus vaade mäe otsast! Puuskulptuurid näitavad teed vaateplatsile.

Getabergen – Geta mäed
Ahvenamaal on kaks suuremat mäge, need on Orrdals klint ja Geta mägi. Orrdals klint on Ahvenamaa kõrgeim mägi, 128 m üle merepinna. Mäelt avanev imeilus vaade peasaart ümbritsevatele tillukestele saartele korvab mäkketõusu raskuse. Aga Geta mägi on Ahvenamaa kõrguselt teine mägi, 99 m üle merepinna.  Väga selge ilmaga võib isegi Rootsi rannikut näha. Vaatetorn, minigolf, kohvik, väga hea restoran, kämpingumajad. Lisaks matkarada, mis viib mööda kivikülvist ja Getagrottan koopast. Jälgige hoolega märgistust kaljudel, et mitte ära eksida!

Bomarsundi kindluse varemed
19. sajandi esimesel poolel Vene tsaaririigi poolt rajatud kindlus, mis purustati Krimmi sõja käigus aastal 1854. Peakindlusel on kärjemustriline punasest graniidist välismüür. Autoga pääseb ligi kahele mäe otsas asuvale kaitsetorni varemele, kust avaneb jällegi võrratu vaade – Djävulsberget ning Notvikstornet. Loe lisaks artiklit Bomarsundist. Rohkem infot ja videosid ning arvutiga taastatud kindluse illustratsiooni näete SIIT.

Kastelholm
Kastelholm on peamine Ahvenamaa turismiobjekt, kuna siia on koondunud mitu enamkülastatavat vaatamisväärsust. Kastelholmi loss on ainuke keskaegne loss Ahvenamaal. See on vaid osaliselt taastatud. Lossi kõrval saab tasuta külastada Jan Karlsgårdeni vabaõhumuuseumi, mis tutvustab 19. sajandi talukultuuri Ahvenamaal. Lisaks veel vanglamuuseum Vita Björn. Vanas arestimajas saab tutvuda sellega, kuidas vangikongid on erinevatel aegadel Soomes välja näinud. Rohkem infot ja videosid Kastelholmi kohta leiate SIIT.

Färjsundet
Godby lähedal asuv Färjsundet on üks ilusaima vaatega koht Ahvenamaal. Siin on läbi graniidikalju lõhatud teetunnel. Maantee sööstab tunnelist otse kõrgele sillale, aga tunneli kohal avaral kaljumäel on kohvik ja vaatetorn. Färjsundeti sild ühendab omavahel Finströmi ja Saltviki valla.

Käringsund
Käringsund (šärringsund) on kaunis mereäärne küla saare läänepoolseimas vallas Eckerös. Ulukisafari on elamus kogu perele. 45 minuti jooksul saab näha erinevaid hirveliike, metssigu ja jaanalinde. Soovitame soojalt! Küla vanad paadikuurid ja paadisild ning selle kõrval asuv jahtide looduslik sadam on sisemist rahu tekitav vaatepilt. Külas asub sobivalt ka jahindus- ja kalandusmuuseum.

Reis saarestikus
Olles juba kord Ahvenamaal, ei tohi mööda lasta võimalust tutvuda tõelise saarestikumiljööga. Sinna viivad teid saarestikupraamid. Üks metsikuma loodusega piirkondi ja paljude lemmik on Ahvenamaa kagunurgas asuv Kökar (šöökar). Hamnö saarele rajasid frantsiskaani mungad 15. sajandil kloostri. Kloostri kabeli varemed asuvad praeguse 18. sajandist pärit kiriku kõrval. Kui aega napib, võib Ahvenamaa põhisaarelt praamiga Föglö saarele sõita ja veeta paar tundi või enam Degerbys. Sinna on praamide sõidugraafik tihe ning ülesõit kestab vaid 25 minutit.

Vaata ka:
Shopping: Kunst ja käsitöö Ahvenamaal + FOTOD & AADRESSID

Avafoto: NordenBladet
Rohkem infot Ahvenamaa kohta leiate SIIT

Gröönimaa – maailma suurim saar + LISATUD VIDEOD!

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet – Gröönimaa on maailma suurim saar, mis asub Põhja- Ameerika ja Euroopa vahel. Geograafiliselt kuulub see saar Põhja-Ameerikasse, aga poliitiliselt ja ajalooliselt pigem Euroopasse. Ülejäänud põhjapoolkera maadest erineb Gröönimaa selle poolest, et on siiani kaetud peaaegu täielikult mandrijääga. Seal on endiselt jääaeg, mis mujal põhjalas lõppes juba ligi 10 000 aastat tagasi.

Geograafia
Gröönimaa pindala on 2 166 086 km². Sellest vaid 400 000 km² on jäävaba, ülejäänud 1 800 000 on kaetud mandrijääga, mille suurim paksus ulatub 3500 meetrini. Gröönimaal on arvestuslikult 2 700 000 km³ jääd ja see moodustab 9 % kogu maakera magevee varudest. Jää on oma raskusega vajutanud maapinda 800 meetri võrra allapoole, mistõttu maapind vajunud merepinnast 300 meetri võrra madalamale.

Gröönimaa kõige lõunapoolsem punkt, Nunap Isua (Kap Farvel), asub laiuskraadil 59° 47´ , mis asub peaaegu samal laiusel kui Tallinn. Vaid 730 kilomeetrit Põhjapoolusest asuv Kap Morris Jesup (83° 39´ ) on saare kõige põhjapoolsem punkt. Muudest Gröönimaa strateegilistest mõõtudest tuleks ära mainida, et suurim pikkus põhja-lõunasuunas on 2670 km ja suurim laius ida-lääne suunal on 1200 km. Saare kõrgeimad mäed asuvad idarannikul Gunnbj¸rns Fjeld (3693 m) ja Mont Forel (3360 m).

Ilmastik
Gröönimaa ilmastiku muudab arktiliseks sisemaa mandrijää. See tähendab, et ka soojematel suvekuudel jäävad keskmised õhutemperatuurid +10ºC allapoole. Põhja-Gröönimaal valitseb kõrgrõhkkond ja seetõttu on sademete hulk üsna vähene. Lõuna-Gröönimaal on valitsevaks madalrõhkkond, mis põhjustab sademete suure hulga aastaringselt. Keskmised õhutemperatuurid suvel on lõunas +7ºC ja põhjas umbes 3ºC ja talvekuudel lõunas -4ºC ja põhjas -24ºC.

Idaranniku tingimusi mõjutab oluliselt Ida-Gröönimaa merehoovus, mis toob jahedat vett ja suuri jäämägesid pooluse aladelt mööda rannikut lõunasse. See põhjustab ka suuri takistusi mereliiklusele. Samad probleemid on ka Lõuna-Gröönimaal, aga läänerannikul on tänu soojema veega Lääne Gröönimaa hoovusele meri avatud ja laevatatav peaegu aastaringselt. Disko lahest põhjapoole meri on jäävaba vaid suvekuudel, mid enam põhjapoole, seda lühemaks jäävaba aeg jääb.

Loomastik
Kõikjal Gröönimaa jäävabadel aladel leidub elu. Maismaaimetajaid on Gröönimaal 9 liiki: hunt, põhjapõder, kärp, ahm, lemming, jänes, jääkaru,jne. Lisaks neile võib Lõuna-Gröönimaal kokku joosta ära karanud metsistunud lammastega. Vees elavaid imetajaid on 21 liiki: 15 vaalalist ja 6 liiki hülgeid. Gröönimaal on märgatud 235 erinevat linnuliiki, kellest ca. 60 pesitseb gröönimaal ja ligi 30 talvitub seal. Gröönimaa vetes ujub umbes 225 kalaliiki, osa järvedes ja jõgedes, osa meres. Piisavalt on ka erinevaid putukaliike.

Taimestik
Nii nagu loomi, leidub ka taimi kõikjail jäävabadel aladel. Taimestik on kidur ja kasvab aeglaselt. Vaatamata tehtud pingutustele leidub puid vaid mõnes üksikus soojemas kohas Lõuna-Gröönimaal. Ka vili ei jõua neis arktilistes tingimustes valmida. Peamiselt koosneb taimestik madalast tundra- ja kaljutaimestikust nagu samblad, samblikud, kanarbikud, sõnajalad, kellukad, orhideed jne.

Rahvastik
Gröönimaal elab umbes 56 000 inimest. Asustustihedus on 0.026 elanikku ruutkilomeetrile, 0.14 kui sisemaa mandrijääd ei arvestata. 88.8% rahvastikust on sündinud Gröönimaal, ülejäänud on valdavalt pärit Taanist.

45 000 inimest elab linnades. Ülekaalukalt suurim linn on pealinn Nuuk, kus elab ligi 13 000 elanikku. Üle 3000 asukaga asulad on veel : Qaqortoq, Maniitsoq, Sisimiut, Aasiaat ja Ilulissat. Linnadest väljas elavad 12 000 elanikku asustavad 59 pisikest küla, või elavad lamba või põhjapõdra farmides, ilma- ja uurimisjaamades, või lennuväljadel. 70-ndatest alates üsna suur hulk elanikke on siirdunud küladest linnadesse, samas on suur sündivus külades hoidnud rahvaarvu neis samal tasemel.

Vaata ülevaadet Nuukist – Gröönimaa suurimast linnast:

Ajalugu
Esimesed asukad tulid Gröönimaale läänest üle jäätunud Davise väina umbes 4500 aastat tagasi. Saabusid ja lahkusid. Sama kordus veel neljal korral järgmise kolme tuhande aasta jooksul ja nii olid Idependence-, Saqqaq- ja Dorset- kultuurid jätnud oma jäljed praeguseaja arheoloogidele kaevamiseks.

Lõpuks, umbes aastal 1000 saabus läänest Thule-rahvas, kes seekord purjetas üle avamere. Nad asustasid suure osa Gröönimaast ja jõudsid isegi idarannikule. Suurt osa Gröönimaa praegusest rahvastikust peetakse Thule-rahva järeltulijaiks.

Samaaegselt jõudis Gröönimaale veel teinegi seltskond maadeavastajaid. Nimelt viiking Erik Punane, kes oli maalt välja saadetud, purjetas koos oma kaaskonnaga 985 aastal Skandinaaviast läbi Islandi Gröönimaale. Erik Punane on mees, kellelt Gröönimaa sai oma nime.

Esimesed Gröönimaa ületused
Kohalikud eskimod ei üritanudki sisemaad uurida, nende arvates elasid seal pahad hinged. Eurooplased olid need, kes lootsid sisemaal leida seninägemata rikkusi.

Aastal 1728 saadeti Taanist Claus Paarss Gröönimaad ületama “maksku mis maksab” ja samas oli tema ülesanne ka otsida võimalikke rikkusi. Esimene retk lõppes juba paari tunni pärast, kui ta oma hobustega hiiglasliku jääprao äärele saabus. Järgmine aasta ta üritas uuesti, kuid kuna 3 päeva jooksul ei näinud ta muud kui ainult tühjust, siis pööras ta tagasi.

Nädalase retke sisemaale tegi ka kohalik kaupmees Lars Dalager aastal 1751, kuid kehva varustuse ja halva ilma tõttu pööras ta samuti tagasi.

Kuna rikkusi ei leitud ei tundnud liustiku ületamise vastu järgmised 100 aastat keegi huvi. Pärast seda üritasid uuesti nii taanlased, rootslased kui norralased ja ka koos eskimodega ning ka ameeriklane R.E. Peary (hilisem põhjapooluse esmavallutaja), kuid keegi ei jõudnud kaugemale kui paarsada kilomeetrit rannikust. Lõpuks 1888 aasta suve lõpul õnnestus norralasel Fridtjof Nansenil koos oma 5 liikmelise rühmaga jääliustik ületada.

Vaata ka:

Avafoto: Gröönimaa, NordenBladet
Rohkem infot Gröönimaa kohta leiate SIIT

Kiirjuhend Soome elama asujale: töötaja, ettevõtja ja õppuri elamisload

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet – Kui oled töötaja, ettevõtja või õppur, leiad nendelt siit NordenBladet´i lehtedelt sinu elusituatsioonile vastavat teavet Soome elamislubade kohta.

Töötaja või ettevõtja
Kui oled mõne Põhjamaa riigi, EL-i riigi, EMP riigi või Šveitsi kodanik ja tuled Soome tööle, ei vaja sa elamisluba. Kui oled mõne teise riigi kodanik, vajad elamisluba töötamiseks. Kui oled juba mõnel muul alusel Soomes, võib sul olla töötamisõigus isegi juhul, kui sa ei ole taotlenud elamisluba töötamiseks. Sõltumata sellest, millise riigi kodanik oled, võid teatud juhtudel töötada Soomes elamisloata.

Soomes võib ettevõtte luua igaüks, kellel on alaline elukoht mõnes Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) riigis. Kui oled mõne Põhjamaa kodanik, võid Soomes vabalt tegeleda ettevõtlusega või tegutseda füüsilisest isikust ettevõtjana. Sul tuleb vaid registreeruda magistraadis (maistraatti).

Kui oled mõne EL-i või EMP riigi või Šveitsi kodanik, võid Soomes vabalt tegeleda ettevõtlusega või tegutseda füüsilisest isikust ettevõtjana. Sa ei vaja elamisluba.

Kui sa ei ole ühegi Euroopa Liidu liikmesriigi, EMP riigi või Šveitsi kodanik, vajad Soomes ettevõtlusega tegelemiseks ettevõtja elamisluba (elinkeinonharjoittajan oleskelulupa).

Töötaja või ettevõtja elamisloa pikendamine:
Taotle elamisloa pikendamist veebis teenusekeskkonna Enter Finland või Immigratsiooniameti teeninduspunkti kaudu. Tee avaldus enne kui su eelmine elamisluba lõppeb.

Sotsiaalne kaitse:
Kui tuled Soome tööle EL-i territooriumilt või mõnest EMP riigist või Šveitsist, hakkad üldjuhul kuuluma osaliselt Soome sotsiaalse kaitse alla ka siis, kui sul on lühiajaline tööleping.

Kui tuled Soome tööle mujalt kui EL-i või EMP territooriumilt või Šveitsist, mõjutavad sinu sotsiaalset kaitset järgmised asjaolud:

a) töösuhte kestus
b) kust riigist Soome elama asud

Suur osa Kela toetustest on sellised, et sul tekib neile õigus vaid juhul, kui asud alaliselt Soome elama. Lisaks peavad olema täidetud muud toetuse saamise eeldused sarnaselt teiste Soomes elavate isikutega. Kui sa ei asu alaliselt Soome elama, on sul teatud olukordades siiski võimalus kuuluda töötamise ajal osaliselt Soome sotsiaalse kaitse alla. Tingimuseks on, et sul on piisav tööaeg ja töötasu. Kui oled Soomes tööl, tasub sul astuda soome töötukassa liikmeks. Kui oled töötukassa liige, võid saada palgapõhist töötushüvitist, siis kui töötuks jääd.

Töötaja ja ettevõtja tervishoid:
Kui oled tulnud Soome tööle, on sul sageli õigus kasutada Soome avalikke tervishoiuteenuseid. See sõltub sinu töölepingu kestvusest ja iseloomust ning sellest, kust riigist oled Soome tulnud. Võid taotleda, et Kela selgitaks välja, kas sul on õigus saada avalikke tervishoiuteenuseid. Tööandjatel on Soomes kohustus kanda töötajate ennetava tervishoiu kulud. Ettevõtja võib soovi korral organiseerida iseendale töötervishoiuteenused. Ettevõtjal ei ole seega kohustust organiseerida iseendale töötervishoiuteenuseid. Küll aga on ettevõtja kohustatud organiseerima töötervishoiuteenused tema teenistuses olevatele töötajatele. Töötervishoiu teenuseid on võimalik organiseerida kohaliku tervisekeskuse või näiteks erakliiniku kaudu.

Soome õppima asumine – Vahetus(üli)õpilased
Võid tulla Soome vahetus(üli)õpilaseks. Õpid Soomes tavaliselt poolt aastat või aasta. Vahetus(üli)õpilaseks saab minna erinevate programmide kaudu. Vahetus(üli)õpilaste kohti pakuvad näiteks Erasmus, Nordplus, FIRST ja Fulbright. Võid ka iseseisvalt minna vahetus(üli)õpilaseks.

Kui soovid tulla vahetus(üli)õpilasena Soome, pöördu oma õppeasutuse rahvusvaheliste suhete osakonda või näiteks õppebüroosse.

Kui tuled Soome õppima, siis veendu, et sul on olemas kõik alljärgnev:
– elamisluba
– kindlustus
– raha
– õppekoht
– korter

Kui oled mõne Põhjamaa riigi, EL-i riigi, EMP riigi või Šveitsi kodanik ja tuled Soome õppima, ei vaja sa elamisluba. Kui oled mõne teise riigi kodanik, vajad õppuri elamisluba. Kui sinu õpingud Soomes kestavad maksimaalselt kolm kuud, ei vaja sa selleks elamisluba. Võid siiski vajada viisat. Kui õpid välismaal ja soovid tulla Soome praktikale, pead taotlema elamisluba praktika alusel.

Õppuri elamisluba on alati tähtajaline. Saad elamisloa nii pikaks ajaks nagu sinu õpingud kestavad. Kui sinu õpingud kestavad kauem kui aasta, saad elamisloa tavaliselt aastaks. Sinu elamisluba kuulub pikendamisele, kui põhjused, mille alusel said eelmise elamisloa, on endiselt olemas. Sa pead endiselt olema õppeasutuse nimekirjas, sinu põhitegevuseks peab olema õppimine ja sa pead läbima piisavas mahus õppeaineid. Kui sinu poolt sooritatud õpingute maht on liiga väike, siis on võimalik, et sinu elamisluba ei pikendata.

Kui oled lõpetanud Soome õppeasutuse, võid saada ajutise elamisloa töö otsimiseks. Seda elamisluba väljastatakse ainult õppuri elamisloa pikendamise vormis. Sul tuleb taotleda elamisluba enne kui su õppuri elamisluba lõppeb. Elamisloa töö otsimiseks võid saada maksimaalselt üheks aastaks. Kui saad töökoha, võid kohe töötamist alustada. Pead siiski taotlema uut elamisluba töötamiseks – enne seda, kui lõppeb sinu töö otsimiseks väljastatud elamisluba.

Kui oled õppur, võid taotleda spetsiaalselt õppuritele mõeldud üürikorterit. Õpilaskorterite üür on tavaliselt teistest korteritest soodsam. Õpilaskortereid üürivad õpilaskorterite sihtasutused, ülikoolide üliõpilaskonnad, korporatsioonid ja mõned muud sihtasutused. Mõnel õppeasutusel on olemas ka oma ühiselamud. Küsi oma õppeasutusest, kust saad õpilaskorterit taotleda. Korterit on sul võimalus taotleda kohe, kui oled saanud õppekoha. Suuremates linnades võib korteri saamine võtta aega mitmeid nädalaid või kuid.

Kui oled EL-i riigi, EMP riigi, Šveitsi või Põhjamaade riigi kodanik, on sul õigus õpingute ajal piiranguteta töötada ning selleks ei ole sul luba vaja. Töötamine võib anda sulle õiguse Soome sotsiaalsele kaitsele.

Kui oled mõne muu riigi kodanik, on sul õigus õppuri elamisloaga töötada piiratud ulatuses, kui töö on:
– õppeprogrammis sisalduv tööpraktika või lõputöö tegemine või
– osa-ajaline töö, semestri jooksul maksimaalselt keskmiselt 25 tundi nädalas,
– täistööajaga töö ajal, kui õppeasutuses õpet ei organiseerita, üldjuhul suve- ja jõuluvaheajal.

Rohkem andmeid Soome kohta leiate SIIT

Kas Soome ja Rootsi vahel Läänemeres lebab UFO?

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Soome ja Rootsi vahel Ahevanamaast veidi põhja pool Läänemere põhjas lebab kummaline ese, mille läheduses lakkavad töötamast kõik elektroonilised seadmed, isegi telefonid.

Esimesena avastasid selle eseme mere põhjast 2011. aasta juulis Rootsi sukeldujad Peter Lindberg ja Dennis Åsberg. See on ligi 70-meetrise läbimõõduga ja lebab 100 meetri sügavuses. Kujult meenutab ese Tähesõdade filmist tuntud tähelaeva Millennium Falcon, vahendab Iltalehti.

Leid sai nimeks „Läänemere anomaalia”, selle täpset asukohta pole avaldatud. Kui sukeldujad seda lähemalt uurima hakkasid, selgus, et see häirib elektriseadmeid. Eseme läheduses ei tööta elektroonika ega telefonid. Isegi kaamerad lakkasid töötamast. Kõik elektriseadmed lakkasid töötamast 200 meetri kaugusel esemest.

Eseme kõrval on mere põhjas ligi 200 meetri pikkune vagu. Kas ese on hädamaandumise teinud UFO? Lisaks on arvatud, et tegemist on mõne uppunud linna jäänustega. Mingisugune tempel näiteks. Veealune Stonehenge või värav teise dimensiooni.

Sukeldujad on võtnud esemest tükke ja need on kivimid, mitte metall. Graniit ja gneiss. Lisaks ka vulkaanilisi kivimeid. Näiteks leiti üks vulkaanilist päritolu suur must kivi, mis on Läänemere piirkonnas väga haruldane.

Praegu on asja kohta teooria, et moodustis on tekkinud jääaja lõpus. Tegemist võib olla rändrahnuga. Sukelduja Lindberg korraldab nüüd miniallveelaevaga turistidele ekskursioone eseme juurde. Tegemist pole ilmselt ei UFO ega kadunud linnaga.

1...1,4951,4961,497...1,900Page 1,496 of 1,900