Teisipäev, detsember 16, 2025

Keskkonnakomisjon toetab GMO-vaba Eestit

NordenBladet — Riigikogu keskkonnakomisjoni hiljutisel istungil käsitleti põhjalikult kollektiivses pöördumises „Keelustada Eesti GMO-kultuuride kasvatamine“ toodud ettepanekuid ja seisukohti. Keskkonnakomisjon toetas GMO – vaba suunda.

Arutelu käigus toodi esile nii tänased teadmised, uuringute tulemused, inimeste hoiakud GMO-de suhtes ning GMO-de kasutamisega kaasnevad riskid. Keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra märkis, et hetkel reguleerib GMO-de kasvatamist Euroopa Parlamendi ja nõukogu vastav direktiiv, mida aastal 2015 täiendati. Nimetatud täiendus annab liikmesriikidele võimaluse konkreetse GMO kasvatamist piirata või keelata oma territooriumil või selle osal, kui liikmesriik leiab, et see on põhjendatud ja vajalik.

„Tänase seisuga ei ole Keskkonnaministeerium andnud ühtegi GMO-de keskkonda viimise luba. Seega Eesti on käesoleval ajal GMO-de kasvatamisvaba. Keskkonnakomisjon toetas antud küsimuses senise GMO vaba poliitika jätkumist ühehäälselt.  Keskkonnaministeeriumi hinnangul ei ole ka pikemas perspektiivis näha ette muutust selles hoiakus. GMO-de taotlusi on Eestis seni hinnatud teaduspõhiselt ja otsused põhinevad geenitehnoloogiakomisjoni arvamustel,“ ütles Vakra.

Komisjoni aseesimehe Kalle Pallingu sõnul on GMO- vabal suunal  märgiline tähendus.“ Riigi ja looduse mainekujunduse seisukohalt on sellel oma väärtus, kui me tahame end näidata puhta toidu tootjana,“ ütles Palling.

Komisjoni istungil viidati ELi direktiivis toodud sättele, mis annab võimaluse  menetluse algatamist konkreetse GMO kasvatamise keelustamiseks riigis, mitte üldist GMO-de kasvatamise keeldu. GMO kasvatamise keelustamine peab olema põhjendatud ja aluseks võivad olla keskkonnapoliitika eesmärgid, asulaplaneerimine, maakasutus, sotsiaalmajanduslik mõju, GMO-sisalduse vältimine teistes toodetes, põllumajanduspoliitika eesmärgid ja avalik kord.

Komisjoni istungil toodi esile ekspertide hinnangud, mille kohaselt ei ole GMO maisidel mingeid bioloogilisi ega majanduslikke eeliseid Eestis kasvatamiseks.

Komisjoni istungil osalesid Maaeluministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumi esindajad.

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 

Grippi meenutavat RS-viirust Soomes rohkem kui kunagi varem, haigestuvad väikelapsed ja vanurid

NordenBladet — Soomes on tänavu talvel tuvastatud rohkem RS-viirust kui kunagi varem. Käesoleva aasta algul on tuvastatud mõne kuuga 4800 juhtu, samas kui tavaliselt on 4900 juhtu terve aasta jooksul. Seejuures on olnud väga raskes olukorras mõnenädalased lapsed.

Need numbrid on registreeritud juhtumid, aga väga palju juhtumeid jäävad registreerimata, kuna kõik inimesed ei pöördu haiglasse või arsti juurde, vahendab Helsingin Sanomat.

Tänavune epideemia on märksa suurem kui paari aasta tagune, räägib Helsingi linna epideemiatalituse peaarst Hannele Kotilainen. Helsingis oli kahe kuu jooksul 400 registreeritud haigestumist.

RS-viirus käib kaheaastaste tsüklitena, kus ühel aastal on haigestumus suurem ja teisel aastal väiksem. Alates novembrikuust on Soomes tuvastatud juba ligi 7000 RS-viiruse juhtu.

RS-viirust peetakse väikeste laste haiguseks, aga see ründab ka vanemaid inimesi. Iga viies tänavu haigestunu on üle 75-aastane. Helsingis oli vanurite osakaal suurem, ligi 40 protsenti.

Kõige ohtlikum on RS-viirus alla pooleaastastele lastele. Tänavu on eriti palju paari nädala vanuseid haigestunud lapsi, kelle olukord on olnud väga raske. Selles eas lapsed saavad haiguse tavaliselt vanematelt õdedelt-vendadelt. Lasteaialapsed haigestuvad, aga neile ei kujuta see ohtu. Väiksematel lastel võib haigus põhjustada ägeda kopsupõletiku või bronhiidi. Tagajärjeks on hingamisraskused, mistõttu vajavad lapsed ja vanurid haiglaravi.

Haiguse raskem periood kestab tavaliselt 5-6 päeva. Arsti juurde tasub pöörduda siis, kui hingamine on raskendatud ja laps ei söö. Alla kuu vanuste lastega on soovitav palaviku puhul alati arsti poole pöörduda.

RS-viiruse jaoks eraldi ravi puudub – haiget tuleb jälgida ja vajadusel hingamisteid puhastada. Viirus ei jäta ka püsivat immuunsust, mistõttu võib haigestuda korduvalt.

Soomes käib kohtuprotsess Turu terroristi üle – prokurör nõuab elauaegset

NordenBladet — Soomes Salos Varsianis-Suomi kohtus algas 20. märtsil kohtuprotsess Turu terroristi üle, kellele prokurör nõuab eluaegset vanglakaristust. Prokurör Raija Toiviainen nõuab 23-aastasele marokolasest varjupaigataotlejale Abderrahman Bouananele eluaegset vanglakaristust seoses kahe inimese mõrvamisega.

Lisaks sellele süüdistatakse Bouananet kaheksas terroristlikul eesmärgil toime pandud mõrvakatses.

Bouananet süüdistatakse kahe inimese mõrvamises Turu kesklinnas 2017. aasta 18. augustil. Hukkus kaks soome naist, kellest üks oli 30-aastane ja teine  üle keskea. Lisaks haavati kaheksat inimest, kellest viis olid Soome kodanikud ja kolm välismaalsed.

Kohus vaagib ühtlasi ka seda, kas tegemist oli esimese äärmus-islami terrorirünnakuga Soomes. Politseiuurimine on kindlaks teinud, et Bouananel oli kontakte Isise propagandaga ja ta oli kirjutanud enne rünnakut manifesti.

Süüdistatavat ennast kohtus kohal pole, kuna eelistungil pole see vajalik.

Soome kodanik mõisteti Taanis süüdi Süürias toime pandud terrorikuritegude eest

NordenBladet — Somaalia taustaga Soomes sündinud 24-aastane mees mõisteti Taanis süüdi Süürias toime pandud terrorikuritegude eest ja mõisteti neljaks aastaks vangi. Mees oli Süürias liitunud terrorirühmitusega Isis ja andis usuõpetust koraanikoolis.

Mees on istunud juba aasta aega Taanis vanglas ja saadetakse maalt välja Soome, aga enne peab ta oma karistuse ära kandma, vahendab Yle.

Süüdistuse järgi oli mees saanud terrorirühmituse kaudu ka relvakoolitust. Võitluses ta teadaolevalt ise ei osalenud.

Mees sündis Soomes ja kolis 13-aastaselt somaallasest isaga Inglismaale Manchesteri. Soomlannast ema nendega kaasa ei läinud.

Mees kasvas Inglismaal üles täisealiseks ja siirdus siis Süüriasse. Juba 17-aastaselt hakkas ta aktiivselt harrastama islamiusku. Tema tutvusringkonnas oli Inglismaal palju noori, kes plaanisid minna Süüriasse.

Mees läks Süüriasse 2013. aasta novembris ja naasis sealt 2015. aasta juulikuus. Euroopasse tagasi tulles elas ta mõnda aega Soomes, aga läks 2016. aastal Taani Esbjergi ja astus seal ülikooli õppima. Inglismaale ta ei saanud minna, kuna tal oli maaletuleku keeld.

Mees peeti Taanis kinni 2017. aasta jaanuari keskel. Kohus algas alles tänavu veebruaris. Pärast karistuse kandmist saadab Taani ta maalt välja ning talle on mõistetud Taanis eluaegne sissesõidukeeld.

Praegu pole veel teada, kas mees kaebab otsuse edasi.

 

Külmutatud maisi söömisel on Soomes surnud kaks ja haigestunud 14 inimest – listeriaga saastunud maisi võib esineda veel kodudes

NordenBladet — Euroopas on viies riigis haigestunud 32 inimest listeria bakteri sissesöömise tagajärjel listerioosi ning pooled neist juhtumitest on olnud Soomes. Kuus haigestunut surid, neist kaks Soomes. Listeriabakter on mullas ja vees esinev bakter, mis võib inimese organismi sattuda toiduainete kaudu. Bakter püsib elus külmutades nagu külmkapis, aga hukkub kuumutamisel.

Epideemia põhjustajaks oli tõenäoliselt sügavkülmutatud mais, leiab Euroopa terviseamet ECDC. Kaks haigestunut Soomes ja Rootsis mäletavad, et sõid enne haigestumist külmutatud maisi, taanlane oli söönud juurviljasegu, milles oli ka maisi.

Ühte ja sama listeriabakteri tüüpi leiti nii Austrias, Soomes, Rootsis kui Prantsusmaal. Kolmel juhul leiti bakterit külmutatud maisist, kahel juhul külmutatud juurviljasegust ja ühel juhul töötasapinnalt, kus oli töödeldud eri juurvilju.

Haiguse põhjustanud külmutatud mais oli pärit Ungarist ja pakendatud Poolas.  Kaup on jõudnud müügile Soomes, Rootsis, Eestis ja Poolas.

Soome SOK teatas, et on eemaldanud müügilt Rainbow tootemärgisega maisisegu, kuna leidis sisekontrolli käigus ühelt maisiteralt listeriabakteri.

Listeria oht pole möödas, kuna saastunud tooteid võib olla veel kodudes sügavkülmikutes. Poodidest on saastunud tooted eemaldatud. Listeria peiteaeg on pikk, kaks kuud, mistõttu võib ette tulla veel haigusjuhtumeid.

Haigestumise ärahoidmiseks tuleks tooteid enne tarvitamist kuumutada. See puudutab eriti riskigrupi inimesi, kelleks on vanurid, rasedad ja täiskasvanud, kelle vastupanuvõime on mõne haiguse tõttu nõrgenenud.

Riskigrupi inimesed peaks hoiduma ka muudest ohtlikest toodetest, milleks on vaakumpakendis, graavisoolatud ja külmsuitsutatud kalatooted ning toorpiim ja sellest valmistatud tooted. Vältida tuleks ka pastöriseeritud piimast toodetud pehmeid juustusid. Üles soojendatud toidud tuleks korralikult läbi kuumutada ja tarvitada tooteid, mille parim enne kuupäev on võimalikult kaugel.