Esmaspäev, detsember 15, 2025

NII VÕITLED tõhusalt tselluliidiga! + 4 VÕIMALUST, kuidas tselluliiti kodus leiduvaga vähendada

NordenBladet — Tselluliidiga on pea iga naist “õnnistatud” ning enamus neist soovib sellest vabaneda. All on 4 võimalust, mis tunduvad võib-olla veidi veidrad, aga need võivad Women´s Health´i sõnul tõesti aidata.

Kurk
Kurgid sisaldavad palju vett ning neis on vitamiine. Kui asetad kurgiviilud nahale, pääsevad aedvilja fütokemikaalid kollageeni ergutama, muutes naha tugevamaks. See protsess võib kaasa tuua tselluliidi vähenemise.

Kohv
Koori oma nahka kohvipuruga. Kofeiin laiendab veresooni, mille tulemusel pinguldub naha kõige välimine koekiht. Kui koorid nahka kohvipuruga, aitab see kehast vabastada toksiine ja metaboliseerib rasva. Kohvipurust on väga lihtne koorijat valmistada: sega kohvipuru lemmikõliga (näiteks mandli- või oliiviõliga) ja hakka nahka koorima.

Mereravi
Talassoteraapia ehk mereravi on merevee kasutamine ravi eesmärgil. Ravi näeb välja selline, kus keha mässitakse sooja verevetika sisse ja selle tulemusel kiireneb vereringe. Vetikad sisaldavad palju joodi, naatriumi, magneesiumi jne.

Želatiin
Želatiini tarbimisel on tervisele palju kasulikke omadusi. See on väga tõhus kollageeni tootlikkuse suurendaja. Želatiini leidub tavalisest toidukauplusest ja kui segad seda igapäevaselt oma lemmikjoogi sisse, aitad kaasa kollageeni tootmisele, mille puudus põhjustabki tselluliiti.

Mis on tselluliit ja kuidas selle vastu võidelda?
Termin tselluliit on võetud kasutusele prantsuse arstide poolt tombulise nahaaluse rasva tähistamiseks, mis asub naiste tuharatel, reitel, käsivartel, alakõhul. Paljud kosmeetikud väidavad, et tselluliiti põhjustab toksiliste ainete kuhjumine keha kudedesse, mis on omakorda põhjustatud rafineeritud ja töödeldud toitude ületarbimisest ja vähesest juur- ning puuvilja tarbimisest. Tekivad vee-, rasva- ja jääkainete tühimikud, mis annavad nahale lohklise efekti – apelsinikooreefekti. Märgatavaks muutub see siis, kui nahka vajutada sõrmede vahel. Loodusravi arstid soovitavad sel puhul jääkainetest vabastamise dieeti milles on palju värsket puu- ja juurvilja. Samuti tuleb loobuda teest, kohvist ja alkoholist.

Samas see, et tselluliidiks, nimetatakse sisemise saastumise kuhjumist naha alla tombukeste näol, ei ole leidnud meditsiinilist tõestusmaterjali. Enamik arste ja teadlasi on siin üksmeelsel seisukohal, et tegemist on tavalise nahaaluse rasvaga ja toksiinidel pole selle loomuliku protsessiga midagi ühist. Põhjuseks, miks nii paljudel naistel ja isegi saledatel on puusadel ja reitel tselluliit, on suguhormoon östrogeen, mille tõttu naistel koguneb just nendesse piirkondadesse rasv, millest enamus esineb nahaaluse rasvana.

Niisiis, rasva leidub organismis peamiselt nahaaluste ja kehasiseste rasvadepoodena, peale selle veel mikroskoopiliste tilgakestena või lahustunud kujul peaaegu kõikides keharakkudes.

Nahaalune rasvakiht katab lihastikku ja annab inimese kehale tema voolujoonelised kontuurid. Rasvkude leidub just neis keha piirkondades, kus on vaja mehaanilist survet pehmendada või elutähtsaid elundeid kaitsta (süda, neerud, sooled). Tänu oma ehitusele talub rasvkude hästi rõhumist ja rebimist. Tugeva kestaga ümbritsetud rasvaga täidetud rakud on üksteise suhtes küllaltki liikuvad ja funktsioneerivad nagu puhvrid.

Rasvkoel on soojuse isolatsiooni ülesanne. Nahaalune rasvapadjand kaitseb keha liigse jahtumise eest. (Korpulentsed inimesed taluvad külma paremini kui kõhnad.)

Rasvadepoo on keha tähtsaks energiavaruks. Nälgiv organism kasutab algul oma süsivesiku reserve, mis on glükogeenina salvestatud maksarakkudes ja lihastes. Neid jätkub suhteliselt lühikeseks ajaks. Seejärel algab rasvarakkude “põletamine”, mille tulemusena inimene kõhnub. Kui ka see rasvavaru on ammendatud, algab kehavalgu lõhustamine energeetiliseks otstarbeks, mis viib lihaste ja siseelundite kõhetumisele ning vere valgusisalduse vähenemisele. Lõppkokkuvõtteks tervise häireteni.

Statistika järgi kannatab tselluliidi all 80-98% naistest. Tavaliselt avaldub tselluliit puusadel ja tuharatel, kuid võib esineda ka kõhul, kätel ja rinnal.

Miks tselluliit tekib?
Nahaalusesse sidekoesse kogunenud rasva läbivad sidekoe kiud, mis seovad nahka ja lihaseid. Naistel asuvad need kiud vertikaalselt. Seal, kus need on ühendatud naha külge, tekib süvend, kus neid ei ole – kühm. Kuna nahaalune sidekude on olemas isegi kõhnadel naistel, siis tselluliit võib tekkida ka neil. Nn apelsinkoort on rohkem märgata õhukese nahaga inimestel, kuna see ei suuda siluda nahaaluse kihi ebatasasusi.

Vanusega tuleb tselluliit aina rohkem esile. Samuti mõjuvad selle tekkimisele:
* hormonaalmuutused raseduse ajal;
* kiire kaalus juurde või alla võtmine;
* süsivesikuterikas toit;
* rasvumine;
* madal füüsiline aktiivsus;
* vedelikupeetus või vedelikupuudus.

Kuidas tselluliidist vabaneda?
Võidelda tselluliidi vastu võib kahel rindel: vähendades rasvakihti ja parandades naha seisundit.
Esimest aitavad saavutada:
* tervislik toimumine;
* füüsiline aktiivsus;
* kosmeetilised protseduurid, mis parandavad mikrotsirkulatsiooni nahaaluses kasvkoes ja viivad organismist välja liigse vedeliku: lümfidrenaaž, massaaž, mähkimine, saun jne.

Naha seisundit parandavad:
* spetsiaalsete tselluliidivastaste kreemide kasutamine, eriti retinooli ja metüülksantiine sisaldavad kreemid;
* kosmeetilised protseduurid: massaaž, mähkimine, koorimine jne.

Vastupidiselt reklaamis lubatule, ei vabasta kosmeetilised protseduurid teid tselluliidist igaveseks, kuid need tõepoolest võivad vähendada tselluliidi ilminguid. Tasub silmas pidada, et efekt on märgatav ainult protseduuride ajal. Tulemusena saab pidev tselluliidist vabanemine eluviisiks, kuna tänu naha toniseerimisele ja niisutamisele ning liigse vedeliku väljutamisele nahaalusest koest vähendavad need protseduurid tselluliidi ilminguid ainult niikaua kui te neid protseduure teete. Kuuri lõppedes tuleb tselluliit tagasi. Pikemaks ajaks aitavad tselluliidi ilmingutest vabaneda vaid toitumisharjumuste muutmine ja füüsilised harjutused.
Kuigi dieet ja füüsiline koormus ei suuda muuta nahaaluse sidekoe ehitust, võib nende abiga vähendada naha alla kogunenud rasva hulka ja tõsta naha ning lihaste toonust. Sealjuures tuleb ühendada jõu- ja aeroobseid treeninguid ning vältida söögisedelis süsivesikuid.
Naha välimuse parandamise mehaanilised meetodid.

Liposaktsioon ehk rasvaimu
Eksisteerib palju liposaktsiooni ehk rasva mehaanilise eemaldamise meetodeid.
Need on:
* traditsiooniline kirurgiline rasvaimu;
* ultraheli rasvaimu;
* raadiosageduslik lifting;
* laser rasvaimu.
Kõiki neid meetodeid ühendab üks: rasvkude lagundatakse ja imetakse välja või viiakse organismist välja loomulikul teel (mittekirurgiline ultraheli rasvaimu). Rasvaimu võib vähendada tselluliidi ilminguid (aga võib ka suurendada) ja parandada probleemsete tsoonide välimust, kuid kestvaid tulemusi ei garanteeri ükski meetod. Pealegi, nagu kõik kirurgilised meetodid, on ka sellel oma vastunäidustused ja võimalikud tüsistused.

Subtsisioon
Eelpoolnimetatud meetoditest erineb mõnel määral subtsisioon. See eeldab peenikese nõela viimist nahaalusesse sidekoesse, mis lõikab läbi nahka ja lihaseid ühendava sidekoe. Tulemusena muutub nahk siledamaks. Kuid selle meetodi hilisemaid tagajärgi, mis võivad pikema aja jooksul esile tulla, ei ole uuritud.

Avafoto on illustreeriv: OHMYGOSSIP
Allikas: Ohmygossip.ee

 

Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson: Araabia Ühendemiraadid ootavad Eestit osalema Dubai EXPOle

NordenBladet — Riigikogu väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni sõnul, kes täna kohtus Araabia Ühendemiraatide Föderaalkogu kolleegiga, on Eesti oodatud osalema Dubai EXPOl.

Mihkelson kohtus Abu Dhabis Araabia Ühendemiraatide Föderaalkogu välis- ja kaitsekomisjoni esimehe Mohamed Salem Kardous Obaid Al Ameriga, kes tunnustas kahe riigi märgatavalt kasvanud diplomaatilist suhtlust ja viimastel aastatel neljakordistunud kaubavahetust. „Eriti oluliseks pidas ta Eesti võimalikku osalemist Dubai EXPO-l 2020. aastal,“ ütles Mihkelson.

„Dubai EXPO-l osalemine annaks meile ka väärtusliku diplomaatilise kogemuse ja võimaldaks vajaduse korral teha eeltööd Eesti huvide paremaks kaitsmiseks majanduslikult väga innovaatilises regioonis,“ ütles Mihkelson. „Eesti tuntus ei lõpe ega pea lõppema Euroopa Liiduga.“

Mihkelsoni sõnul on terve hulk Eesti ettevõtteid regioonis juba kohal või sihivad sealseid turge. Samuti on osa ettevõtteid ja ettevõtlusorganisatsioone valmis panustama riigi osalemisse Dubai EXPO-l.

Mihkelson kinnitas kohtunumisel, et Eesti suhtub väga tõsiselt suhete arendamisse Araabia Ühendemiraatidega ning uurib võimalusi oma diplomaatilise esinduse avamiseks Abu Dhabis. „Kahe riigi kaubavahetus ning ka turism on kenas tõusutrendis, mille jätkumisele aitaks kaasa ka rahvaesinduste suurem koostöö ja teineteisetundmine,“ ütles Mihkelson.

Mihkelsoni sõnul kiitis Al Ameri Eestit kui e-maailma rollimudelit ning väljendas toetust Eesti kandideerimisele ÜRO julgeolekunõukogu mittealaliseks liikmeks. Mihkelson viibibki Araabia Ühendemiraatides Eesti ÜRO Julgeolekunõukogu liikmeks kandideerimise kampaania raames.

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 

Soomes uus ahistamisskandaal: tuntud filmimees Aku Louhimies Yle andmetel väidetavalt allutab ja alandab inimesi

NordenBladet — Soomes on puhkenud uus ahistamisskandaal – nüüd on selle keskmes tuntud režissöör Aku Louhimies, kes temaga kokku puutunud näitlejate väitel allutab ja alandab teisi.

Soome filmitähed Pamela Tola, Matleena Kuusniemi, Pihla Viitala ja Jessica Grabowsky on rääkinud Yle ajakirjanikele, kuidas režissöör Aku Louhimies kasutab oma töös jõuvõtteid. Näiteks sunniti Pamela Tolat rõdult alla hüppama ilma julgestusköieta. Kui näitleja sellega ei nõustunud, hakati teda pilkama.

Louhimies ise tunnistab, et pole suutnud alati võttepaikadel luua positiivset meeleolu. Samas peab ta lavastaja ja näitleja koostööd kahe kunstniku vaheliseks suhteks, kus lepitakse kokku, mida ja kuidas tehakse. Selle põhjal kujuneb välja vastastikune usaldus, tänu millele on võimalik korda saata ränkadena paistvaid asju.

Louhimies tunnistab samas, et pole kedagi alandanud ega kiusanud.

Maaelukomisjon peab vajalikuks tagada maapiirkondades bussiliikluse paindlik korraldus

NordenBladet — Riigikogu maaelukomisjonis toimunud arutelul keskenduti maapiirkondade bussiliikluse läbimõeldud korraldamisele nii liiklusskeemide kui ka teenuse kättesaadavuse seisukohalt.

Maaelukomisjoni esimehe Aivar Koka sõnul oleneb bussiliiklusest maapiirkondades elavate inimeste igapäevane elukorraldus, millesse on toonud olulised muudatused läbiviidud haldusreform.

„Avaliku bussiliikluse korraldamisel soodsatel tingimustel peame arvestama ka kommertsliinidega, mis teenindavad suurt sõitjate gruppi. Kommertsliinidel toimival bussiliiniveol on piisavalt palju sõitjaid, kellele on see hädavajalik teenus. Just tänu sellele saavad need liinid toimida ilma riigipoolse toeta,“ ütles Kokk. Tema hinnangul peame seda asjaolu võtma arvesse maapiirkondade paindliku bussiliikluse korraldamisel.

Tänastel toimivatel kaugliinidel tuleb luua eelmüügist ostetud pileti puhul nõudepeatuse võimalus, et inimesed saaksid soovi korral bussi peatust tellida. Kokk lisas, et täna jõuti kokkuleppele nõudepeatuse soovide esitamise küsimuses. Sellest tuleb teavitada maanteeametit, kes siis vedajatega koostöös ka lahenduse leiavad.

Maaelukomisjoni aseesimehe Urmas Kruuse arvates tuleks vältida olukorda, kus avaliku liiniveo korraldamisel kujundatakse oluliselt ümber turutingimusi ning tekitatakse tavapärastel turutingimustel hästi toimivale  teenusele avalike vahendite toel ebatervet konkurentsi, mis kahjustab vedajate majandustegevuse  jätkusuutlikkust. „Maakonnasisese tasuta bussiliikluse pealiskaudse ja kõiki nüansse mittearvestava elluviimise korral on ohud just sellise ebaterve konkurentsiolukorra loomiseks,“ ütles Kruuse. Ta lisas, et  kommertsalustel toimuva bussiliiniveo puhul pole tegemist turusegmendiga, mida ei mõjutaks avaliku liiniveo korraldamisel langetavad otsused.

Maaelukomisjoni istungil väljendati soovi, et tasuta maakonnasisese ühistranspordi korral tuleb võimaldada sõitjatel kasutada maakonnasisesteks sõitudeks samadel alustel kommertsliine, kui mõistlikus ajavahemikus puudub avaliku liiniveo ühendus sõitja lähte- ja sihtkoha vahel.

Toetati ettepanekut, mille kohaselt hüvitataks kommertsalustel liini teenindavale vedajale seaduses sätestatud tasuta sõiduõigusega reisijagruppide vedamisel saamata jääv piletitulu.  Tuleks kujundada raamistik väikese nõudlusega peatuste paindlikumaks teenindamiseks kaugliiniveol.

Põhjendatud oleks ka viia tulumaksuseadusesse muudatus, et vabastada töötaja ühistranspordikulude hüvitamine erisoodustusena maksustamisest.

Maaelukomisjon analüüsib tehtud ettepanekuid ja esitab need valdkonna eest vastutavale ministeeriumile.

Maaelukomisjoni istungil osalesid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Maanteeameti, Eesti Linnade ja Valdade Liidu, MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus, OÜ Taisto Liinid, ASi GoBus, ASi Mootor Grupp ning ASi T Grupp esindajad.

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 

Soomes on ELis kõige väiksem palgavaeste osakaal, Eestis kolm korda suurem

NordenBladet — Värske uuringu järgi on Soomes kõige väiksem palgavaeste osakaal Euroopa Liidus. Eestis on palgavaeseid kolm korda rohkem. Soomes on palgavaeseid vaid 3,1 protsenti töölkäijatest. Eestis on vastav number kolm korda suurem – 9,6 protsenti. Kõige rohkem on Euroopa Liidus palgavaeseid Rumeenias – tervelt 18,9 protsenti. Euroopa Liidu keskmine on 8,9 protsenti.

Eesti on üks suurema palgavaesuse tasemega riike Euroopa Liidus, Eesti olukord on palgavaesuse osas kehvem kui Lätis ja Leedus.

Sarnaselt Soomele on Euroopa Liidus vähem palgavaeseid Tšehhis, Belgias, Iirimaal ja Taanis. Palgavaeseid on lisaks Rumeeniale rohkem Kreekas, Hispaanias, Luksemburgis ja Itaalias.

Luksemburgis on suur palgavaesus, kuna seal töötab palju madalapalgalisi immigrante, peamiselt portugallasi.

Käesolev uuring tehti 2016. aastal, eelmine 2010. aastal Võrreldes eelmise uuringuga on olukord kõige rohkem halvenenud Ungaris ja kõige rohkem paranenud Leedus.

Vaesusohus elavateks inimesteks loetakse neid, kes elavad vaesuspiiril majapidamistes. Vaesuspiiril on sellised majapidamised, kus sissetulek moodustab vähem kui 60 protsenti mediaansissetulekust.