Teisipäev, juuli 22, 2025

Kümned soomlased on langenud Hongkongi-pettuse ohvriks – keskmine kahju 70 000 eurot

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Kümned soomlased on langenud viimaste aastate jooksul telefonipettuste ohvriks. Keskkriminaalpolitsei info kohaselt saab pettus alguse telefonikõnest, kus inglise keelt kõnelev inimene esitleb end kui välismaa ettevõtte esindaja.

Mitmed soome eraisikud on kaotanud pettuste tagajärjel kümneid tuhandeid eurosid. Politsei on aastatel 2013-2018 registreerinud vähemalt 70 sellist välismaalastega seotud investeerimispettust. Soomlased on kokku ilma jäänud ligi 5 miljonist eurost, vahendab Helsingin Sanomat.

Investeerimispettused toimuvad järgmiselt.

Kõigepealt on soomlane saanud inglisekeelse kõne isikult, kes on esitlenud end kui välismaa firma esindaja. Kõne ajal on küsitud vastaja varalist seisu ja investeerimiskogemust.

Seejärel on petis pakkunud hea tootlusega investeerimisvõimalust välismaa ettevõttesse. Tootluse suuruseks on pakutud 20 protsenti aastas.

Soomlane on maksnud investeeritava summa välismaa pangakontole, mis on enamasti Aasias, näiteks Hongkongis. Seetõttu kutsub politsei neid pettusi Hongkongi-pettusteks.

Paari nädala pärast on petis küsinud lisaraha kas siis täiendavaks investeeringuks või maksuks varade vabastamise eest.

Keskkriminaalpolitsei uurija Mikko Laaksonen soovitab inimestel kasutada sellistel puhkudel kainet mõistust. Kui pakutakse selliseid tootlusi, siis tasub enne mitu korda järgi mõelda. Samuti pole mõtet kohe raha teele saata.

Politsei soovitab otsida võimaliku investeeringu kohta taustainfot internetist. Kui ettevõte on seotud pettustega, siis on selle kohta märge vastavates registrites.

Selliseid pettusi on toimunud ka mujal Euroopas. Petised on seal olnud osaliselt samad, kes Soomes. Euroopas on petiste kätte langenud kümneid miljoneid eurosid.

Nüüd uuritakse asja nii Soomes kui mujal Euroopas. Pettuste ohvritel soovitatakse aga ühendust võtta politseiga. Kuriteoteate võib vormistada nii internetis kui lähimas politseijaoskonnas.

Riigikogu esimees Eiki Nestor Eesti Vabariigi 100. aastapäeva lipuheiskamise tseremoonial: Eestis saame tunda end vaba ja väärikana

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet —

Tere hommikust, minu armas Eesti!

Palju õnne Sulle iseseisvaks riigiks saamise sajandal aastapäeval! Ja palju õnne soovivad Sulle ka need tuhanded inimesed, kes on tulnud siia Toompeale Sinu auks lippu heiskama, ja need, kes elavad tänasele ühisele hommikule kaasa oma kodus, ning need, kes täna lihtsalt rohkem Sinu peale mõtlevad.

Kallis Eesti! Sa oled meie jaoks midagi suurt ja seletamatut. Sa oled midagi niivõrd loomulikku ja omast, mida ei saagi mõistuse abil lahti rääkida.

Aga tunnetest tahaksin ma rääkida küll.

Eesti! Sa oled kui austus ema ja isa vastu, kes on meid hoidnud ja kasvatanud. Sa oled silmapilkne soov kaitsta oma kaasat, lapsi  ja lapselapsi siis, kui neid ähvardab oht. Sa oled suur ja pühalik saladus, mida me hoidsime põues ja salajas vaenlase eest. Sa oled laul, mida me laulame ja tants, mida tantsime. Sa oled aabits ja rehkendus. Oled meri ja kadakad, sood ja rabad, jaanipäev ja jõulud. Ent Sa oled ka suur soov, et Sul ei läheks mitte ainult paremini, vaid et Sul läheks kõige paremini. Ja neid tundeid Sinu vastu on meil rohkem, kui keegi oskaks kokku lugeda.

Austatud Eestimaa Päästekomitee ja Maapäeva liikmed, kes te pühendusite sada aastat tagasi Eesti Vabariigi loomisele. Ma olen kohustatud teile aru andma, sellest et

  • Eesti iseseisvus on praegu kaitstud paremini kui kunagi varem sest meil on sõbrad ja liitlased;
  • meie inimeste sissetulekud pole mitte kunagi olnud nii kõrgel tasemel kui praegu. Seejuures on meie seas ka inimesi, kellel on muresid rohkem kui nad kanda jõuavad, ja neid tuleb rohkem aidata.
  • me oleme vabad siit minema ja siia tulema, ütlema ja arvama. Eesti on osa avatud maailmast, sest ilma selleta meil pole õhku, mida hingata;
  • ka selles avatud maailmas jääb Eesti meile ainsaks kohaks, kus saame korraga mõelda ja rääkida samas keeles tundes end vaba ja väärikana.

Teie loodud Iseseisvusmanifest kõigile Eestimaa rahvastele elab. Ja nii on ja nii jääb, sest teisiti me ei saa. Olgu täna meie kõigi rõõmupäev, kes me Eesti Vabariiki armastame ja austame.

 

Fotod: Eesti Vabariigi 100. aastapäeva lipuheiskamise tseremoonia (Riigikogu fotoarhiiv/Erik Peinar)
Allikas: Eesti Riigikogu

 

16 ja rase: Elan päev korraga! Lastekaitse üritab meelitada last lastekodusse andma

By
Marju Rõmmel
-

NordenBladet  — Noore teismelise Jasmin Hiadry elu oli sarnane omavanustele – tempokas, energiline. Kõik see aga muutus, kui ta sai juhuslikult teada, et ootab oma esimest last, vahendab Iltalehti.

16-aastase Jasmin´i elu muutus päeva pealt, kui ta avastas, et ootab last. “Sain tulemused samal päeval teada ja ei suutnud uskuda, et rase olen. Ma olin täiesti šokeeritud. Olin kasutanud pille, ega osanud arvatagi, et võiksin emaks saada,” jagab neiu oma esimesi emotsioone. Neiul polnud rasedusega seoses mingeid komplikatsioone tekkinud ja ultraheli näitas, et tema sees oli uus elu juba 6 nädalat kestnud. “Helistasin esimesena emale ja ütlesin, et olen rase. Kohtusime kohe samal päeval ja olin enda peas juba otsuse teinud.”

Jasmini ainuvalik oli laps alles jätta ning abort ei tulnud kõne allagi. Jasmini ema Susan Hiadry võttis uudist vastu õnne ja kurbuse seguse emotsiooniga. “Tundsin uue elu üle õnne. Kurbust valmistas teadmatus, kuidas Jasmin nii noore emana hakkama saab,” kommenteerib ema. Susan saab enne beebi sündi 37-aastaseks ja tunneb suurt rõõmu vanaemaks olemisest, aga teisalt muretseb, kuidas ta saaks tütrele võimalikult palju tuge pakkuda. “Olen üksikema ja mul on lisaks seitsme aastane tütar ning töötan kolmes vahetuses. Ma ei kujuta ette, kuidas ma saaksin Jasminile pakkuda võimalikult palju tuge ja turvatunnet.” Suur osa lähedastest on noort ema ja vanaema tulevase beebi puhul õnnitlenud, aga leidub ka neid, kes heidab Susanile ette, et ta ei sundinud Jasminil aborti tegema. Susanil on selle kohta selge arvamus: “Tegemist ei ole minu elu ja minu valikuga. See on Jasmini elu ja ta saab sellega seoses ise otsustada! Mina saan teda neis otsustes vaid toetada,” rõhutab Susan.

https://www.instagram.com/p/Bp7u_xOn0b7/

 

Kuna Jasmin on alles alaealine, hoiab lastekaitse tal tihedalt silma peal ja see ei tekita emale head tunnet. “Mul puudub lastekaitse osas usaldus. Nad üritavad tütart meelitada last lastekodusse andma.” Jasmin on emaga samal meelel. “Nad võiksid just rohkem tuge pakkuda. Saan osaks ebakindlusele ja mind lahterdatakse kusagile, kuhu ma ei kuulu. Nad esitavad mulle pidevalt nõudmisi, mida ma täidan, aga nad pole minuga ikkagi rahul,” muretseb Jasmin.

Lapse isa kahjuks beebi elus osalema ei hakka. “Soovin, et lapsel oleks turvaline elu ning tema isa ei hakka meie elus olema enne, kui ta teeb valikuid ja võtab vastutuse. Ma muidugi ei usu sellesse ja olen valmis last üksi kasvatama,” ütleb neiu. Neiu on saanud raseduse tõttu kogeda palju selja taga sosistamist, mis viitavad sellele, et ta ei saa kindlasti lapsega hakkama ja ilmselt võetakse imik talt üldse ära. Jasmin on otsustanud sellistest kommentaaridest mitte välja teha. Hoolimata sellest, et nõuandlas pakuti talle abordi tegemise võimalust rohkem, kui korra, saab ta sealt palju tuge.

“Mind koheldakse nüüd nagu teisigi lapseootel naisi,” rõõmustab Jasmin. Beebi sünnitähtajaks on määratud 2018 aprill ning käidud on üle poole rasedusest. Jasmin tunnistab, et on raseduse tõttu üsna väsinud, aga püüab sellest hoolimata võimalikult palju veel sõpradega läbi käia, kuniks saab. Neiu on nautinud rasedusega seotud kehas tekkivaid muutuseid ning ultrahelid on tema jaoks eriti ilusad kogemused. Tulevase beebi sugu on samuti teada – sünnib poiss.

Noor neiu ei tunne sünnituse ees hirmu, vaid on eelkõige pojaga kohtumise üle elevil. “Usun, et alguses saab kindlasti keeruline olema, aga õpin käigu pealt ja elan päeva korraga. Ootan juba, et saaksin oma koju kolida, et alustada igapäevaste toimetustega. Soovin talle pakkuda head lapsepõlve ja tulevikku, ei keskendugi enam muule,” ütleb peagi emaks saav Jasmin.

Avafoto: Jasmin Hiadry (Instagram @ jasmin.hiadry)
Allikas: Iltalehti.fi

 

Eesti Äriinglite Võrgustiku (EstBAN) liikmed investeerisid idufirmadesse rekordilised 11,3 miljonit eurot

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet – Eelmisel aastal paigutasid Eesti Äriinglite Võrgustiku (EstBAN) liikmed idufirmadesse 11,3 miljonit eurot. Võrreldes eelnenud aastaga kasvas investeeringute maht umbes kolmandiku võrra.

EstBANi president Rein Lemberpuu ütles, et liikmete investeeringute kogumaht on iga-aastaselt kasvanud ning 2017 oli taaskord ingelivesteeringute rekordaasta.

“Suhtena riigi sisemajanduse kogutoodangusse on Eesti äriinglite investeeringute maht juba aastaid Euroopa kõrgeimal tasemel. Muljetavaldavaks tuleb aga pidada mullust investeeringute kogumahtu. Näiteks Itaalia äriinglid investeerisid 2016. aastal iduettevõtetesse 14,1 miljonit eurot. Eesti rahvaarv on Itaaliast pea viiskümmend korda väiksem, aga EstBANi ingelinvesteeringute maht moodustab itaallaste tunamullusest tasemest 80 protsenti. See on märkimisväärne tulemus,” sõnas ta.

2017. aastal investeerisid EstBANi liikmed 11,3 miljonit eurot kokku 108 ettevõttesse. Kõige rohkem tehti 2017. aastal investeeringuid varajases faasis olevatesse idufirmadesse. Statistika põhjal teeb ingelivestor startup faasis olevatesse ettevõtetesse keskmiselt 12 500 euro suuruse investeeringu.

EstBANi liikmete 11,3 miljonist eurost said 225 tehingu raames tuge 108 ettevõtet. Eelnenud aastal investeeriti kokku 8,8 miljonit eurot 145 tehinguga 84 ettevõttesse. Eesti äriinglite aktiivsuse kasvu seletab osalt ka piiriüleste tehingute kasv. Varasemal kolmel aastal tehti üle 70 protsendi investeeringutest Eesti iduettevõtetesse, kuid 2017. aastal paigutati Eesti idufirmadesse 59 protsenti investeeringute kogumahust, 26 protsenti investeeriti teiste Euroopa riikide idufirmadesse ning 15 protsenti Euroopast väljapoole.

“Rahvusvahelistumise trend jätkub kindlal kursil, sest EstBANi eesmärk on aidata äriinglitel leida parimad idufirmad nii Eestis kui piiri taga. Veebruaris käivitasime koostöös Norra, Soome, Taani ja Põhjamaade äriinglite võrgustikuga Põhjamaade äriinglite programmi,” selgitas Lemberpuu.

EstBANi äriinglid on viie tegutsemisaasta jooksul investeerinud kokku üle 36 miljoni euro. Kokku on tehtud üle 700 investeeringu.

Anoreksia seljatanud Connie Inglis kaalus 20-aastasena sama palju, kui 5-aastane tüdruk. FOTOD+VIDEO!

By
Marju Rõmmel
-

NordenBladet — Kehakumerusi ülistaval Instagrami kontol ilutseb Connie Inglis. Ta on naine, kes seljatas anoreksia ja on elule nii tänulik, vahendab BBC.

Kui nüüd vaadata Connie Inglis´e fotosid, siis ei oskaks aimatagi, et ta pidas haiglas elu eest võitlust. Ta põdes anoreksiat alates 10-ndast eluaastast ja olnud haiglaravil kolmel korral. Kaks aastat tagasi kaalus ta sama palju, kui keskmine 5-aastane laps. Connie istus ratastoolis ja arvati, et ta elab veel vaid mõned nädalad. Nüüdseks on ta aga 22-aastane ja õpib ülikoolis kunsti.

“Ega mul polnud vahet, kas elan või suren. Ma tahtsin lihtsalt kaalu alandada,” ütleb Connie haigusperioodile mõeldes. See oli ime, et ta taastus ja nüüd on olnud tema sooviks ka teisi söömishäiretega inimesi aidata. “Haigusest toimuvale inimesele on oluline teada, et ta pole selles üksi,” ütleb ta.

https://www.instagram.com/p/BP-6ghLAQaH/?taken-by=my_life_without_ana

https://www.instagram.com/p/BXyNl1SlQub/?taken-by=my_life_without_ana

https://www.instagram.com/p/BdLV59NAWuY/?taken-by=my_life_without_ana


Avafoto: Connie Inglis (Instagram @ my_life_without_ana)

 

1...1,4941,4951,496...1,902Page 1,495 of 1,902