NordenBladet — Riigikogu majanduskomisjon otsustas tänasel istungil saata esimesele lugemisele eelnõu, mis soodustab maaomanikuga maa võõrandamise osas kokkuleppele jõudmist ja kiirendab seeläbi avalikes huvides rajatise, näiteks Rail Balticu, riigipiiri või maantee valmimist.
Komisjoni esimehe Sven Sesteri sõnul muutub kinnisasja võõrandamine tänu eelnõule paindlikumaks. „Maaomanikule saab edaspidi pakkuda alternatiive. Ta võib kinnisasja müümise asemel selle ka vahetada sarnase kinnisasja vastu või muuta kinnisasja piire,“ märkis Sester. Ta toonitas, et maaomanikud peavad oma maa eest saama väärilise tasu.
Istungil märgiti, et kinnisasja omandamisel pakutakse omanikule tasu, mis koosneb kinnisasja väärtusest ning hüvitisest varalise kahju ja saamata jääva tulu eest. Lisanduvad ka täiendavad hüvitised: kokkuleppe saavutamisel lisandub motivatsioonitasu 20 protsenti, mis ei saa olla väiksem kui 0,8-kordne ega suurem kui 50-kordne eelmise aasta keskmine brutopalk. Kui avalikes huvides tuleb omandada elamiseks kasutatav hoone või eluruum, siis on eluaseme kaotuse eest ette nähtud täiendav hüvitis, et korvata kaasnev emotsionaalne kahju. See hüvitis on 10 protsenti tasust. Samuti nähakse igale menetlusosalisele ette hüvitis asjaajamise eest.
Toodi välja, et kui maatükist on vaja teha väga väike lõige, siis pakutakse maaomanikule kiirmenetlust. Selle käigus hindamist läbi ei viida. Tasu on sellisel juhul fikseeritud ja see on 0,3-kordne keskmine brutokuupalk (praegu 355 eurot), millele lisandub motivatsioonitasu.
Istungist võtsid osa majandus- ja kommunikatsiooniminister Kadri Simson, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi transpordi arengu ja investeeringute osakonna peaspetsialist Andres Lindemann, Maa-ameti peadirektori asetäitja kinnisvara katastri valdkonnas Triinu Rennu ja maakorralduse osakonna juhataja Merje Krinal.
Komisjon otsustas saata kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse eelnõu (598 SE) Riigikogu täiskogu istungile esimesele lugemisele 11. aprillil.
NordenBladet — Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon toetas konsensuslikult Arnold Sinisalu kandidatuuri Kaitsepolitseiameti peadirektori ametikohale. Sinisalu on juhtinud Kaitsepolitseiametit 2013. aastast. Tema senine ametiaeg lõpeb käesoleva aasta 15. juunil.
Erikomisjoni esimehe Raivo Aegi sõnul on Arnold Sinisalu oma viieaastase ametiaja jooksul Kaitsepolitseiametit edukalt juhtinud. „Sinisalu ametiaega iseloomustab hea koostöö Eesti Euroopa Liidu eesistumise ajal vastutavate ametkondadega ning Venemaa poolt röövitud Kaitsepolitsei ohvitseri koju tagasi toomine,“ märkis Aeg. „Pingestunud rahvusvahelises olukorras on Kaitsepolitseiamet jätkanud tihedat koostööd partnerasutustega, tänu millele pole Eesti julgeolek ja põhiseaduslik kord kannatada saanud,“ lisas esimees.Arnold Sinisalu on sündinud 1970. aastal Kärdlas. Ta on lõpetanud 1992. aastal Politseiakadeemia, 1999. aastal Tartu Ülikooli õigusteaduskonna bakalaureuseõppe ning 2012. aastal samas ka doktoriõppe. Sinisalu on lisaks ametialasele tegevusele uurinud mõjutustegevuse piire rahvusvahelises õiguses. Alates 1993. aastast on Sinisalu töötanud erinevatel, valdavalt juhtivatel ametikohtadel Kaitsepolitseiametis.Erikomisjoni istungil osalesid siseminister Andres Anvelt ja Kaitsepolitseiameti peadirektor Arnold Sinisalu.
Kaitsepolitseiameti peadirektori nimetab ametisse Vabariigi Valitsus siseministri ettepanekul, kuulates ära Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni ja õiguskomisjoni arvamuse.
NordenBladet — Riigihalduse minister Jaak Aab vastas Riigikogu liikmete Andres Herkeli, Krista Aru, Külliki Kübarsepa, Andres Ammase, Jüri Adamsi, Artur Talviku ja Monika Haukanõmme 12. veebruaril esitatud arupärimisele külade õiguse kohta muuta halduskuuluvust (nr 416).
Arupärijad viitasid asjaolule, et haldusreformi käigus tõusis korduvalt esile vajadus arvestada elanike soove külade haldusterritoriaalse kuuluvuse kohta. Enamikul juhtudel, kui probleem teravalt tõstatati, jäi see lahenduseta.
Arupärijad soovisid ministrilt teada, millises järgus on kokkuvõtete tegemine haldusreformi vigadest.
Aabi sõnul on lõppenud haldusterritoriaalne reform, mitte haldusreform sisuliselt. Esmaseid kokkuvõtteid on teinud linnad-vallad ise. Minister tõi esile linnade-valdade päevad, kus oli palju arutelusid selle üle, mis haldusreformi käigus toimus, mis läks hästi, mis läks halvasti.
„Enamuses on küll suhtumine selline, et on uus võimalus teha teatud asju, teha parema ja suurema ressursiga, kui seni on olnud. Ja võib-olla on kohalikus elus võimalikud mõned probleemid ära lahendada suuremate ja teatud määral võimekamate omavalitsuste puhul,“ selgitas Aab. Ta lisas, et käsil on haldusreformi analüüsikogumiku koostamine, milles oleksid erinevad arvamused välja toodud, kus hinnatakse protsessi, aga ka reformi tulemusi. Lisaks kogumikule on töös ka kohalike omavalitsuste poolt osutatavate avalike teenuste tasemete analüüsimise metoodika väljatöötamine.
Aabi sõnul sätestab Eesti territooriumi haldusjaotuse seadus võimaluse valitsusele algatada territooriumiosa üleandmise menetlus või, nagu oma küsimuses märgitud, algatada piiride muutmine. Samas on territooriumiosa üleandmine vastava kohaliku omavalitsuse volikogu otsustuspädevuses. „Kindlasti tuleb arvestada kohaliku omavalitsuse volikogu, kohaliku esindusorgani otsustusvõimet ja pädevust juhtida kohalikku elu ning selleks teha vastavad otsused,“ ütles Aab. Ta selgitas, et sellesama kehtiva seaduse § 8 regulatsiooni kohaselt raugeb valitsuse algatatud haldusüksuse piiride muutmise menetlus, kui kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu või volikogud on sellele vastu.
„Ma tahaksin rõhutada, et see on kohaliku elu küsimus. Ma tean, et neid probleeme on, ka nüüd, käies mööda Eestit, on mõnel pool endiselt püstitatud see küsimus, et kas ei peaks kuidagi sekkuma,“ märkis minister. Tema selge soovitus on olnud, et kõigepealt tuleks seda teha kohalikul tasemel.
Aab juhtis tähelepanu, et kindlasti peab arvestama, et see ei ole väga kerge ja lihtne ühepäevaotsus. „Külade ühe omavalitsuse koosseisust teise arvamisel ei ole tegemist vaid pelgalt territooriumiosa liigutamisega teise omavalitsuse haldusterritooriumile, vaid konkreetse territooriumiosaga seonduvad üldjuhul ka mitmesugused varalised kohustused, maksulaekumised, eelarvetulud, õigusaktides sätestatud nõuded,“ toonitas Aab. Ta lisas, et selle soovi peab korralikult läbi analüüsima ja arvestama ka mõjusid, mis tulenevad omavalitsuste õigusaktidest. Samamoodi peab arvestama ka seoses tulubaasiga, mida see muudatus konkreetse omavalitsuse juures kaasa toob.
Aab tõi näited, et haldusreformi käigus külade ehk territooriumiosade üleandmisest ühest omavalitsusest teise. Kohapeal lepitigi kokku ja kokkulepe saavutati mõlemate volikogude poolt: Palupera valla ligi poolte külade üleminek Otepää valda, Võtikvere küla üleminek Mustjõe valda, Järvselja ja Rõka külade üleminek Kastre valda Tartumaal. Kokku toimus 26 küla üleminek teise omavalitsusse. „Seetõttu võib ka järeldada, et tegelikult need otsused ja kokkulepped, mis kohapeal on võimalik teha, neid ka tehakse, kui selleks on tõsine soov muidugi mõlema omavalitsuse volikogu poolt,“ ütles Aab. „Samas, kui 2017 omavalitsusliitude osalusel ja õiguskantsleri esindajate osalusel seda küsimust arutati, leiti, et tegelikult ei tohiks Vabariigi Valitsus sekkuda kohaliku elu otsustesse nii radikaalsel moel, et see oleks nagu kohaliku omavalitsuse autonoomia tõsine riive vähemalt tavaolukorras,“ ütles riigihalduse minister.
Justiitsminister Urmas Reinsalu vastas arupärimisele tasuta riigi õigusabi korraldamise kohta (nr 417).
NordenBladet —Soomes Siilinjärvi ettevõttes Reagena on välja töötatud borrelioosi kiirtest, mis lihtsustab haiguse tuvastamist ja aitab ära hoida asjatuid antibiootikumikuure. Turu ülikooli juures on test tunnistatud kõlbulikuks. Tänu testile on võimalik antibiootikumiraviga kohe algust teha ja vähendada võimalikke vaevusi. Patsienti saab vajadusel hakata kohe ravima ja samal ajal vähendada antibiootikumide manustamist.
Kiirtest on läbimurdeline haiguse tuvastamisel. Nüüd on võimalik tulemus saada paarikümne minuti jooksul juba arstivisiidi ajal.
Borrelioosi nakatub Soomes igal aastal üha rohkem inimesi. Möödunud 2017. aastal fikseeriti Soomes 2318 borrelioosijuhtu. Seda oli märksa rohkem kui 2016. aastal, mil fikseeriti 1933 juhtu.
Borrelioosi diagnoosimine on sageli keeruline, kuna alati ei teki hammustuse ümber punetavat laiku. Gripilaadsete juhtumite puhul ei osata alati kahtlustada borrelioosi. Samas on vahel määratud kahtluse korral igaks juhuks antibiootikumikuurid, mis tänu kiirestile jäävad edaspidi ära. Arstid teevad sageli otsuse ilma analüüside tulemusi ära ootamata, kuna laboritestide tegemine võtab aega mitu päeva.
Borrelioosi vaevused ulatuvad tavalisest nahapõletikust kuni närvisüsteemi, liigeste ja südame põletikeni. Kui puugihammustuse ümber tekib punetus, siis ravitakse seda alati antibiootikumidega ilma laboritulemusi ära ootamata. Kui raviga alustatakse liiga hilja, võib haigus laieneda nahalt teistesse organitesse. Tõsisemateks tüsistusteks võivad olla näiteks näolihaste halvatus ja erinevad valud. Kesknärvisüsteemi laienenud haigust kutsutakse Lyme’i tõveks.
NordenBladet — Maailmas on kõige suurem rahvastiku juurdekasv ja kõige odavam tööjõud Aafrikas – sinna on suunanud oma pilgud eelkõige hiinlased, kes on hädas kulude tõusuga oma kodumaal. Aafrikast saab tulevikus koht, kus toodetakse kõik maailma asjad. Etioopiast on juba saanud üks suur tehas, vahendab Yle.
Aafrika riigid on maailma kõige vaesemad, aga tänu sellele on seal kõige suurem majanduskasv ja võimalus teenida investeeringute pealt samuti kõige suurem.
Näiteks on Aafrikasse rajatud jalatsitehased, kus valmistatakse jalatseid USA turule. Hinnalipik on küljes 17 eurot – see on nii odav, kuna Aafrika tööjõud on odav. Ja selle hinna juures teenivad tehase omanikud veel prisket kasumit.
Hiina jalatsivabrikant Zhang Ying räägib, et Etioopiast saab tulevikus terve maailma tehas, kus toodetakse kõik maailma kaubad. Hiina rõiva-, ravimi- ja autofirmad on juba Aafrikasse üle kolinud. Hiinlased ehitavad Etioopiast uut majanduse-imet.
Lõuna-Hiina tehastes on töötajate keskmine töötasu kerkinud juba 600 euroni kuus, Etioopias on keskmine palk 80 eurot kuus. Vahe on 7,5-kordne. Tõsi, Etioopias on veel logistika kallim kui Hiinas.
Etioopia palgatase on madal, kuna rahvastiku juurdekasv on väga kiire – 2,5 protsenti aastas. See tähendab, et 100 miljonile elanikule tuleb igal aastal 2,5 miljonit lisaks. Seni on enamus etiooplasi elanud maapiirkondades ja tegelenud põllumajandusega, nüüd avaneb neil võimalus minna linna tehasetööle.
Kui Euroopas nähakse Etioopia puhul ainult nälgivaid lapsi, siis Hiina on leidnud võimaluse kasutada ära sealset väga odavat tööjõudu. Hiinlased investeerivad kõvasti Etioopiasse ja teenivad sellega korralikku tulu. Samas aidatakse riiki üles ehitada.
Soome investoritel pole Etioopias eriti võimalusi, sest Hiina miljarditega on väga raske võistelda. Tulevikus tasub aga soomlastel uurida lähemalt oma jalatseid: üsna suure tõenäosusega võib neilt lugeda: Made in Ethiopia.
